Geat galget sámevuođa válljet?

Mii NSR-N’as oaivvildit ahte dáhkádus ealli sámi kultuvrii, árbevirolaš máhttui, gillii, árvvuide ja ealáhussii lea ealli sámi gilit ja guovllut.

Kategori
NSR Nuorat
Forfatter
NSR-N
Dato
22.06.2021
NSR Nuorat

Geat galget sámevuođa válljet?

Čállán: Sara Katrine Aleksandersen, Ellinor Skartland ja Anne-Marja Kristine Jannok Joma (NSR-N).

NSR loktii ovdalaš dán dálvvi sirddolašvuođaplána mas ledje 16 čuoggá mo álkidivččii ássama sámi guovlluin. NSR-N doarju dieđusge sirddolašvuođaplána.

Sámi giliid válljen galgá positiiva ja devdojuvvon vejolašvuođain ja potensiálain.

Sámi giliin ja guovlluin leat giella, giellaoahpahus, árbevirolaš máhttu, duodji, sámi vuođđoárvvut ja ealáhusdoaimmat guovddážis. Dušše dát jo muitala ahte lea veara válljet sámi suohkaniid. Eanaš sis geat válljejit ruovttugili dahket dan go lea sin ruoktu ja go lea oadjebas. Leat earret eará hui máŋgga lágan vuogi mo sáhttá dahkat buori ja leat ávkin earáide. Leat guovllut maidda dovdá gullevašvuođa ja gos álkit dádjada. Gullevašvuođadovdu, oadjebasvuođa man oažžu go dovdá servodaga ja vejolašvuođat leat bealit mat leat seammá dehálaččat go bargosajit ja boahtteáiggeeinnostusat.

Sii guhte vuoruhit iežamet sámi giliid leat dáhkádussan kultuvramet boahtteáigái.

Lea vuođđodárbu ahte sihkkarastojuvvojit buorre eallinkvalitehta ja dehálaš fálaldagat, sihke giliin ja gávpogiin. Go vállje giliin ássat de ii galgga dárbbašit válljet eret juoidá. Mii diehtit ahte lea stuorra ekonomalaš várra čatnon giliássamii go oastá/vuovdá viesu, ja olu bealit čájehit ahte lea eanet gánnáhahtti ássat guovddášbáikkiin. NSR-N oaivvilda ahte ferte láhčit dili nu ahte eambbogat sihke sáhttet, háliidit ja suitet válljet ruovttubáikkisteaset. Viđát čuokkis sirddolašvuođaplánas “buoret viessobáŋkoloanat” lea dehálaš dán duohtandahkamii.

Lea hui dehálaš ahte mii muitit ja hupmat giliid buriid birra, ja maiddái nannet vejolašvuođaid, mat gullet giliide ja boaittobealbáikkiide. Gilit ja guovllut Sámis leat oainnát duođalaš dilis. Eretfárremis leat stuora váikkuhusaid servodagaide, ja sentraliseren geasuha eambbogiid gávpogiidda. Muhtumiidda sáhttá vásihuvvot váivin dahje noađđin birrut giliin, danin lea dehálaš rehálaččat digaštallat dan birra. Duohtavuohta lea ahte lea stuorra ovddasvástádus biddjon nuoraid olggiid ala. Orru dego lea dáhpin šaddan heajudit giliid, ja gávpogiid fas ramppot. 

“Válljet sámi” galgá leat sávaldat ja mii fertet fárrolaga oaidnit das daid vejolašvuođaid.

Mii han háliidit seailluhit sámi gilážiid, danne go mii háliidit ruoktot boahtit oahpes duovdagiidda ja oahpes máilbmái. Lea maid oadjebas diehtit ahte jus fárre ođđa gilážii de doppe leat seammá árvvut, giellafálaldagat ja nana kultuvrralaš máhttu go iežas ruovttuguovlluin. Dáid haga ii birge sámi álbmot. 

NSR-N vuordá ahte sámevuohta ja sámi árvvut vuoruhuvvojit, leat oidnosis ja guovddážis servvodagain. Sámevuohta galgá leat lunddolaš oassin servvodagás, ja earenoamážit Sámi čoahkkebáikkiin ja gilážiin. Mii diehtit ahte Sámi gilit leat dehálačča Sámi servodahkii ja ceavzimii. Danin lea dárbbašlaš digaštallat hástálusaid birra, muhto seammás muittuhit buriid beliid vai fárret boaittobeallái šaddá sihke álkit ja sihkkareappo. Mii nuorat leat oktan giliiguin Sámi boahtteáigi ja mis lea naná gullevašvuohta giliide.

Jos mii eat vállje Sámi, gii de dahká dan?