Válggat 2025

Dás gávnnat NSRa válgaprográmma 2025-2029 áigodahkii

Dás oainnát min evttohasaid 2025 Sámediggeválggaide

Váldde oktavuođa

Gažaldagaid sáhtát divvut midjiide dán čujuhussii: valg@nsr.no
Gažaldagaid Preassa ja gulahallama ektui divut Aina Madelén Nordsletta Aslakseniin dás: presse@nsr.no / aina@nsr.no eller tlf. +47 40197299
Gažaldagaid organisašuvnna ja nammadanproseassa birra divut NSRa jođiheaddjái, Beatrice Iren Fløystadii dás: beatrice@nsr.no dahje tlf. +47 415 10 105

Dokumeanttat

Gii beassá jienastit?

Ferte leat čálihuvvon Sámedikki jienastuslohkui jus áigu jienastit Sámediggeválggain. Áigemearri čáliheapmái 2025 válggaide lei Geassemánu 30. beaivi.

Leat go eahpesihkar? Sáddes e-boastta samediggi@samediggi.no, de sii isket du ovddas.

Gii beasá dieđihit válgajiensatuslohkui?

Buot sápmelaččain Norggas, geat leat badjel 18 jagi dahje devdet 18 jagi válgajagi, lea vuoigatvuohta čálihit iežaset jienastuslohkui.
Don fertet atnit iežat sáåmelažžan ja juogu dus ferte sámegiella ruovttugiellan, dahje dus ferte váhnen, áhkku, áddjá dahje máttarváhnen geain lea/lei sámegiella ruovttugiellan.
Don sáhtát maid dieđihit jos dus lea váhnen gii lea, dahje lei, čálihuvvon válgajienastuslohkui.

Mo dieđihat?

Lea hui álki dieđihit Sámedikki neahttasiiddu bokte. Fertet logget sisa ID-portálain/MinID:in.

Deaddil logge sisa
Čuovo bagadeami mo logget sisa ID-portálain
Duođaš juo sihke 1. ja 2. oasis

Sáhtát maid boares lági mielde dieđihit ja sáddet báberskovi. Gávnnat dieđihanskovi Sámedikki neahttasiidduin. Sáhtát maid viežžat báberskovi Sámedikki kántuvrrain.

Válgabiirret ja evttohasat

Sámediggeválggat leat juhkojuvvon 7 geografálaš guovlluide, mat eai čuovo fylkkarájáid. Sáhtát dušše jienastit listtuid ja evttohasaid mat servet válggaide iežat válgabiirres. NSR lea ceggen listuid buot 7 válgabiiriin.

Presideantaevttohasat

Eanet ge bellodagain leat presideantaevttohasat. NSR evttohas lea Silje Karine Muotka, Unjárggas eret muhto ássá dál Álttás. Jienasteaddjin it jienas evttohasaid njuolga, muhto jus NSR bastá cegget eanetlogu Sámediggái de mii válljet Silje presideantan.

Oallugat FERTEJIT ovddalgihtii jienastit

Sii guđet leat álbmotčálihuvvon suohkanis mas unnit go 30 jienasteaddji Sámediggeválggaide fertejit ovddalgihtii jienastit. Sii guđet leat álbmotčálihuvvon suohkaniidde mas eanet go 30 jienasteaddji sáhttet jienastit válgabeaivvi (jus leat ruovttus). Iskka dás mo du suohkana ektui lea.

Fertet maid muitit ovddalgihtii jienastit jus leat studeanta ja álbmotčálihuvvon eará válgabirii go das mas ásat, dahje jus leat eret dahje hehttehuvvon jienasteamis válgabeaivvi.

Árratjienasteapmi

Jus it sáhte jienastit válgabeaivvi dahje ovdalgihtiijienasteami áigodagas, de sáhtát váldit oktavuođa iežat suohkaniin/gielddain ja jienastit suoidnemánu 1. beaivvi rájes borgemánu 8. beaivvi rádjái.

Ovddalgihtii jienasteapmi

Muhtumat fertejit, muhto buohkat sáhttet. Ovddalgihtii jienasteapmi lea vejolaš buot gielddain gaskkal Borgemánu 11. beaivvi ja Čakčamánu 5. beaivvi. Don sáhtát jienastit ovddalgihtii Sámediggeválggaide doppe gos ovddalgihtii jienastat stuorradiggeválggaide. Leat gielddat ieža mat mearridit gos ja goas sáhttá jienastit, de iskka iežat gieldda neahttasiiddu dárkilut dieđuid ektui.

Ná jienastat ovddalgihtii

Mana jienastanbáikái ja muital ahte áiggut jienastit Sámediggeválggain. Muhtun jienastanbáikkiin lea sierra lanjat dása.
Váldde fárrui válgakoartta vai šaddá nu álki go vejolaš, go don galggat merkejuvvot jienastuslogus maŋŋel. Jus dus ii leat válgakoarta fárus, de válgabargi čáliha dutnje dan.
Don oaččut alit jienastankonvoluhta ja čálihuvvon válgakoartta jus dus ii leat fárus dat (nu ahte jienastanlohkkit sáhttet du merket jienastuslogus maŋŋel).
Mana válgalatnjii, vállje dan bellodaga man áiggut jienastit ja bija jienastanlihpu alit konvoluhttii.
Atte alit konvoluhta válgabargái, ja son de coggá dan oktan válgakoarttainat sierra konvoluhttii. Konvoluhtta galgá biddjot gokčojuvvon jienastanlihttái.
Ollu lihkku, don leat jienastan.

Ovddalgihtii jienasteapmi eará válgabiirres

Jus áiggut jienastit eará válgabiirres go das masa gulat, de ii leat sihkar ahte du biirre listtut leat gávdnamis dan válgabiirres. Danne fertet hui dárkilit dárkkistit ahte jienasteapmi šaddá riekta. Jus áiggut jienastit NSR`a ja ii gávdno jienastanlihppu mas čuožžu NSR dahje Norgga Sámiid Riikkasearvi, de čálát NSR – Norske Samers Riksforbund lihppui man oaččut jienastanbáikkis ja cokkat dan jienastanlihppo-konvoluhttii.

Jienasteapmi válgabeaivvi

Máŋgasiid mielas lea hui vuogas jienastit ieš jienastanbeaivvi. Fuomáš ahte muhtun gielddain sáhttet leat iešguđet jienastanbáikkit sámediggeválggaide ja stuorradiggeválggaide. Iskka iežat jienastankoarttas guđe jienastanbáikkis galggat jienastit.

Rievdadit jienastanlihpu

Dus lea vejolašvuohta rievdadit listtu bajimuš evttohasaid ortnetvuoru. Čále ortnetvuoru man sávat jienastanlihppui. Jus badjel bealli listtu jienasteddjiin merkejit seammá nummira ovtta evttohassii de rievdá listu. Geahča dás vuolábealde ovdamearkka mo sáhttá rievdadit jienastanlihpu.