Ealáhus, duodji ja digitaliseren

NSR ealáhuspolitihkka sisttisdoallá sihke árbevirolaš ealáhusaid nannema, seammás go váikkuhit ođđa bargosajiid ceggemii. Mii dáhttut buriid birgeneavttuid guolásteapmái, boazodollui, eanadollui, duodjái ja meahcásteapmái, ja mii dáhttut dikšut ja ovdánahttit bargosajiid mat vuođuštuvvojit daidda erenoamáš buriid vejolašvuođaide maid sámi kultuvra ja sámi guovllut addet. Digitála Sápmi mii lea mielde fierpmádagas buktá stuorra vejolašvuođaid sámi ealáhusaide, ja digitála reaidduid geavaheapmi ja atnuiváldima lea vuoruhanášši NSR'as.

Ealáhus, duodji ja digitaliseren

Guolásteapmi

NSR oaivvilda ahte guollevalljodat mearrasámi guovlluin gullet báikkálaš álbmogiidda. Mii bargat guolástuspolitihka ovdii mat sihkkarastet báikkálaš ávkkástallama. Dát mielddisbuktá earret eará eriid sirdima áhpenuohttefatnasiin rabas jovkui ja riddoguolástusearrái, guovlluhálddašeapmi, guolleoastinbáikkiid ođasmahttin ja eanet gáddedoaimmaid guolásteami oktavuođas.

Mii bargat dan nammii ahte mearrasámi vuoigatvuođat bivdui galgá nannejuvvot lága bokte. NSR lea vuoruhan mearrabivdoáššiid gitta vuosttaš riikkačoahkkima, 1969 rájes! Mii loktet riddo- ja vuotnaálbmogiid áššiid ja mis lea dárkilis guolástuspolitihkka mas maiddái luossabivdostrategiijat. Loga makkár guolástuspolitihkain mii searvat válggaide dás. Loga eambbo dás.

NSR áigu bargat earret eará dáid áššiid ovdii:

  • ahte Riddoguolástuslávdegotti árvalus duohtan dahkkojuvvo ja ahte oktasaš ja historjjálaš sámi guolástusvuoigatvuođat nannejuvvojit lága bokte.
  • ahte álbmogat árbevirolaš mearrasámi guovlluin galget beassat hárjehit iežaset rivttiid sisaboađu ja birgejumi háhkat mearrariggodagain.
  • buriid doaibmabijuid nuoraid ožžodit guolástit.
  • sirdit eriid áhpenuohttefatnasiin rabas jovkui ja riddoguolástusearrái ja dainna lágiin maid hehttet oamastangáržžideami mas earit čohkkejuvvot unnit ja unnit olbmuid háldui.
  • ahte mearrariggodagat hálddašuvvojit ceavzilit nu ahte nálit bisuhuvvojit ja ahte ii láhččojuvvo dilli bivdit guliid mat eai leat ollesšattus.

Boazodoallu

Boazodoallu lea dehálaš sámi ealáhus miehtá Sámi. Boazodoalu bokte leat bargosajit, árvoháhkan ja dehálaš vuođđu min kultuvrii. NSR bargá dan ovdii ahte boazodoallu galgá suodjaluvvot sisabahkkemiid vuostá, nu mo fápmoindustriija, mineráladoaimmaid ja eará areálasisabahkkemat. Mii dáhttut ođđa boraspirepolitihka mas boraspiret geahpeduvvojit boazodoalloguovlluin. NSR vuođđudii lávdegotti mii giđđat 2021 árvala rievdadusaid boazodoallolágas ja mii áigut čuovvulit dán barggu.

Mii dáhttut buriid doarjjaortnegiid ja ekologalaččat, kultuvrralaččat ja ekonomalaččat suvdilis boazodoalu mainna sáhttá birget, sihke dál ja boahtteáiggis. NSR searvá 2021 válggaide dainna áigumušain ahte Sámediggi válddášii badjelasas boazodoallohálddašeami ja eanet sohkabealdássedeattu boazodoalus. Loga makkár boazodoallopolitihkain mii searvat válggaide dás.

NSR áigu bargat earret eará dáid áššiid ovdii:

  • sihkkarastit boazodollui suodjaleami elfápmoindustriija, mineráladoaimmaid ja eará areálasisabahkkemiid vuostá.
  • ahte boazodoalloláhka rievdaduvvo go boazodoalloláhkalávdegoddi ovdánbuktá iežas árvalusaid.
  • sihkkarastit oahpahalliide sajiid boazodoalus positiivva bijuiguin nu mo ovdamearkka dihtii nannejuvvon doarjagiid ja rekruterema ja čuovvoleami bokte.
  • dásseárvu boazodoalus sihke lágas ja boazodoallošiehtadusa bokte.
  • ahte boraspirepolitihkka rievdaduvvo sihkkarastin dihtii eamiálbmotvuoigatvuođaid ja materiála kulturvuođus lea duohta ovdasadji Bern-konvenšuvnna ovddabealde.

Eanadoallu

Eanadoallu lea dehálaš sámi ealáhus. Eanadoallu mearkkaša bargosajiid, báikkálaš biebmu, biebmosihkkarvuohta ja eanadoallu lea dehálaš sámi kulturguoddi máŋggain guovlluin sámis. NSR lea fuolas go doaluid lohkku unno sámi guovlluin ja háliida nannet doarjjaortnegiid. Mii leat sorjavaččat einnostahtti stáhtalaš politihkkii. NSR oaidná stuorra vejolašvuođaid eanet buvttadeapmái sámi guovlluin. Ovdamearkka dihtii lea paradoksa ahte lea badjelmeare lábbábiergobuvttadeapmi Lulli-Norggas jamenddo unnán buvttadeapmi davvin.

NSR dáhttu njuovahagaid ja meieriijaid doaluid lahkosis – ja de ferte mis vuogádat mii sihkkarastá ahte TINE meieriijat bisuhuvvojit ja ahte sámi guovlluin bisuhuvvo dinenvejolašvuohta mielkebuvttademiin. NSR háliida eanet nuoraid eanadollui, ja mii dáhttut lasi rekruterendoarjaga ja investerendoarjaga nuoraide – earret eará ođđahuksemiid vuoruheami bokte. NSR eanadoallopolitihkka čájehuvvo Sámedikki doarjjaortnegiid ja Sámedikki jahkásaš cealkámušaid eanadoallošiehtadussii bokte. Loga makkár eanadoallopolitihkain mii searvat válggaide dás.

NSR áigu bargat earret eará dáid áššiid ovdii:

  • ahte biebmosihkarvuohta ja báikkálaš biebmobuktagiid fitnen nannejuvvo sámi ássanguovlluin.
  • ođđasit ásahit doarjaga sámi ja árktalaš eanandollui eanandoallošiehtadusa bokte.
  • nannet eanandoalu gilážiin, iehčanassii ja ovttas eará ealáhusaiguin.
  • ožžodit eambbosiid álgit eanandoaluin
  • ahte nuorra mielkeboanddat ožžot doarjaga.

Meahcásteapmi

Meahcásteapmi lea sámi ávkkástallan luondduin. Mii guolástit, bivdit, murjet ja murret mehciin. Dát lea sámi kultuvra, birgejupmi, árbemáhttu ja ealáhus. NSR bargá árbevirolaš meahcásteami nannema beali ja ahte olbmuid beassan meahccái nannejuvvo. Mii háliidat ahte meahcásteapmi galgá buorebut dohkkehuvvot rievttálaččat ja ahte meahcásteaddjit ja dáloniid vuoigatvuođat nannejuvvojit. Ovdamearkka dihtii dáhttut mii obbalaččat nannet vuoigatvuođaid čáhceloddemii ja gárdumii, ja geahččalit viiddidit geahččalanortnega meahcásteami dárbbašlaš mohtorjohtolagain.

NSR searvá válggaide earret eará dainna mihttomeriin ahte ráhkadit meahcástandieđáhusa ja čielgaseabbo vuoruheapmi báikkálaš biebmobuvttadeapmái. Loga eanet min válgaprográmmas.

NSR áigu bargat earret eará dáid áššiid ovdii:

  • ahte árbevirolaš sámi meahcásteapmi nannejuvvo ja ahte olbmuid vejolašvuohta beassat meahccái nannejuvvo.
  • ahte árbevirolaš sámi meahcásteapmi dohkkehuvvo lágalaččat eanet go dál ja ahte meahcásteddjiid ja dáloniid vuoigatvuođat nannejuvvojit.
  • ahte árbevirolaš resursahálddašeapmi galgá leat vuođus meahccehálddašeamis
  • nannet lotnolasealáhusaid heivehalli oassin sámi ealáhusheiveheamis
  • čielga joatkevaš vuoruheapmi báikkálaš borramuššii, báikkálaš borramušbuvttadeapmái ja árbevirolaš borramuššii.

Mátkeealáhusat ja kulturvuđot ealáhusat

Sámis leat stuorra vejolašvuođat mátkeealáhusain ja kreatiiva ealáhusain. NSR dáhttu doarjut ođđa sámi ealáhusfitnodatálggahemiid, ja váikkuhit buriid buvttaovdánemiide mat buktet sihke bargosajiid ja mat gaskkustit sámi kultuvrra. Mii háliidat sertifiserenortnega, eamiálbmotvuođuštuvvon suorgestandárda ja ehtalaš bagadusaid mátkeealáhusaide, nu mo dat masa mii leat váikkuhan Romssas 2021. Go sámi kultuvra gaskkustuvvo albma láhkai de dat bukte stuorra vejolašvuođaid. Ovddos guvlui mii vuoruhit prošeavtta “Sámi mátkeealáhusat” aktevran mii máidnu sámi mátkeealáhusbuktagiid.

Kulturvuđot ealáhusaktevra lea dakkár guhte váldá atnui ja mii gaskkusta sámi kultuvrra ja ráhkada dainna bargosaji. Sihke sámi hábmen ja duodji, sámi musihkka, filbma ja girjjálašvuohta ja biebmobuvttadeaddjit sáhttet definerejuvvot dákkár ealáhussan. NSR`ii lea dehálaš movttiidahttit ja loktet sápmelaččaid guhte háliidit áŋgiruššat dáinna. Mii áigut joatkit nannemis doaibmabijuid ja kulturealáhusprográmmaid main Sámediggi lea mielde, ja mii áigut čađahit Šoop Šoop – sámi design days jeavddalaččat. Dasa lassin mii áigut boahtte áigodagas nannosit áŋgiruššat sámi biebmokultuvrra, biebmobuvttadeami ja vuovdima beali. Loga eanet min válgaprográmmas.

NSR áigu bargat earret eará dáid áššiid ovdii:

  • ovdánahttit ođđa sámi mátkeealáhusfitnodagaid.
  • fuolahit dálá sámi mátkeealáhusa Covid-19 njoammuma váikkuhusaid ektui.
  • sihkkarastit ehtalaš ja ceavzilis mátkeealáhusa mii bargá ovttas, ii ge hehtte eará sámi ealáhusaid.
  • nannet sámi kulturealáhusaktevrraid doaibmabijuid ja suorgeovdánahttima bokte.
  • eanet vejolašvuođat sámi biepmobuvttadeddjiide geavahit árbevirolaš vugiid reidedettiin nu mo ovdamearka dihtii guoli luoddun goikadeami oktavuođas

Digitaliseren ja teknologiija

NSR bargá ahte Sápmi sáhttá váldit atnui daid vejolašvuođaid maid digitála ovdáneapmi buktá. Mii vuoruhit ovdánahttit sihke infrastruktuvrra ja fálaldagaid. Sihke interneahtta- ja mobiilafierpmádagat addet vejolašvuođa sihke bargat, studeret ja atnuiváldit digitála fálaldagaid vaikko gos Sámis leažžá. Mii bargat ovdamearkka dihtii gáiddusoahpahusa ja sámi E-doavttirbálvalusa ovdánahttimiin. Ođđa teknologiija buktá maid hui buriid vejolašvuođaid nannet sámi gielaid, oidnosii loktet sámi báikenamaid ja vel sámi kultuvrra ja ealáhusaid loktet – muhto dát gáibida ahte digitála čovdosat buvttaduvvojit sámegillii ja ahte mii nákcet čuovvut ovdáneami. NSR searvá dál vuohččan válggaide sierra teknologiijakapihttalin válgaprográmmas. Loga eanet dás.

NSR áigu bargat earret eará dáid áššiid ovdii:

  • nannet digitála sámi giellaarenaid mánáide ja nuoraide.
  • lasihit sámi spealuid ja applikašuvnnaid jierbmetelefovnnaide ja dihtordulbosiidda.
  • ahte sámi ealáhusat sáhttet geavahit ođđaáigge satelihttateknologiija.
  • dohkkehit sosiála dehálašvuođa man speallan buktá ja doarjut aktevrraid mat dáhttot nannet sámegiela speallan-máilmmis.
  • ahte sámi girjjálašvuohta, oahpponeavvut ja multimedia bohtet digitála arenaide.

Innovašuvdna ja ođđa bargosajit

NSR bargá ođđa bargosajiid ovdánahttimiin Sámis. Mis lea viiddis ealáhuspolitihkka Sámedikkis ja leat doaibmabijut sihke máŋggabealat ealáhuseallimii, kreatiiva ealáhusaide ja mátkeealáhusaide. Mii dáhttut dahkat Sámedikki vel buoret doarjjan daidda geat háliidit áŋgiruššat ja ođđa bargosajiid ráhkadit. Danne NSR searvá válggaide innovašuvnna ja ođđahutkamušaid váikkuhit ovdánit. Okta hástalus Sámis lea kapitálaváilevašvuohta. Dát lea okta sivain manne mii searvat válggaide dainna áigumušain ahte ásahit álggahanruhtadanfoandda ruhtagáibideaddji ealáhusaide. Boahtte sámediggeáigodagas mii háliidat ahte Sámediggi hábme strategiija ođđa sámi bargosajiide.

NSR áigu bargat earret eará dáid áššiid ovdii:

  • ahte Sámediggi ráhkada strategiija ođđa sámi bargosajiid háhkamii. ásahit sámi innovašuvnna ja fidnohutkangealboguovddáža
  • háhkat ja doarjut ođđa sámi fidnohutkiid ja álggaheddjiid mat buvttadit sámi bargosajiid.
  • nannet ovttasbarggu gaskal Innovašuvnna Norgga ja Sámedikki.
  • sámi álggahanruhtadanfoandda ruhtagáibideaddji ealáhusaide.

Duodji ja sámi hábmen

Duodji lea sámi kultuvra ja dehálaš oassi sámi árgabeaivvis, ja dat čájeha sihke gosa gullat ja min máŋggabealatvuođa. Duodji lea dehálaš ealáhus ja kulturárbi mii gullá buot sámiide. Vuoigatvuohta duodjái gullá sámi álbmogii. NSR`ii lea dehálaš ahte duodji dolvojuvvo boahtteáigái, ja mii dáhttut sihkkarastit nanu resursa- ja gelbbolašvuođabirrasiid. NSR oaivvilda ahte galgá leat vejolaš birget dujiin ealáhussan, ja dalle leat sihke márkanastin, ođđa gávppašanvuogádagat, mearkagálvoortnegat ja heivehuvvon lasseárvodivat-ortnegat dehálaččat ovdánahttimii. Sámi hábmen atná sámi árbevieruid ja dáiddagovahallamiid ja ráhkada daiguin juoidá ođđasa ja ođđaáigásačča. NSR háliida movttiidahttit sámi hábmema ođđahutkosiidda ja buvttadeapmái, earret eará fierpmádagaid huksema, bagadusa, álggahandoarjagiid ja mearkagálvoortnega bokte. Loga dás eanet NSR’a duodje- ja sámi hábmenpolitihka birra.

NSR áigu bargat earret eará dáid áššiid ovdii:

  • ahte duodjái mii lea duddjojuvvon luonddu ávdnasiiguin ii galgga momsa.
  • láhčit dili ahte duoji ja sámi hábmenbuktagiid fidnegoahtá neahttagávppiin.
  • geavatlaš ja ekonomalaš doarjaga smávva duodjefitnodagaide.
  • stipeandaortnega áiddu álgán duojáriidda.
  • nannet duoji resursa- ja gealbobirrasiid mat jo gávdnojit, ja ásahit dákkár birrasiid daid báikkiide gos váilot, ovdamearkka dihte julevsámi guvlui.