Válggat 2021

Válgabeaivi Sámediggeválggaide lea čakčamánu 13. beaivvi, ja dat lea oktanaga Stuorradiggeválggaiguin. Dán siidus mii čohkket dehálaš dieđuid válggaid birra, nu mo ovdamearkka dihtii goas ja gos beasat jienastit.

Válggat 2021

Oppalaš dieđut vuollelis.

Ođasmahttin 10.8: Jienastanlihput váilot – muhto sáhtát aŋkke jienastit

Sámediggi lea almmuhan ahte leamaš váttisvuođat sáddet jienastanlihpuid gielddaide. Dát mearkkaša ahte ovddalgihtiijienasteapmi álggii borgemánu 10. beaivvi jienastanlihpuid haga . Dasa lassin eai leat válgakoarttat joavdan jienasteddjiide vel, muhto sii oaivvildit dat jovdet goas nu vahkku 32.

Ná beasat aŋkke jienastit juohke gielddas:

  1. Juohke jienastanbáikkis galgá leat alit listu mas buot bellodagat čužžot, ja das sáhtát merket ruođu sisa guđe bellodaga dáhtut jienastit. (FUOM! Dán listtus leat bellodagat mat eai soaitte du válgabiirres searvamin válggaide – de jus jienastat dakkár bellodaga de hilgojuvvo du jietna). Jus it gávnna dákkár listtu de čálát bellodaga nama man dáhtut jienastit ovtta buhtes báhpirii.
  2. Bija listtu alit konvoluhttii ja atte iežat jienasteami válgabargiide. Muitte ID!
  3. Válgabargi ohcá du jienastuslogus ja merke ahte leat jienastan. Dasto biddjo dat alit konvoluhtta Sámediggeválggaid jienastanlihttái.

FUOM!

Jus válgabargi ii gávnna du jienastuslogus, muhto don oaivvildat ahte galggat leat dasa čállon, de galggat aŋkke beassat jienastit. Sámediggi lea dieđihan buot gielddaide ahte galget buot jienaid vuostáiváldit ja bidjat daid sierra. Dalle sii čálihit du válgakoartta j bidjet dan fiskes konvoluhttii – ja válgastivrra meannuda dalle maŋŋá ahte galgá go du jietna lohkkut.

Gii beassá jienastit?

Ferte leat čálihuvvon Sámedikki jienastuslohkui jus áigu jienastit Sámediggeválggain. Áigemearri čáliheapmái 2021 válggaide lei Geassemánu 30. beaivi.

Leat go eahpesihkar? Jus oaččut válgakoartta Sámedikkis poasttas, de lea sihkar ahte lea jienastanvuoigatvuohta. Jus oaivvildat ahte leat čálihuvvon, muhto it oaččo válgakoartta, de mi ávžžuhit ahte válddát njuolggooktavuođa Sámediggái.

Válgabiirret ja evttohasat

Sámediggeválggat leat juhkojuvvon 7 geografálaš guovlluide, mat eai čuovo fylkkarájáid. Geahčá dás makkár válgabiirret leat. Dás gávnnat maid NSR:a evttohasaid buot dain čieža biriin. Sáhtát dušše jienastit listtuid ja evttohasaid mat servet válggaide iežat válgabiirres.

Presideantaevttohasat

Eanet ge bellodagain leat presideantaevttohasat. NSR evttohas lea Silje Karine Muotka, Unjárggas eret muhto ássá dál Álttás. Jienasteaddjin it jienas evttohasaid njuolga, muhto jus NSR bastá cegget  eanetlogu Sámediggái de mii válljet Siljje presideantan.

Válgaprográmma

Eanaš bellodagain leat iežaset válgaprográmmat mas boahtá ovdan makkár politihka vuoruhit boahtte njeallje jagi. NSR:a válgaprográmma gávnnat dás. Mis lea maid 16 čuoggá sirddolašvuođaplána, ja báikkálaš prográmmat.

Oallugat FERTEJIT ovddalgihtii jienastit

Sii guđet leat álbmotčálihuvvon suohkanis mas unnit go 30 jienasteaddji Sámediggeválggaide fertejit ovddalgihtii jienastit. Sii guđet leat álbmotčálihuvvon suohkaniidde mas eanet go 30 jienasteaddji sáhttet jienastit válgabeaivvi (jus leat ruovttus). Iskka dás mo du suohkana ektui lea.

Fertet maid muitit ovddalgihtii jienastit jus leat studeanta ja álbmotčálihuvvon eará válgabirii go das mas ásat, dahje jus leat eret dahje hehttehuvvon jienasteamis válgabeaivvi.

Ovddalgihtii jienasteapmi

Muhtumat fertejit, muhto buohkat sáhttet. Ovddalgihtii jienasteapmi lea vejolaš buot gielddain gaskkal Borgemánu 10. beaivvi ja Čakčamánu 10. beaivvi. Don sáhtát jienastit ovddalgihtii Sámediggeválggaide doppe gos ovddalgihtii jienastat stuorradiggeválggaide. Leat gielddat ieža mat mearridit gos ja goas sáhttá jienastit, de iskka iežat gieldda neahttasiiddu dárkilut dieđuid ektui.

Ná jienastat ovddalgihtii

  1. Mana jienastanbáikái ja muital ahte áiggut jienastit Sámediggeválggain. Muhtun jienastanbáikkiin lea sierra lanjat dása.
  2. Váldde fárrui válgakoartta vai šaddá nu álki go vejolaš, go don galggat merkejuvvot jienastuslogus maŋŋel. Jus dus ii leat válgakoarta fárus, de válgabargi čáliha dutnje dan.
  3. Don oaččut alit jienastankonvoluhta ja čálihuvvon válgakoartta jus dus ii leat fárus dat (nu ahte jienastanlohkkit sáhttet du merket jienastuslogus maŋŋel).
  4. Mana válgalatnjii, vállje dan bellodaga man áiggut jienastit ja bija jienastanlihpu alit konvoluhttii.
  5. Atte alit konvoluhta válgabargái, ja son de coggá dan oktan válgakoarttainat sierra konvoluhttii. Konvoluhtta galgá biddjot gokčojuvvon jienastanlihttái.
  6. Ollu lihkku, don leat jienastan.

Ovddalgihtii jienasteapmi eará válgabiirres

Jus áiggut jienastit eará válgabiirres go das masa gulat, de ii leat sihkar ahte du biirre listtut leat gávdnamis dan válgabiirres. Danne fertet hui dárkilit dárkkistit ahte jienasteapmi šaddá riekta. Jus áiggut jienastit NSR`a ja ii gávdno jienastanlihppu mas čuožžu NSR dahje Norgga Sámiid Riikkasearvi, de čálát NSR – Norske Samers Riksforbund lihppui man oaččut jienastanbáikkis ja cokkat dan jienastanlihppo-konvoluhttii.

Jienasteapmi válgabeaivvi

Máŋgasiid mielas lea hui vuogas jienastit ieš jienastanbeaivvi. Fuomáš ahte muhtun gielddain sáhttet leat iešguđet jienastanbáikkit sámediggeválggaide ja stuorradiggeválggaide. Iskka iežat jienastankoarttas guđe jienastanbáikkis galggat jienastit.

Rievdadit jienastanlihpu

Dus lea vejolašvuohta rievdadit listtu bajimuš evttohasaid ortnetvuoru. Čále ortnetvuoru man sávat jienastanlihppui. Jus badjel bealli listtu jienasteddjiin merkejit seammá nummira ovtta evttohassii de rievdá listu. Geahča dás vuolábealde ovdamearkka mo sáhttá rievdadit jienastanlihpu.