Válggat 2021

Deaddil válgabiirre kárttas man birra háliidat eanet lohkat. Doppe gávnnat evttohasaid 2021 Sámediggeválggaide.

Nuortaguovllu válgabiire

Njunuševttohasat

  1. 1. Beaska Niillas (1982), Deatnu/Tana

    Beaska Niillas lea riegádan 1982 ja lea Deanus eret. Deanus son áŋgiruššá servodagas eanaš áššiin mat gullet sámi ealáhus- ja kultursurggiide. Sus lea ámmáhin duodji ja leamaš maid mearrabivdi, ja son lea guhká áŋgiruššan politihkain. Lea maid neavttárin bargan ja máŋgasat dovdet su Guovdageainnu stuimmiid filmmas Rasmus Spein rollas.

  2. 2. Jovna Vars Smuk (1983), Unjárga/Nesseby

    Jovna Vars Smuk ássá Vuonnabađas ja lea badjeolmmoš. Son leamaš Norgga Boazosámiid Riikkasearvvi stivrras, Várjjat boazosámiid searvvis ja orohatstivrras. Dán áigái lea smávvamánnáolmmoš. Su váibmoáššit leat mánáid bajásšaddaneavttut, vuođđoealáhusat ja biebmosihkkarvuohta.

  3. 3. Arnhild Olsen Pak (1982), Mátta-Várjjat/Sør-Varanger

    Arnhild Olsen Pak lea dearvvašvuođačálli Ruovdevuonnalaš Mátta-Várjjagis eret. Arnhild lea ođas sámepolitihkas ja lea gearggus áŋgiruššat NSR`ain Sámedikkis. Su váibmoáššit leat earret eará Mátta-Várjjaga dáruiduhttinhistorjá ja dásseárvosaš dearvvašvuođabálvalusat buohkaide.

  4. 4. Tone Persen (1969) – Čáhcesuollu/Vadsø

  5. 5. Márjá-Liissá Partapuoli (1990) – Deatnu/Tana

  6. 6. Leif Pedersen (1969) – Davvesiida/Lebesby

  7. 7. Ellinor Skartland (2002) – Deatnu/Tana

  8. 8. Per Anders Store (1987) – Mátta-Várjjat/Sør-Varanger

  9. 9. Iris Egilsdatter Somby (1979) – Deatnu/Unjárga

  10. 10. Terje Lilleeng (1969) – Ánnejohka/Vestre Jakobselv

Ávjovári válgabiire

Njunuševttohasat

  1. 1. Mathis Nilsen Eira (1949), Kárášjohka/Karasjok

    Áilen-Nigá Máhtes/Mathis Nilsen Eiras lea guhkesáigge politihkalaš hárjáneapmi ja leamaš Sámediggeáirras gitta 2009 rájes. Son lea boazodoalli ja ássá Kárášjogas. Eira berošta erenoamážit sámi vuođđoealáhusaid eavttuin. Eira lea áŋgiruššan politihkalaččat eanaš eallima ja son buktá nanu gelbbolašvuođa ja máhtu NSR Sámediggejovkui.

  2. 2. Maren Benedicte Nystad Storslett (1996), Guovdageaidnu/Kautokeino

    Vaikko lea nuorra de lea Maren Benedicte Nystad Storslett geargan čohkket olu politihkalaš hárjáneami. Son lea jođihan NSR nuoraidlávdegotti 2008 rájes ja mannan riikkačoahkkimis válljejuvvui joatkit dán doaimmas. Maren lea bajásšaddan Guovdageainnus muhto sus leat nana čanastagat maiddái Kárášjohkii ja Ráisii. Dál lea gárvemin iežas bachelora jođiheamis, innovašuvnnas ja márkanis.

  3. 3. Sandra Andersen Eira (1986), Porsáŋgu/Porsanger

    Sandra Andersen Eiras lea olu hárjáneapmi guolástusas ja lea maid dál geargamin iežas vuosttaš áigodaga Sámediggeáirrasin. Son bargá dán áigái mearrabivdin ja dearvvašvuođabargin seammás go lea paramedics oahpus. Sandra ássá ja lea bajásšaddan Porsáŋggus ja sus leat ruohttasat sihke Kárášjogas ja Guovdageainnus.

  4. 4. Nils Johan Nango (1956) – Máze/Masi

  5. 5. Ol-Johan Gaup (1986) – Guovdageaidnu/Kautokeino

  6. 6. Else Marit Sarre (1975) – Porsáŋgu/Porsanger

  7. 7. Elle Nystad (1999) – Kárášjohka/Karasjok

  8. 8. Johan Anders Somby (1960) – Guovdageaidnu/Kautokeino

  9. 9. Jan Henrik Hætta (1961) – Porsáŋgu/Porsanger

  10. 10. Sara Márjá Magga (1974) – Guovdageaidnu/Kautokeino

  11. 11. Nils Jovnna Gaup Grønmo (1994) – Kárášjohka/Karasjok

  12. 12. Saija Skoglund (1995) – Kárášjohka/Karasjok

  13. 13. Viktoria Daae (1969) – Porsáŋgu/Porsanger

  14. 14. Aili Keskitalo (1968) – Guovdageaidnu/Kautokeino

Davveguovllu válgabiire

Njunuševttohasat

  1. 1. Silje Karine Muotka (1975), Áltá/Alta

    Mearrasápmelaš Karine Muotka lea NSR'a presideantaevttohas Sámediggái. Muotkas lea guhkesáigge hárjáneapmi politihkas. Son leamaš jođiheaddji máŋggain Sámiid Servviin ja lea jođihan sihke NSR nuoraidlávdegotti ja NSR váldoorganisašuvnna. Son leamaš válljejuvvon Sámediggái golmma maŋimuš áigodaga, 2009 rájes, ja sus lea fargga 7 jagi hárjáneapmi Sámediggeráđđelahttun.

  2. 2. Per Johnny Sara (1977), Áltá/Alta

    Per Johnny Sara ássá Álttás ja bargá plánenjođiheaddjin Romssa ja Finnmárkku fylkkagieldda johtalusossodagas. Sara searvá dál vuohččan Sámediggeválggaide. Sus lea guhkes akademalaš hárjáneapmi almmolaš hálddahusas, earret eará boazodoallohálddahusas ja johtalussuorggis. Sara berošta buori johtalusas ja boazodoalu areáladárbbuin.

  3. 3. Anja Johnsen Thonhaugen (1990), Ráisa/Nordreisa

    Anja Johnsen Thonhaugen ássá Ráissas ja bargá prošeaktajođiheaddjin ja ealáhusovdánemiin Halti Ealáhusgárddis. Anja leamaš stivrralahttu Oslove Noereh searvvis. Astoáiggis lea son vuođđudan ja jođiha dál sámi bivttasmearkka MII LEAT. Thonhaugen háliida ahte galggašii šaddat álkit oahppat sámegiela ja áŋgiruššá ođđa sámi ealáhusaid beali.

  4. 4. Gunn-Anita Jacobsen (1956) – Návuotna/Kvænangen

  5. 5. Andreas Vangseng Becken (1987) – Áltá/Alta

  6. 6. Gard Olav Garden (1996) – Ákšovuotna/Øksfjord

  7. 7. Grethe Julianne Skum (2001) – Áltá/Alta

  8. 8. Hallgeir Strifeldt (1958) – Áltá/Alta

  9. 9. Sara Michell Rirud (1988) – Hámmerfeasta/Hammerfest

  10. 10. Nils Mikkelsen Utsi (1965) – Áltá/Alta

  11. 11. Berit Inga Bær Andreassen (1956) – Áváhki/Honningsvåg

  12. 12. Terje Ansgar Eriksen (1964) – Ráisa/Nordreisa

Gáiseguovllu válgabiire

Njunuševttohasat

  1. 1. Runar Myrnes Balto (1987), Romsa/Tromsø

    Runar Myrnes Balto ássá Romssas – gos riegádii 1987. Baltos lea lagaš čanastat márkosámi giliide Davvi-Nordlánddas ja Lulli-Romssas. Son lea NSR jođiheaddji ja Sámedikkis NSR Sámediggejoavkku joavkojođiheaddji. Son leamaš politihkalaš ráđđeaddi Aili Keskitaloi, son lea bargan NSR`as, ja lea bargan mánáidgárddis ja jođihan Márkomeannu festivála.

  2. 2. Sandra Márjá West (1990), Gáivuotna/Kåfjord

    Sandra Márjá West lea eret Gáivuonas ja lea oahppan duojár ja gollerávdi. Dál lea Riddu Riđđu-festivála hoavda. West leamaš Sámediggeáirras 2013 rájes ja son lea hárjánan politihkkár. Son háliida ahte biddjojit johtui doaibmabijut mat movttiidahttet sámi nuoraid ásaiduvvat sámi giliide.

  3. 3. Henrik Olsen (1970), Gáivuotna/Kåfjord

    Henrik lea Sámediggeráđđelahttu ja su ovddasvástádusat leat kultuvra, dearvvašvuohta ja bušeahtta. Son lea Sámedikkis leamaš 2013 rájes ja leamaš ráđđelahttu 2013-2016 ja 2017-2021 áigodagain. Ovdal lea bargan Davviálbmogiid Guovddáža jođiheaddjin iežas ruovttugilis Olmmáivákkis ja son leamaš Riddu Riđđu jođiheaddji. Olsen oaivvilda ahte guolásteapmi lea sámiid deháleamos luondduriggodat ja háliida áŋgiruššat eriid fitnet nuoraide.

  4. 4. Sara Katrine Aleksandersen (2001) – Romsa/Tromsø

  5. 5. Vidar Andersen (1978) – Romsa/Tromsø

  6. 6. Ane-Alis Vatne Johansen (1990) – Gáivuotna/Kåfjord

  7. 7. Niko-Mihkal Valkeapää (1968) – Romsa/Tromsø

  8. 8. Karen Anette Anti (1972) – Málatvuopmi/Målselv

  9. 9. Åge Tobiassen (1953) – Sážžá/Senja

  10. 10. Camilla Brattland (1980) – Romsa/Tromsø

  11. 11. Rolf Johansen (1954) – Ivgu/Lyngen

  12. 12. Anne Dalheim (1949) – Omasvuotna/Storfjord

Viesttarmeara válgabiire

Njunuševttohasat

  1. 1. Mikkel Eskil Mikkelsen (1989) – Bådåddjo/Bodø

    Mikkel Eskil Mikkelsen lea eret Hábmeris muhto ássá dál Bådådjos. Son lea oahppan girkomusihkkár ja lea julevsámegielat. Mikkelsen lea dál Sámediggeráđđelahttu ja sus lea ovddasvástádus gielas, bajásšaddamis ja oahpahusas. Mikkelsen áŋgiruššá sámi ohppiid vuoigatvuođa oahpahussii sámegielas ja sámegillii ja eanet giellaarenaid ovdii.

  2. 2. Eirik Larsen (1983) – Dielddanuorri/Tjeldsund

    Eirik Larsen / Lásse-Ivvár Erke lea eret Hoanttasis Skániin. Larsen lea oahppan jurista ja lea ovdal bargan Sámiráđi olmmošvuoigatvuođaossodagas. Maŋimuš njeallje jagi lea son bargan ráđđeaddin Sámediggepresidentii Aili Keskitaloi. Sámi iešmearrideapmi lea Erkke váibmoášši ja son háliida nannet Sámedikki.

  3. 3. Helén Storelv-Rabone (1975) – Evenášši/Evenes

    Helén Storelv-Rabone lea eret Evenáššis. Helén searvá dál vuohččan Sámediggeválggaide ja son áŋgiruššá sámi giliid bealis. Son háliida doarjut sámi eanadoalu, entreprenevrraid ja daid doaimmaid mat ealáskahttet giliid. Su váibmoáššit leat buorit almmolaš bálvalusat ja erenoamážit sámi mánáid psyhkalaš dearvvašvuohta.

  4. 4. Mathias Olsen (1995) – Dielddanuorri/Tjeldsund

  5. 5. Ann Karin Kvernmo (1971) – Rivttak/Gratangen

  6. 6. Vendla Katrin Nielsen (1970) – Hábmer / Hamarøy

  7. 7. Håvard Nija Lynghjem (1976) – Suorttá/Sortland

  8. 8. Marja Viktoria Langmo Petersen (2002) – Hárstták/Harstad

  9. 9. Ole-Fredrik Vándar (1996)– Hábmer/Hamarøy

  10. 10. Ing-Lill Pavall (1956) – Fuossko/Fauske

Lullisámi válgabiire

Njunuševttohasat

  1. 1. Maja Kristine Jåma (1993), Snåase/Snåsa

    Maja ássá Snåasas muhto lea bajásšaddan Fovssenis. Jåma lea boazodoalli, lullisámegieloahpaheaddji ja bargá dál ráđđeaddin Sámediggeráđđái. Maja Kristines leamaš guovddáš lulli-sámi jietna bieggafámu vuostá ja politihkalaččat son dáhttu bargat boazoguohtuneatnamiid sisabahkkemiid vuostá ja buoret Lulli-Sámi boahtteáiggi ovdii.

  2. 2. Ole Henrik Bjørkmo Lifjell (1994), Bleikvasslia

    Ole Henrik lea Bleikvasslias eret ja son bargá teáhteriin, musihkkain ja dánssain. Son leamaš ovdal prošeaktakoordináhtor dutkanprošeavttas mii lei nuorra sámiid psyhkalaš dearvvašvuođa birra. Son lea Sámedikki Nuoraidlávdegotti / SÁNUL`a jođiheaddji dán Sámediggeáigodaga. Ole Henrik áŋgirušša sámiid psyhkalaš dearvvašvuođabálvalusaid ovdii ja háliida maid nannet sámi dáidaga ja kultuvrra.

  3. 3. Lisa-Marit Pentha-Stavsøien (1986), Plassje/Røros

    Lisa-Marit Pentha-Stavsøien ássá Plassjes. Pentha-Stavsøien lea oahppan vuoktačuohppi ja váldá dán áigái fágaid lassioahppun. Son lea ovdal leamaš várrelahttun NSR nuoraidlávdegoddái ja stivrralahttu Guevteli Saemieh searvvis ja lea dál Guevteli Saemieh jođiheaddji.

  4. 4. Kristin Sara (1965) – Sætervik

  5. 5. Jon Isak Lyngman Gælok (1987) – Snåase/Snåsa

  6. 6. Ina-Theres Sparrok (1995) – Namsskogan

  7. 7. Laara Dunfjeld (1987) – Snåase/Snåsa

  8. 8. Gun M Utsi (1959) – Trofors

  9. 9. Mattis Danielsen (1976) – Plassje/Røros

Lulli-Norgga válgabiire

Njunuševttohasat

  1. 1. Tor Gunnar Nystad (1967) – Oslo

    Tor Gunnar lea vuolgán Kárášjogas muhto ássá dál Oslos gos bargá terapevtan gárrendikšunossodagas Oslo Universitehtabuohcciviesus. Sus lea servodatdieđalaš oahppu UiT`as. Tor Gunnar áŋgiruššá gávpotsámi áššiid ovddas ja son háliida eanet sámi deaivvadanbáikkiid, ásahusaid ja fálaldagaid sámiide Lulli-Norgga válgabires.

  2. 2. Aili Guttorm (1991) – Moss

    Aili Guttorm lea studeren industriála hábmema (inšenevran) ja sus lea bachelor mašiidnainšenevran. Son bargá dán áigái Márkomeannu festiválajođiheaddjin. Aili ássá Mossas ja su váhnemat leat eret Deanus ja Kárášjogas. Guttorm háliida ahte sámi nuorain galget buorit ja dorvvolaš deaivvadanbáikkit, ovdamearkka dihtii studeantaservviid ja nuoraidservviid bokte.

  3. 3. Piera Heaika Muotka (1992) – Oslo

    Piera Heaika Muotka lea gráfalaš hábmejeaddji ja bargá NSR'as. Son lea ovddeš NSR Nuoraidlávdegotti jođiheaddji ja leamaš Sámediggeáirras 2013 rájes. Sus lea sihke mearrasámi ja márkosámi duogáš ja sus lea gullevašvuohta Unjárgii ja Mátta-Várjjagii Finnmárkkus ja Skániide Romssas. Sámi mánáid ja nuoraid vuoigatvuohta sámegieloahpahussii lea su váibmoášši.

  4. 4. Hege Merete Somby (1974) – Stange

  5. 5. Mona Tornensis Hornæs (1972) – Bergen

  6. 6. Morten Nicolay Danielsen (1980) – Hamar

  7. 7. Gisle Stenersen (1967) – Asker

  8. 8. Hege Solheim (1995) – Askøy

  9. 9. Ida Emilie Lindseth (2002) – Lillestrøm

  10. 10. Lars-Jonas Kvikstad Westerfjell (1984) – Eidsvoll

  11. 11. Kirsti Guvsám (1979) – Kristiansund

  12. 12. Aslak Heika Hætta Bjørn (1992) – Oslo