Ávjovári válgabiire

NSR evttohasat Ávjovári válgabiires

1.

Aili Keskitalo (1968) lea Guovdageainnus eret ja bargá NSR parlamentáralaš jođiheaddjin. Son lea NSR presideantaevttohas Sámediggeválggaide. Son lea ovdal bargan Sámi Allaskuvllas ja Guovdageainnu suohkanis, ja sus lea Master of Public Administration (MPA) Copenhagen Business School:s.

 

2.

Áilen-Nigá Máhtte / Mathis Nilsen Eira (1949) lea Kárášjogas eret ja lea bargan boazodoalus ja boazodoaluin dan rájes go sáhtii bargagoahtit. Sus leamaš máŋga luohttevašdoaimma Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvis ja son leamaš gielddapolitihkkárin Kárášjogas.

 

3.

Sandra Andersen Eira (1986) bargá guolásteaddjin ja orru Ruoššanjárggas Porsáŋggus. Son lea ovdal leamaš bargoveahkan fatnasiin Finnmárkkus, Romssa fylkkas ja Nordlánddas, sihke fierbme- ja liidnaguolásteamis. Son bivdá dál iežas fatnasiin Oarje-Finnmárkkus.

 


4. Klemet Erland Hætta (1973) – Máze
5. Celine Boyne Lamo (1995) – Kárášjohka
6. Kjell Birkely Andersen (1958) – Rávttošnjárga
7. Ol Johan Gaup (1986) – Guovdageaidnu
8. Magnar Aslaksen (1964) – Kárášjohka
9. Maren Benedicte Storslett (1996) – Guovdageaidnu
10. Laila Elisabeth Nystad (1995) – Kárášjohka
11. Nils Jovnna Gaup Grønmo (1994) – Kárášjohka
12 Ellen J. S. Eira (1955 ) – Guovdageaidnu
13. Anders Nils Utsi (1967) – Kárášjohka
14. Ann-Britt Birkeli (1955) – Leavdnja
15. Saia Marilena Stueng (1993) – Kárášjohka
16. Ole Henrik Magga (1947) – Guovdageaidnu

NSR Ávjováris áigu bargat dan ala ahte

  1. Sámi dáiddamusea ja Beaivváža teáhtervisti huksejuvvo.
  2. Ásahuvvo čájáhus Álttá-ášši birra, mii sáhttá leahkit álgun kultur- ja dokumentašuvdnaguovddážii Mázes.
  3. Ásahuvvo sámi luohte- ja musihkkaguovddáš.
  4. Buoridit sámi mediafálaldaga mánáide ja nuoraide. Movttiidahttit buvttadit eanet sámegielat lmmaid mánáide ja nuoraide.
  5. Digitaliseret boares lmmaid, jietnabáddemiid ja govaid, dokumenteren dihte kulturárbbi ja historjjá.
  6. Ráhkaduvvojit ođđa oahpponeavvut. Oahpaheddjiide galgá gánnáhit buvttadit oahpponeavvuid.
  7. Astoáigeortnegiin ja kulturskuvllas sámi sisdoallu.
  8. Sámi giellaguovddáš Kárášjohkii – gielladikšun ja giellaovdánahttin lea dehálaš.
  9. Ásahuvvo fágaskuvlla boazodoalus ja meahcásteamis.
  10. Nannet ohppiidoččodeami Sámi joatkkaskuvllaide.
  11. Sámi Allaskuvlla oažžut dohkkehuvvot dieđaallaskuvlan ja universitehtan.
  12. Nannet oahpahalliortnega boazodoalus ja duojis, mas leat buoret bálkkát ja geabbiliseavttut.
  13. Buorre kvalitehta ja eanet bargosajit sámi mátkeealáhusain, vuođđuduvvon sámevuođas.
  14. Láhčit buori dili smávitbuvttadeapmái ja báikkálaš biebmobuktagiid vuovdimii.
  15. FeFo: Muorrasárggát galgat leat nuvttá, ja ealgabivdu ii galgga šaddat ilá divrras fylkkaássiide.
  16. Eat dohkket riddofatnasiid strukturerema. Nuohttefatnasiin galgá geatnegasvuohta gáddet guoli.
  17. Sámediggi galgá leat aktiiva ovddideamis boazodoallopolitihkka, ja bargat suodjalit eanandoallo- ja guohtonealáhusaid eatnamiid.
  18. Boazodoallolága guorahallat ollislaččat, árvvoštallat boazodoallohálddahusa ođđa organiserema, ja smiehtadit ásahit siskkáldas areálavuoigatvuođakommišuvnna boazodollui.
  19. Boazolohkoheiveheapmi dahkko ovttasráđiid boazodolliiguin, ja heaittihanortnegiid daidda geat dan válljejit.
  20. Nannet nuoraid vejolašvuođaid álgit guolásteaddjin (omd. doarjaga sihkkarvuođakursii ja neavuide, ja geabbilit ruhtadanortnegat easkaálgi nuoraide).
  21. Buoridit eanandoalu eavttuid sámi guovlluin.
  22. Sámi vuorrasat galget oažžut dorvobálvalusaid sámegillii ja sámi árvvuid ja vieruid vuođul, ja suohkaniid fálaldagaid bearráigehččot.
  23. Sihkkarastit sámi mánáid vuoigatvuođaid mánáidsuodjalusas.
  24. Buohkat galget sáhttit sámástit doaktára luhtte ja buohcciviesus.
  25. Sámi dearvvašvuođasiida huksejuvvo.
  26. Duodji, meahcásteapmi ja luohti leat dehálaččat bisuhan dihte giela ja árbevieruid. Mii dárbbašat ođđa vugiid oahpahit dán nuoraide.
  27. Álbmotmeahcit eai viiddiduvvo/ásahuvvo jus dat hehtte báikkálaš sámi geavaheami.
  28. Ođđa boraspirepolitihkka, mas lea vuollegit nállemihttu, sihke nannámis ja mearas.
  29. Ii ođđa ruvkedoaibma sámi guovlluin ovdal go leat sajis lágat mat vuhtiiváldet sámiid beroštumiid.
  30. Nannet dáloniid árbevirolaš vuoigatvuođaid bivdit ja guolástit. Mohtor evroláhka galgá heivehuvvot meahcásteapmái. Meahcce-ealásteaddjit, maiddái mátkeealáhusas, galget sáhttit geavahit mohtor evrruid ealáhusas.
  31. Buoridit ovttasjohtin-, mobil- ja govda erpmádatfálaldaga buohkaide. Mii dárbbašit buori johtolaga ja gulahallama bisuhan dihte boaittobeale ássama.
  32. Sámedikki válgajienastuslohku: automattalaččat diehtu nuoraide geaid váhnemat leat jienastuslogus, sin vuoigatvuođa birra dieđihit válgajienastutlohkui.
  33. Nannet Sámedikki ovttasbarggu Kárášjoga, Guovdageainnu ja Porsáŋggu suohkaniiguin, ja nannet sámi organisašuvnnaid.
  34. Nannet ovttasbarggu ja ipmárdusa gaskkal guohtunealáhusaid ja meahcasteddjjid, omd. máŋggatgeavátplánaid ja gulahallanlávdegottiid bokte.
  35. Vuolggahit barggu čalmmustahttit sámi sáŋgáriid ja pioneraid.
Sandra Andersen Eira ja Aili Keskitalo. Buot govat eaŕat go Áilen-Nigá Máhtte: Marie Louise Somby