Sámi nuorat gáibidit dálkkádatčovdosiid dál!

Camilla Andersen lea govven váldogova

Vuossárgga Borgemánu 9. beaivvi almmuhii ON dálkkádatpanela IPCC guđát raportta globála dálkkádatrievdamiid birra. Raporta nanne dan maid dálkkádatdutkit leat moanat jagiid jo cealkán, ahte máilmmiviidosaš liegganeapmi dálkkádatgássaluoitima dihtii váikkuha dálkkádatrievdamii, dálkkiide ja lundui.

– Luondu lea vuođđu sámi kultuvrii. Ealli biras sihke mearas ja nannámis lea dehálaš midjiide, ja vuođđun buot eallimii máilmmis. Mis lea buohkain ovddasvástádus áimmahuššat luonddu, dadjá Maren Benedicte Nystad Storslett, NSR nuoraidlávdegotti jođiheaddji ja 2. evttohas Ávjovári válgabiirres.

Dálkkádatrievdamat rievdadit Sámi luonddu. Maiddái riikkaidgaskasaččat váikkuhit dálkkádatrievdamat álgoálbmogiidda. Álgoálbmogat ellet lávgalaga luondduin, ja miehtá máilmmi mii šaddat ovddemusat guoddit dálkkádatrievdamiid váikkuhusaid, leš go sáhka sáttomeahcciluvvamis, girsse suddamis dahje ábiid badjánemiin.

– Lea dehálaš ahte álgoálbmogiid jietna gullo ja doahttaluvvo sihke norgga ja riikkaidgaskasaš dálkkádatdigaštallamis. Danne bargat mii NSR`as riikkaidgaskasaččat vai álgoálbmogat, ja earenoamážit nuorat galget beassat oassálastit ja gullot go riikkaidgaskasaš soahpamušat šiehtadallojuvvojit, dadjá Storslett.

Sámi nuorat gáibidit dálkkádatčovdosiid!

Maŋimuš jagiid leat nuorat lokten dálkkádatášši politihkalaččat, ja čuohteduháhiid mielde leat nuorat miehtá máilmmi doallan skuvlastreaikkaid dálkkádaga ovddas.

– Mii gáibidit dálkkádatčovdosiid, ja mii leat mášoheamit! ON`a raporta lea čielggas das ahte mii fertet unnidit dálkkádatgássaid luoitima hui olu ja oanehis áiggis jus galggaš doaivva vearrámus dálkkádatrievdamiid eastadit. Danne oaivvildat mii ahte Norga ferte iežas dálkkádatgássaluoitima unnidit issorasat 2030 rádjai, dadjá Ole-Fredrik Vandár, NSR-nuoraid 2. jođiheaddji ja 9. evttohas Viesttarmeara válgabiirres.

Mii gáibidit dálkkádatčovdosiid, ja mii leat mášoheamit!

Norga ferte čoavdit iežas hástalusaid

Seammás go fertet iežamet dálkkádatgássaid luoitima unnidit issorasat, de váruha Ole-Fredrik ahte dálkkádatčovdosat rivdet ruoná kolonialisman – ja ahte dálkkádatrievdamat geavahuvvojit ággan eanet bieggaindustriija ja ruvkedoaimmaide sámi guovlluin.

– Lea dohkketmeahttun bilidit luonddu «ruoná energiija» namas, go seammás láhčet dili vel eanet oljobohkamiidda Barentsábis, mii dasto mielddisbuktá vel eanet nuoskkideami guhkás boahtteáigái. Mii fertet buohkat váldit ovddasvástádusa dálkkádatrievdamiid eastadit, muhto norgga eiseválddit ja fitnodagat fertejit čoavdit iežas hástalusaid ja unnidit golaheami ja nuoskkideami, dadjá Ole-Fredrik Vándar.

NSR áigu bargat earret eará dáid áššiid ovdii

• rievdadit Norgga ja riikkaidgaskasaš oljo- ja gássapolitihka, mas ulbmilin lea áiggi mielde ollašuhttit duohta dálkkádatneutrála servodaga.
• hehttet ahte mearraguovllut olggobealde Lofuohta, Viestterállasa ja Sáččá rahppojit oljo- dahje gássadoaimmaide
• ahte biddjojit johtui doaibmabijut eastadan dihtii ábi nuoskkideami.
• ahte ii rahppo vejolašvuohta áhpái luoitit ruvke- ja industriála bázahusaid, ii ge kemikálaid.
• sihkkarastit ahte stáhtat ruhtadit eamiálbmotovttasbarggu dálkkádatšiehtadallamiiguin vai eamiálbmotbargu sihkkarastojuvvo.
• sihkkarastit sámi nuoraidoasálastima dálkkádatšiehtadallamiiguin.
• váikkuhit ahte dálkkádatpolitihkka fátmmasta doaibmabijuid eamiálbmogiid várás, sihkkarastin dihtii ahte dálkkádatdoaibmabijut nannejit ja seailluhit sámi kultuvrra.
• ahte ii ásahuvvo ođđa bieggaindustriija sámi guovlluide.
• ahte ruoná molsašupmi ii geavahuvvo ággan joatkit bilideamis Sámi – nu gohčoduvvo ruoná koloniseren.