Presideantta sárdni NSR:a 47. riikkačoahkkimii

Ráhkis sáttaolbmot, guossit ja earát! Ráhkis Riikkačoahkkin!

Illudahttá mu váimmu ahte mii fas beassat čoahkkanit riikkačoahkkimii, maŋŋá njealje jagi eará čovdosiiguin sihke politihkalaš doaimmaide ja Sámediggeválggaid searvamii. Leamaš gáibideaddji, muhto galgabehtet diehtit, mii eat livčče lihkostuvvan din nanu áŋgiruššama haga!

Ja lea erenoamáš illudahtti munnje Sámediggepresideantan beassat didjiide dadjat – iežan organisašuvdnii – ahte mii vuittiimet Sámediggeválggaid!

Lea din vuoitu, go lea din áŋgiruššan ja min evttohasaid áŋgiruššan mii dán dagai vejolažžan. Mun lean rámis, ja dat buktá olu vuoimmi go mii dál jođihit Sámedikki politihkalaš doaimma dán áigodagas.
Mii leat, – nu mo min parlamentáralaš jođiheaddji Beaska Niillas muitalii Sámediggejoavkku jahkedieđáhusa birra, ceggen eanetlogu Sámedikkis mii lea sihke starggas ja nanus.

Dál go iežamet organisašuvdna lea čoahkkanan fas riikkačoahkkimii de lea boahtteáiggi politihkka mii hábmejuvvo. Dán riikkačoahkkimis dáhpáhuvvet digaštallamat mat hábmejit sámepolitihka sihke lagaš- ja guhkitáigái. Sámi servodat dárbbaša dan mii dáhpáhuvvá sihke riikkačoahkkimis, min báikkálaš servviin ja iežamet organisašuvnnas! Mun illudan danne hirbmadit go mii dál fas beassat dábálaš láhkai čoahkkanit, maŋŋel daid guhkes jagiid pandemiijain.

ČSV lei doaba mii dalle riegádii, go čeahpes ja áŋgiris nuorat deaivvadedje.

Lean rámis ahte mii leat nagodan ovdánahttit politihka ja doaimmahit válgagičču hástaleaddji dilis. Muhto lea aŋkke nu ahte go olbmot deaivvadit, ahte buoremusat bastit movttiidahttet iežamet, ja hástalit guđet guimmiideamet ja gávdnat ođđa jurdagiid.

Dán jagi leat máŋga sámiid searvvi ávvudan 50-jagi ávvudemiid. Dat muitala ahte leamaš 50 jagi olmmošlaš áŋgiruššamiin, ja maiddái olmmošlaš rahčamiiguin ja muhtumin ceakko vustolagat ge. Muhto dál maŋimuš áiggiid de leat maid vuoittut, nu mo mo ásahusaid ceggemat ja servodatrievdadeamit mat leat ođđa lanjaid rahpan. Dát lea nanu árbi man vuhtii váldit, dál 2022’s. Háliidan čalmmustahttit dan beakkán girjjálašvuođaseminára mii lei Sirpmás 50 jagi dassái.

ČSV lei doaba mii dalle riegádii, go čeahpes ja áŋgiris nuorat deaivvadedje. Čájet Sámi Vuoiŋŋa! Doaro sámi vuoigatvuođaid ovddas! Čájet Sámevuođa!

Ii oktage galgga beassat dáid áigumušaid buvihit!

Dalle sihke savkaluvvui, čállojuvvui, celkojuvvui ja geavahuvvui dát doaba sámevuođa nannemii, buot dásiin. Go jagit vásse, ja vuoigatvuođagižžu čavggai – ja dađistaga garai Guovdageainnu – Álttá gižžun – de šattai ČSV maiddái doaba man muhtumat geavahedje duolbman dihtii oaiviliid ja vuoigatvuođagičču mii muhtumiid hástalii menddo sakka.

Mun háliidan dán riikkačoahkkimii cealkit: Mii galgat leat rápmásat dáinna doahpagiin. Dat lea doaba mii sisttisdoallá doaivaga buoret boahtteáigái. Dat lea doaba mii addá fámuid sidjiide geat rahčet sámi gielaid, sámi servodaga ja sámiid vuoigatvuođaid loktet. Ii oktage galgga beassat dáid áigumušaid buvihit! ČSV lea min veahkehan olu dáistalemiin. Ja lea ain dárbu dan fápmui man doaba duođaid mearkkaša.

Unjárgga sámiid searvvis lei maid gieskat 50 jagi-ávvudeapmi. Ja sii maid leat 50 jagi jo áŋgiruššan sámelihkadusas. Mun inspirerejuvvojin go gullen dan guovtti studeantta birra, Tor Magne Berg ja Thorbjørn Andersen, mo soai leigga mearridan vuolgit ruoktot juovlaluomus 1971`s, ja gávcci beaivvi vázzán dáluid mielde ja hástalan nuoraid vuolgit fárrui Unjárgga Sámiid Searvvi vuođđudančoahkkimii. Ja searvi de vuođđuduvvui 1972’s. Soai leigga ofelaččat, ja mun jurddašan man stuorra dáhttu ja man áŋgirat leamaš, go gávcci beaivvi iežaska juovlaluomus geavaheigga viesuid mielde vázzit, go lei sihke seavdnjat, buolaš ja gálja.

Ja de lea maiddái mu dálá Sámesearvvis – Álttá Sámiid Searvvis – leamaš 50-jagiávvudeapmi. Dán searvvis lea máŋggabealat doaimmat ja dat leamaš fárus dehálaš sámi ásahusaid huksemis dáppe Álttás. Ja ii leat vejolaš hállat Álttá sámiid searvvi vihttalot jagi birra namutkeahttá Guovdageainnu/Álttá čázádaga gičču. Ja ávvumállásiin beasaimet ge gullat fearániid ja dáhpáhusaid dien áiggis. Ja mun jurddašalan buot daid ofelaččaid ja daid eallimiid maidda dát sámesearvi lea čáhkkehan saji. Mun jurddašalan váimmolaččat Elle Marit Dunfjella barggu, ja su isida Leiffa áŋgiruššama, mun jurddašalan Dure-Iŋggá Dure ja Ruth Rye Josefsen guoktá. Guovdageainnu/Álttá eanu várjaleapmi lei álggu rájes jo Sámeášši. 1970’s dollojuvvui čoahkkin Mázes, gos Sámi dáistaleapmi ja dulvadeami vuostálastin ledje guovddášfáttát.

Sin jietna lea min mielde, juohke beaivvi go mii čoahkkinastit iežamet álbmotválljejuvvon ásahusas.

Mun lean olu lohkan dáid áššiid birra maŋimuš jagiid. Ja ain otná beaivvi, go čállojuvvo dáid birra aviissain, de boktá dat dovdduid. Jagiid mielde leat olbmot munnje riŋgedan vaikko makkár áššiid birra muitalit. Nu mo gosa “La Elva Leve” barikádageđggiid galgá bidjat, ja persovnnalaš muitalusaiguin sámelihkadusas, ja buot dáid váldán fárustan iežan beaivválaš bargguin. Ja buohkat dii dáppe riikkačoahkkimis: Go mii čoahkkanat Kárášjohkii de leat govat akšuvnnain doppe seainnis. Oahpes olbmot, ja sin jietna lea min mielde, juohke beaivvi go mii čoahkkinastit iežamet álbmotválljejuvvon ásahusas.

Mun dieđán ahte máŋggas geat oassálaste dain iešguđet akšuvnnain leamaš áŋgiruššan eará organisašuvnnaiguin go min. Mun dieđán ahte ášši boktá olu dovdduid ain otná beaivvi iežan lagašbirrasis, dan báikkis gos mis lea riikkačoahkkin dán jagi. Mun dieđán ahte muhtumat leat guođđán min máilmmi dainna dovdduin ahte Sámediggi ii doarvái bures fuomášahttán sin áŋgiruššama. Mus lea maid moraš dainna go ollugat sis eai gudnejahttojuvvon sin áŋgiruššama ovddas go ain ledje min gaskkas. Sii vásihedje ahte maŋŋel giččuid, de deive sii sámi servodaga mii lei juohkásan maŋŋá stuorámus siviilla jeagohisvuođaakšuvnna man min servodat lea vásihan.

Ráhkis riikkačoahkkin. Juohke beaivvi politihkas mii bargat buoret čovdosiid gávdnamis, vai dákkárat eai galgga fas dáhpáhuvvat. Mii diehtit makkár haddi dás leamaš olbmuide. Sámediggi ásahuvvui go ii gávdnon ásatus mii sáhtii sámi álbmoga jiena doalvut máilbmái. Sámedikkis mii šiehtadallat, ja go mearrádus lea dahkkon, de lea sámi álbmoga jietna celkon. Mii gávdnat buriid čovdosiid, ja muhtumin ii nu buriid čovdosiid. Nie lea politihkka, dego bárru mii sáhttá stuorra rievdadusaid, muhto maiddái sáhttá rievdat áhpái ja jávkat.

Girji “Masi – Norge” mas čálli Magnar Mikkelsen buktá midjiide dehálaš geahčastaga dan servodatdigaštallan mii dáhpáhuvai maŋŋá 1968, go Guovdageainnu/Álttá-eanu dulvadanplánat ilbme. Magnar ovdanbuktá jienaid mat dalle 1971’s gullojedje – olles 17 jagi ovdal siviila jeagohisvuohta buollái – ja bajida daid nu mo dalle celkojuvvojedje. Mun háliidan ávžžuhit daid geat eai leat lohkan dan girjji ahte lohkabehtet dan. Sivva manne ávžžuhan lea go dalle ge lei sáhka energiijapolitihkas, nu mo dálá dilis ge, ja dalle ledje ádjás proseassat mat loahpas buvttihedje siviila jeagohisvuođa áidna vejolašvuohtan. Ja gažaldat man háliidan jearrat: guhtemuš dáin politihkkáriin livččii máhttit gávdnat čovdosiid árabut?
Áiggun siteret Valter Gabrielsena, guhte dajai ná go ášši meannuduvvui Stuorradikkis:

«I sitt spørsmål peker interpellanten på Finnmarks kraftproblemer. Det må være riktig å understreke dette samtidig, når man vet at en utbygging av næringslivet og dermed den økonomiske vekst i Finnmark er avhengig av større krafttilførsler. Dette problem blir mye større når man bare har ett område eller vannforsyningsfelt, nemlig Altavassdraget, som kan gi en rimelig tilgang på nye strømmengder.

Dagens situasjon i Finnmark er den at man opplever strømrasjonering – ja, på en slik måte at det til tider påfører næringslivet et økonomisk tap som er nokså betydelig. For Finnmark fylke er derfor dette med kraftforsyning et meget alvorlig problem.»

Dát lea dego ášši man birra sáhttit lohkat aviissain otná beaivvi ge. Gažaldat man šaddat divvut lea ahte leago bággu ođđasit dahkat seammá boasttuvuođaid, vai gávdnojit go buoret čovdosat dáidda váttis hástalusaide? Mun jáhkán dat gávdnojit, ja mun barggan dan ovdii.

Čoahkkinjođiheaddji, dát riikkačoahkkin galgá meannudit ášši dan olmmošvuođavuoigatvuođa-rihkkuma birra mii dál dáhpáhuvvá Fovsenis. Dat lea balddihahtti ahte ovttajienalaš alimusriekteduopmu mii lea celkojuvvon alimusrievtti Stuorrakámmáris ii čuovvuluvvo dán riikkas. Dát lea falleheapmi min buohkaid riektesihkkarvuhtii. Dát lea nu duođalaš ahte illá sáhttá dan doarvái čielgasit dadjat. Dasa lassin de lea hirbmat garra deaddu eatnamiidda, sihke ruvkeplánat, bartaguovllut, lassi suodjalusdoaimmat, elfápmo-linjját, hydrogenaplánat, báhtterfabrihkat, johtalushuksemat ja garra áigumušat deavdit eatnamiid bieggafápmoindustriijain.

Dat lea balddihahtti ahte ovttajienalaš alimusriekteduopmu mii lea celkojuvvon alimusrievtti Stuorrakámmáris ii čuovvuluvvo dán riikkas.

Mu mielas lea dehálaš deattuhit buohkaide ahte mii eat leat vuostá, muhto juoga man beali. Mii leat iežamet kultuvrra ja ealáhusaid boahtteáiggi beali, mii leat iežamet vuoigatvuođaid nannema ja dohkkeheami beali. Mii leat iežamet servodatovdáneami vejolašvuođaid beali.

Beaiveálgu-julggaštus lea stuorámus álginjulggaštus mii goassige lea čállon – de mii čuovgat bálggesčuovgga dainna. Mii dáhttut vuoruhit vai mii olahit iežamet mihttomeriid.

Mu mielas lea dehálaš deattuhit buohkaide ahte mii eat leat vuostá, muhto juoga man beali.

Čoahkkinjođiheaddji, lea munnje hui illudahtti oaidnit man olu mii leat nákcen bargat daiguin vátna resurssaiguin juo dán vuosttaš jagi dán válgaáigodagas.

Mun bessen leat sajis go iežamet dáiddárat vulge boarráseamos ja deháleamos dáiddaarenai Eurohpás, nammalassi Veneziabiennála. Mun bessen leat sajis go Ovddos lágidii Sámi Business Arena Guovdageainnus, gosa čohkkejedje sámi ealáhusaid ealáhuskonferánsii, iežamet eavttuiguin.

Mun bessen vásihit go Romssa Spáppačiekčansearvi čievččai sámi kapteaidnabáttiin vuosttaš gearddi, ja ahte sii leat dáhkidan leat midjiide verdden go mii geahččalit jávkadit rasismma ja cielaheami. Dat mearkkaša olu, dat ligge. Ja go Stabæk nissonjoavku dagai dan seammá, de dat midjiide čájeha ahte eat mii leat okto.

Lei maiddái mearkkašahtti boddu go bessen leat mielde bidjamin vuođđogeađggi dan ođđa vissui mii šaddá ođđa Beaivváš Sámi Nationálateáhter ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla – issoras dehálaš viessu man haddi lea 480 millijovnna.

Presideantan lean maid beassan vásihit ahte Odd Mathis Hætta, earret olu eará ovddeš NSR-jođiheaddji, šattai Vuosttaš klássa riddárin, ja go iežamet Elle.Hánsa šattai vuosttaš klássa riddárin ja maiddái gudnedoavttirin.

Go eanemus ođđaáigásaš dubbenstudio dán riikkas rahppojuvvui Guovdageainnus, Duottar Studio, de bessen oaidnit dan fámu ja daid vejolašvuođaid mat sámi filbmabiras gávdnojit. Mun lean oaidnán mo Dáiddadállu ovttas earáiguin lágidii kulturealáhuskonferánssa ja doppe bessen deaivat máŋga gelddolaš sámi kulturealáhusbargiiguin.

Go Poala-Ándde/Anders Poulsena goavddis viimmat dohkkehuvvui sámi opmodahkan, ja dánska eiseválddit máhcahedje dan, dan beaivvi, de lei dego duhát jiena savkaledje munnje, olles dan áigodagas 1692 rájes, go Poala-Ánde fasttes vugiin biddjui giddagassii ja goddui doppe.

Alimusriekti lea čađahan sierra seminára sámerievtti birra, ja dat lei maid olahus midjiide buohkaide. Dat ii leat goassege ovdal dáhpáhuvvan. Mun in máhte albma láhkai čilget dan dovddu mii bođii go Alimusriekti dán vuoruhii.

Mii dárbbašit máhccama sámi servodagaide, go guorus giliin ii leat boahtteáigi.

Go ođđa nationálamusea rahppui, de lea Pile O’Sápmi vuosttaš dáidda man guossit oidnet. Dán dáidaga historjá lea garas, go dat lea riegádan dan bákčasis mii šattai go Jovsset Ánte Sara doarui iežas vuoigatvuođaid ovdii, muhto man alimusriekti oaivvildii ahte galggai birget 75’ain bohccuin, mainna gal ii leat birgenvuođđu. Muitet fal dán, go ákkastallojuvvo ahte boazodoallu subsidierejuvvo, ahte dát ealáhus lea maŋimuš logi jagi bákkuin regulerejuvvon ja boazolohku njeidon stáhtalaš válddiin. Ja go sii čuoččuhit ahte boazodoalus eai leat oalgeváikkuhusat, de lea dát ealáhus man stáhta – áibbas nuppe láhkai go eará ealáhusaiguin meannuduvvo – ii suova ovdánit ja nannejuvvot boazologu lasihemiin. Muhto nationálamuseas heaŋgá manifeasta dán giččus ja bákčasis. Dat lea mearkkašahtti ja dehálaš.

Doppe lea olu eará sámi dáidda ge, muhto mii dárbbašat iežamet sámi dáiddamusea. Dan gal háliidan deattuhit.

Ä`vv saa`mi Mu`zei viđajagi-ávvudeamis ledje ollu oassálastit ja doppe ledje sihke márkanat ja kurssat. Lei buorre oaidnit go olbmot devde musea, ja dan mun háliidin dinguin juogadit.

Mii leat maid vásihan dakkár beaivvi ahte vuosttaš sámi láhkalávdegoddi ovdanbuvttii ollislaš ja vuđolaš evttohusa ođđa boazodoalloláhkii. Láhkaárvalus lea aiddobeliid sáddejuvvon gulaskuddamii, ja mun sávan ollugat sáddejit gulaskuddancealkámušaid dán áššái.

Viimmat rahppui Saemien Sitje, maŋŋá máŋggajagaš bargguin oaččuhit dán viesu fámolaš guovddážin åarjel-saemie kultuvrii. Mun lean maid – nu mo olu earát ge – illudan go sámegiela oaidná mielkerullas, ja dát lea ges boađus giellavahkku doaimmaiguin.
Sámekonferánssas oaččuimet maid ođđa álbmotluođi.

Dát, ráhkis riikkačoahkkin, lea sámi dáhtu fápmu! Min dáhttu dahká vejolažžan olahit iežamet mihttomeriid, sihke stuorra ja unna mihttomeriid – ja buot dát olahusat leat dehálaččat sihke midjiide ja boahttevaš buolvvaide. Mii dárbbašit eanet go goassige ovdal ahte mii dohkkehat guđet guimmiideamet, ahte mii áicat guđet guimmiideamet, ja ahte mii jáhkkit guđet guimmiidasamet – vaikko makkár vuolggasadji leš. Já dás lea dis deháleamos rolla. Min organisašuvdna lea dárbbašlaš. Mii dárbbašit áŋgiruššama, doaimmaid ja politihkaovdánahttima man dii fállabehtet.

Ráhkis riikkačoahkkin! Mii dárbbašit máhccama sámi servodagaide, go guorus giliin ii leat boahtteáigi.

ČSV!