Sámediggi lea mearridan vuorasolbmuid strategiija

Gaskavahku meannudii Sámedikki dievasčoahkkin vuorasolbmuid strategiija. Vuorasolbmuin lea dehálaš rolla jođiheaddjin ja kulturfievrrideaddjin iežaset báikegottiin ja leat dehálaš resurssan sámi servodahki

Kategori
Unjárgga Sámesearvi
Forfatter
Unjárgga sámiid searvi Nesseby Sameforening
Dato
07.12.2023
Unjárgga Sámesearvi

Sámediggi lea mearridan vuorasolbmuid strategiija

Vuorasolbmuin lea dehálaš rolla jođiheaddjin ja kulturfievrrideaddjin iežaset báikegottiin ja leat dehálaš resurssan sámi servodahkii. Servodagas šaddat eanet ja eanet vuorasolbmot ja olbmot ellet guhkit. Sámi vuorasolbmuidstrategiija ovddasta dehálaš áŋgiruššama dan ektui ahte buoridit bálvalusaid ja fálaldagaid sámi vuorasolbmuid dárbbuide.

– Sámi vuorasolbmot leat huksen sámi servodaga ja viidásit fievrridan min giela ja kultuvrra. Lea diehttelas ahte mii fertet heivehit bálvalusaid ja fálaldagaid vuorasolbmuide vai sii ožžot buori ja árvvolaš dili, dadjá sámediggeáirras Jovna Vars Smuk.

Birgenteknologiija

NSR oaivvilda ahte lea dehálaš ovdánahttit sámi čálgoteknologiija/birgenteknologiija sihkkarastin dihte vuorasolbmuide buriid eavttuid dearvvašvuođabálvalusa ja fuolahanbálvalusa ektui, mat leat olámuttos boarrásiidda doppe gos sii orrot. Lea dehálaš ahte sámegielat integrerejuvvojit dasa álggu rájes jo.

Kultuvrralaš ja gielalaš heiveheamit 

Kultuvrralaš ja gielalaš bealit mearkkašit ollu ja danin lea dehálaš deattuhit fuolahanbálvalusaid kultuvrralaš heiveheami. Sápmelaččain lea vuoigatvuohta eallit iežaset kultuvrrain ja geavahit iežaset giela, nu go lea mearriduvvon earret eará ON julggaštusas álgoálbmotvuoigatvuođaid birra. Almmolaš dearvvašvuođaásahusain sámi vuorasolbmuide fertejit maiddái arkitektuvra, sisdoallu ja doaimmat heivehuvvot sámi báikkálaš dilálašvuođaide maiguin sámi vuorasolbmot sáhttet identifiseret. Ovdamearkka dihte heivehit visttiid báikkálaš sámi huksenárbevieruide, sámi interievra ja doaimmat mat addet vuorasolbmuide vejolašvuođa searvat árbevirolaš doaimmaide maiguin leat bajásšaddan ja leat oahppásat.

Dat lea dehálaš vai dilli láhččojuvvo nu ahte vuorasolbmot loktet ja besset oassálastit báikkálaš sámi kultuvrras ja sámi jagiáigodagaid mielde.

Árbevirolaš sámi borramuš

Viidáseappot berre deattuhit fátmmastit árbevirolaš sámi borramuša almmolaš ásahusain gos sámi vuorasolbmot orrot, vai sáhttet doalahit oktavuođa árbevirolaš biebmodollui ja borramuškultuvrii.

Dálá lágat mielddisbuktet stuora hástalusaid dan ektui ahte láhčit dili árbevirolaš sámi borramušaide almmolaš ásahusain, nu go ovdamearkka dihte varrabiepmuide. Árbevirolaš borramuš lea hirbmat dearvvašlaš, muhto das leat maiddái nanu čatnaseamit kultuvrii ja identitehtii.