Presideanta­­­­evttohus Silje Muotka sárdni NSR riikkačoahkkimii

Čoahkkinjođheaddjit, Sámedikkepresideanta, sáttaolbmot ja earát,

Áillohaš-rohkki čálii:

ja mun,                            (og eg,)

eidanas ealli                    (ein einstøing)

guhkkelii gaidan             (langt av lei)

Eallima ealus ravgan     (fallen ut or livsens flokk)

(Nu guhkká dat mii lahka / så fjernt det nære 1994)

Mun dávjá manan Áillohačča máilbmái, ja de divttán jurdagiid johttit ja sus veahá geahččanguovllu luoikkahit. Lea álo juoidá ođđa man fuomášit, álo juoidá mii lea sihke veaháš bávččas, linis, čáppat ja deaivil. Su sánit mat dás čužžot leat hui earenoamážat. Leahkit muhton ráje dahje guhkkelii gáidan eallima ealus sáhte lea heahtti juohke láhkai.

Ealus lea maiddái eidanas ealli, boazu mii lea okto. Ealu guoras, dahje áibbas gáidan. «Veaháš ártegis ealli».

Dát sáhttá buktit olu hástalusaid ja agálaš rahčan gullot, oidnot, fátmmastuvvot ja árvvus adnojuvvot báikkálaš servodagain. Dalle šaddá sámi searvevuohta vel dehálut.

Gullevašvuohta olmmošlaš searvevuhtii lea guovddáš buohkaide. Gártat olggobeallái dán searvevuođa lea bávččas. Mii dárbbašat guldaluvvot, searvadahttojuvvot ja árvvus adnojuvvot. Buohkat. Min sámi áigumuš lea nana sámi searvevuohta. Lea kultuvrra ja gielaideamet nannen, ja vejolašvuohta sámi boahtteáigái buohkaide. Lea sihkkarastit ahte ii oktage gáidda eallima ealus.

Mii sámit eat leat nu gallis. Mii eallit biđgosit. Mii leat masá álo unnitlogus. Muhtun báikkálaš servodagain sáhttá orrot ahte sámevuohta lea eidanas ealli. Ealus gáidan. Váldoservodaga eallu. Dát sáhttá buktit olu hástalusaid ja agálaš rahčan gullot, oidnot, fátmmastuvvot ja árvvus adnojuvvot báikkálaš servodagain. Dalle šaddá sámi searvevuohta vel dehálut. Dalle mii dárbbašat sihke sámi siviilaservodaga ja Sámedikki.

Muhtun dain váddáseamos digaštallamiin siskkáldasat sámi servodagas lea go muhtun háliida searvat sámi searvevuhtii, ii ge beasa searvat. Leat beare olusat geat muitalit ahte dát lea oassi sin árgabeivviin. Mis ferte leat nana sámi searvevuohta, danne go mii álbmogin sáhttit vásihit mii leat olggobealde váldoservodaga. Sámi servodagat fállet máŋga iešguđege sámi searvevuođaid, ja dat lea dárbbašlaš go sámi servodagas lea máŋggabealatvuohta ja mii leat seammá iešguđetláganat go olbmot eará ge álbmogiin leat.

Muhto lea okta stuorra searvevuohta mii galgá leat buot sámiide.

Muhto lea okta stuorra searvevuohta mii galgá leat buot sámiide. Ja dat lea Sámediggi. Iežamet álbmotválljejuvvon ásahus. Lea stuorra ášši ahte mii, álgoálbmot mas garra dáruiduhttinhistorjá, leat dáistalan alddámet parlameantta ja ahte mis leat iežamet válggat. Min álbmotválljejuvvon áirasiid vállje álbmot álbmogis. Nu mo álbmot ge lea máŋgga bealát ja das ge leat iežas smávva ja stuorát hástalusat, de nu lea maid min álbmotválljejuvvon ásahusas.

Mii galgat álo muitit ahte demokratiija lea rašši. Mii leat aiddo hirpmástuvvon go oinniimet mo USA álbmotválljejuvvon kongreassa fallehuvvui valvvis man jođiheaddji politihkkár vel lei hásttuhan. Stoahkamis ekstrema olgešbeliin ja ravdamearálaš fámuiguin ja dasa lassin baldingovaid sárgumis, lea dohkketmeahttun haddi. Mun njuorrasin hui olu go kongreassa máhcai áššemeannudeapmái muhtun diimmuid maŋŋá valvvi stajideami. Dát lei dehálaš ja hui jálus dahkku. Álbmotválljejuvvon áirasat eai diktán áitima iežaset jávohuhttit sii eai dohkkehan álbmotválljejuvvon ásahusa falleheami ja sii eai diktán iežaset bissehuvvot.

Mii, álgoálbmotpolitihkkárat eat ge galgga iežamet diktit áitojuvvot jávohisvuhtii, eat ge diktit earáid meroštallat mii Sámedikki bargu lea. Mii galgat diktit jienaideamet gullot. Beare máŋgasat min máttuin leat šaddan doarrut ahte gullot. Ahte min gielat galget gullot. Ahte min kultuvra galgá oidnot. Ahte mis galgá vejolašvuohta boahtteáigái. Mii fertet jienasteamet geavahit go leamaš hui stuorra bargu dan vejolašvuođa álgo álggos fidnet. Mii gudnejahttit dan stuorra barggu mii leamaš Sámedikki vuođđun dál go mii vuoruhat áŋgiruššat bargat iežamet álbmoga buorrin. Ja dan mii dahkat fuolahettiin earáid ja váimmuin rivttes sajis.

Eallu, mas eidanas ealli oadjebasat sáhttá okto ge vánddardit ja seammás leat čavga čatnon eallima ellui.

Min dálá sámediggepresideanta Aili Keskitalo lea viiddidan sámi searvevuođa. Son lea bidjan johtui proseassaid maid boađusin lea ahte dál lea goalmmát válgaáigodat mas lea dásseárvosaš sohkabealerepresentašuvdna Sámedikkis. Son lea lokten LHBTq+ oidnosii Sámedikkis. Son lea bargan stuorát sámi searvevuođa ovdii. Searvevuohta mii lea stuorát go min. Eallu, mas eidanas ealli oadjebasat sáhttá okto ge vánddardit ja seammás leat čavga čatnon eallima ellui.

Leahkit oassin NSRa searvevuođas lea hábmen mu olmmožin. NSR lea duollet dálle cakkadan mu dan mađe ahte lean bessen ovdánit, ja lea hástalan mu doarvái ahte lean háliidan dobbeliidda geahččalit olahit ja dorjon mu nu ahte lean duostilin šaddan. Mun in ožžon sámegiela geaŧus. Mun ožžon dan iežamet searvevuođa mearrediđolaš áŋgiruššama bokte, gierdevaš doarjagiin iežamet sámegiela áŋgiruššiin. Dii dat munnje jáhkiidet. Dii dat čielgasit celkkiidet ahte dán don gal nákcet.

Mun in ožžon sámegiela geaŧus.

Ja go lei dárbu dii hárjehalaidet muinna, ja jorgaleiddet gollegillii munnje. Mun lean nu giitevaš dáinna. De mun lean maid dovddiidan dainna dovdduin ahte leahkit gáidan ealus, guhte hálai sámegiela. Dál lea min searvevuohta mu láiden dan ellui, ja justa dainna mun dovddan stuorra ilu.

Buot maid dárbbašan diehtit čađahannávccaid birra lean oahppan NSR’as. Dát lihkadusas lea nanu árbevierru jurdagiid dahkat duohta dahkun. Dat mearkkaša ahte go váilu mánáidgárdesadji, de álggahit min báikkálaš searvvit mánáidgárddit. Jus váilu giellafálaldat de mii álggahat giellaguovddáža dahje lágiidat kurssaid. Dárbbašat go gávtti? Mii lágiidat gáktegoarrunkurssa. Ja festiválaid ja deaivvadanbáikkiid leat min áŋgiruššit álggahan. Mis lea siskkáldasat áibbas erenoamáš servodathuksenhutkáivuohta mainna lean hui, hui rámis beassat leat oassin. Mun dieđán ahte mii sáhttit rievdadit áššiid, go dan mun lean nu máŋgii oaidnán mii leat dahkan. Dán huksenáigumušvuoiŋŋa mii galgat fuolahit ja mii galgat joatkit sániideamet duohtan dahkat.

Buot maid dárbbašan diehtit čađahannávccaid birra lean oahppan NSR’as.

Válggaide mannat áiggis go buot lea eahpesihkkar lea hástaleaddji. Máilmmiviidosaš pandemiija ráddje buot. Boahtteáigi mii orui álki oaidnit lea dál bálkestuvvon eahpečielgavuhtii. Goavvejahki, dálkkádatrievdamat ja váttisvuođat plánet dáiguin eahpesihkkarvuođaiguin. Dát gáibida mis ollislaš fuomášumi ja mii fertet dáistalit liige olu go dat eahpesihkkaris dilli sáhttá gállit luotta ruoná koloniseremii ja maiddái njeaidit min vejolašvuođaid. Eat sáhte diktit dáid heđiid heavahahttit min, ja lea dehálaš muitit ahte fertet dáistalit iežamet demokratiija ovddas, juohke beaivvi.

Válljejuvvot NSR’a presideantaevttohassan lea stuorra luohttámuš. Mun manan dán bargui vuollegašvuođain, muhto manan maid geahpes lávkkiiguin válggaide ovttas dinguin buohkaiguin. Munnje lea stuorra oadjebasvuohta go dieđán dii buohkat dáhttubehtet juohke láhkai veahkehit lihkostuvvat sámediggeválggaid vuoitit, ja dasto Sámediggái bidjat buot politihkalaš návccaid, Sámediggái mii galgá álbmoga bálvalit ja láhčit dili dan hutkáivuhtii ja daidda višuvnnaide mat gávdnojit min álbmogis.

Min álbmotválljejuvvon ásahus galgá leat buohkaide, ja Sámediggi galgá fuolahit buohkaid.

Mun illudan buori ja áŋgiris válgagižžui ja giittán váimmustan dan stuorra luohttámušas man dii čájehehpet munnje presideantaevttohassan.

Vuitot dáid válggaid.