Olles Viesttarmeara listu

– Mis lea dál nuorat listtus mat bohtet viiddis guovllus. Evttohasain lea máŋggabealat politihkalaš hárjáneapmi ja muhtumat barget beaivválaččat sámepolitihkain, nu mo Mikkel Eskil Mikkelsen ja Eirik Larsen, ja earát ges leat áibbas ođđasat sámedikki oktavuođas, dadjá Ann-Mari Thomassen.

– Viesttarmearra lea viiddis válgabiire mas ollu iešguđetlágan beali. Mis leat golbma stuorra gávpoga, máŋggat sámi gilit sihke rittus ja siseatnamis, ja vel eanet go okta sámegiella. Mun lean duhtavaš ahte mii leat sihkkarastán oasálastima miehtá válgabire joatká Thomassen.

Sii guđet leat NSRa listus Sámediggeválggaide Viesttarmearas leat:

1. Mikkel Eskil Mikkelsen (1989) – Politihkkár, Bådåddjo/Bodø
2. Eirik Larsen (1983)- ráđđeaddi ja láhkačeahppi, Hoanttas, Dielddanuorri/Tjeldsund
3. Helen Storelv-Rabone (1975) – Searvegoddepedagoga, Evenášši/Evenes
4. Mathias Olsen (1995) – Bioteknologiijastudeanta ja boazodoalli, Skánik, Dielddanuorri/Tjeldsund
5. Ann Karin Kvernmo (1971) – Politihkkár ja koahkka, Ráhkka/Gratangen
6. Vendla Katrin Nielsen (1970)  –  Prošeaktajođiheaddji Ulsváhke, Hábmer / Hamarøy
7. Håvard Nija Lynghjem (1976) – Lektor/prošeaktajođiheaddji, Geretvuotna, Suorttá/Sortland
8. Marja Viktoria Langmo Petersen (2002), Hárstták/Harstad
9. Ole-Fredrik Vándar– Oahpaheaddjestudeanta, Ájluokta, Hábmer/Hamarøy
10. Ing-Lill Pavall – Seniorráđđeaddi, Fuossko/Fauske

Mikkelsen dáhttu joatkit

Mikkel Eskil Mikkelsen lea njunuševttohas válgabires. Mikkel Eskil lea Divttasvuonas eret, muhto ássá dán áigái Bådådjos. Son lea oahppan girkočuojaheaddji ja julevsámegielat. Mikkelsen lea dán áigái ráđđelahttu Sámediggeráđis ja sus lea ovddasvástádus gielas, bajásšaddamis ja oahpaheamis.

– Mun giittán nominašuvnnačoahkkima luohttámušas. Lean hui gearggus válgagižžui ja doaivumis njealji ođđa jahkái Sámedikkis. Mun háliidan joatkit áŋgiruššat sámi servodaga buorrin, ja joatkit ovttasbargat nu olu erenoamáš čeahpes olbmuiguin miehtá Sámi, dadjá Mikkel Eskil.

– Lean hui duhtavaš das maid mii leat nákcen čađahit vássán njealji jagis, muhto oainnán ahte lea ain olu bargu oahpahusa ektui. Mun háliidan leat mielde láhčimin dili buriid fálaldagaide sámi ohppiide ođđa oahpahuslága hábmema bokte, joatkevaš Váibmogiella-čuovvolemiin ja vel eanet sámegielarenaid huksema bokte, dadjá Mikkelsen.

Sámi iešmearridanvuoigatvuohta lea mu váibmoášši ja mun oaivvildan ahte nanu Sámediggi lea buoremus vuohki midjiide sámiide hábmet servodagamet ja boahtteáigámet

Nuppi sajis lea Eirik Larsen guhte lea eret Hoanttasis Skániin. Larsen lea oahppan láhkačeahppi ja lea njealje maŋimuš jagi bargan ráđđeaddin Sámediggepresidentii Aili Keskitaloi.

– Munnje lea dehálaš bargat sámi kultuvrra ja fálaldagaid ovdii olles válgabirii, dadjá Larsen.

– Sámi iešmearridanvuoigatvuohta lea mu váibmoášši ja mun oaivvildan ahte nanu Sámediggi lea buoremus vuohki midjiide sámiide hábmet servodagamet ja boahtteáigámet, dadjá Larsen.

Giliide ja boazodullui

Goalmmát evttohas lea Helén Storelv-Rabone Evenáššis eret. Helén searvá dál vuohččan Sámediggeválggaide.

– Mun searvvan válggaide go mus lea buolli dáhttu sámi giliid ovddas bargat. Mii fertet doarjut eanadoalu, ođđaálggaheddjiid ja daid fitnodagaid mat buvttehit bargosajiid ja ealli giliid, dadjá Storelv-Rabone.

Mun áŋgirušan maid buriid almmolaš bálvalusaid ovdii bargat ja erenoamážit mánáid psyhkalaš dearvvašvuohta lea mus váibmoášši, joatká Hélen.

Njealjátevttohassan lea Mathias Eilert Olsen, Skániin eret. Mathias gullá Roabat orohahkii, muhto justa dál lea studeanta. Mathiasis lea jo guhkesáigge hárjáneapmi NSRas go leamaš sihke Dielddanuorguovvlu nuorak searvvis, ja maiddái NSR nuoraidlávdegottis. Muhto dál lea aŋkke vuohččan searvamin válggaide.

Mun háliidan áŋgiruššat ahte dán guovllu nuoraid galgá boahtteáiggi vuođđoealáhusain, nu mo smávvadálolaččat, boazodoalli ja guolásteaddjit, dadjá Olsen.

Maiddái Olsen dáhttu almmolaš bálvalusaid buoridit guovllu sámi giliin.

– Mii fertet dáistalit nu ahte olbmot sáhttet buriid eallimiid eallit sámi giliin. Guovddáš gávpotgielddat nu mo Áhkánjárga fertejit váldit olu stuorát ovddasvástádusa sámi oahpahusas ja servodathuksemis. Mii eat sáhte dohkkehit ahte sámi skuvllat heaittihuvvojit ja ahte sámi giellaoahpahus sentraliserejuvvo eret sámi báikegottiin, dadjá Mathias.

Mun háliidan maiddái loktet kultuvrralaš deaivvadanbáikkiid, sámi festiválaid ja iežamet artisttaid.

Ann-Karin Kvernmo Rivttagis eret lea viđát evttohas NSR listus Viesttarmearas. Ann-Karin lea guhká bargan sámepolitihkain ja maŋimuš njealje jagi lea son ovddastan NSRa Sámedikkis. Ann-Karin lea bargan ealáhus- ja kulturlávdegottis Sámedikkis ja lea earret eará bargan boazodoallo- ja eanadoalloáššiin.

–  Mun duođaid beroštan sámegiliin Rivttagis ja Ráhkás ja min vuođđoealáhusain. Mun háliidan bargat suodjalit ealáhusaideamet eanet eanasisabahkkemiid vuostá ja mun lean earret eará bargan eanet ovdánahttindoarjagiid ovdii boazodollui ja eanadollui, nu ahte min ealáhuslaččat galget beassat ovdánahttit ja joatkit iežaset ealáhusaiguin, dadjá Kvernmo, guhte ieš lea doaimmahan gáiccadoalu.

–  Mun háliidan maiddái loktet kultuvrralaš deaivvadanbáikkiid, sámi festiválaid ja iežamet artisttaid. Munnje lea dehálaš ahte festiválain dego Márkomeannu galgá leat starga ruhtadeapmi ja dá lea juoidá man ovddas mun lean bargan Sámedikkis, dadjá Kvernmo