Ođđa áššit NSR:a Sámediggejoavkkus

Sámegiela studerema dahkat vejolažžan – Maren Benedicte Nystad Storslett, Ávjovári válgabiire

Norggas lea sisaváldin alit ohppui regulerejuvvon “láhkaásahus sisaváldimii alit ohppui”. Vai Norggas beassá studeret allaskuvllas ja universitehtas, de lea earret eará gáibádussan formála gelbbolašvuohta eaŋgalasgielas. Dát gáibádus gusto maiddái jus áiggut studeret sámegiela Sámi allaskuvllas, gos bargo- ja oahppogiellan lea sámegiella. Sámi lohkanbadjeohppui ja sámegiela álgokursii lea sierra mearrádus, muhto ii dasa jus áiggut studeret sámegiela alit dásis.

Eŋgelasgiela formála gelbbolašvuođa gáibádus sáhttá leat hehttehussan daid studeanttaide geat eai leat vázzán joatkaskuvlla Norggas, ja erenoamážit sámi studeanttaide geat bohtet Ruoššas. Dát sáhttá dagahit guhkes ja váttis proseassa oažžut álgit ohppui, go studeanttat sáhttet bággehallat studeret eŋgelasgiela ovdalgo besset álggahit studeret sámegiela. Dát sáhttá dagahit ahte máŋgasat eai vállje studeregoahtit sámegiela.

Ráđđehus evttoha ahte, studeanttat olggobealde EØS-guovllu ja Sveitsas galget máksit oahppodivvaga čavčča 2023 rájes. Dát ii galggašii gustot sámi studeanttaid ruošša bealde geat studerejit sámegiela dahje Sámi allaskuvllas. Leat unnán sámi oahppofálaldagat ja lea dehálaš ahte dat fálaldagat mat gávdnojit leat olámuttus, erenoamážit sámi studeanttaide.

NSR sámediggejoavku dáhttu sámediggeráđi bidjat johtui proseassa, ovttas Sámi allaskuvllain, Máhttodepartemeanttain ja eará vejolaš oasálaččaiguin, vai šaddá álkit studeanttaide geat bohtet eará guovllus Sámis lohkat sámegiela dahje studeret Sámi allaskuvllas. Ja vai sámi studeanttat ruošša bealde eai dárbbašivčče máksit lohkanbadje divvaga go studerejit Sámi allaskuvllas, ja go studerejit sámegiela eará oahppoásahusaiguin.

Fra venstre: Maren Benedicte Nystad Storslett, Vendla Nielsen

Oktasaš giella práksis ja čađahit gievrras giellamodeallaid julevsámegiel oahpahusas – Vendla Nielsen, Viesttameara válgabiire

Julevsámi guovllus lea dakkár dilli ahte giella lea duođalaččat áitojuvvon. Máŋggas leat bargagoahtán dainna ja aktiivvalaččat válljen sámegiela mánáidgárde- ja oahpahusgiellan, muhto ii dat mearkkaš ahte leat lihkostuvvan giellafievrridemiin. Dilli lea rievdan nu ahte sámegiella ii šat leat deháleamos ruovttugiella eanas ohppiin geain lea sámegiella. Mis lea oainnat váhnenbuolva geat leat massán giela, muhto geat goitge háliidit mánáideaset oahpahit sámegiela.

Olu positiivva áššit maid dáhpáhuvvet julevsámegiela olis geográfalaš Hápmira rájáid siskkobealde. Viejega AS:s lei duorastaga golggotmánu 6.b. ođđa sámegielat mánáidgárddi rahpan boares Vuonak mánájåroj visttiin Ájluovttas.

Hápmira suohkanis lea jođus guorahallan Ájluovtta skuvlla birra julevsámi profiilaskuvlan ja Nordlándda fylkkasuohkan lea Knut Hamsun joatkkaskuvlla resursaskuvlla ásahandásis.

Oktasaš dáidda aktevrraide lea ahte addet báikkálaš giellaoahpahusa, eaige gáiddusoahpahusa mii lea definerejuvvon heajut giellamodeallan. Oktasaš dáidda lea addit giellaoahpahusa gievrras giellamodeallaid bokte, gos kvaliteahta ja vuogit mat addet gielalaš bohtosiid deattuhuvvojit. Dáid mihttu ferte leahkit oktasašgiela geavahusa čađaheapmi ja gievrras giellamodeallaid čađaheapmi.

Tearpmat “gievrras” ja “geahnohis” guovttegielat modeallat leat vižžon NAČ 2016 Váibmogiella ja guovttegielatprofessoris Colin Bakera typologiijas. Baker juohká organiserenmálliid guovtti váldojovkui: “gievrras” ja “geahnohis” modeallat. Dábálaš vásáhus gievrras modeallaiguin lea ahte ohppiin geat čuvvot dáid, leat stuora vejolašvuođat šaddat aktiiva guovttegielat, dan botta go vásáhusat geahnohis modeallain lea ahte ohppiin lea unnán vejolašvuohta šaddat aktiiva guovttegielagin.

Sámediggi lea nammadan áššedovdilávdegotti geat leat almmuhan guorahallama movt gievrras giellamodeallat sáhttet biddjot johtui skuvllain ja mánáidgárddiin gos produktiiva giella lea čielga mihttu. Áššedovdilávdegoddi čujuha lassin dihtomielalaš giellageavahussii dárbbu organisatoralaš rámmaide oahpahusas.

Viidáset lea Sámediggi aitto ovdanbuktán ovdánahttinprográmma lulli- ja julevsámi gielaide, gos mihttu lea duppalastit giellageavaheddjiid logu. Julevsámi guovllus govviduvvo ahte oahpahus galgá dagahit lassáneami badjelaš 300 produktiiva julevsámegielaga 2040 rádjái. Giellaguovddážat galget háhkat vástideaddji logu rávisolbmo giellageavaheaddji. Gáibida attáldagaid ja dáhtu divustit vugiid ja ortnegiid olahan dihte dáid mihttomeriid.

Sámediggi veahkeha gaskaomiiguin giellačeahppái sihke mánáidgárddiin ja skuvllain. Sámediggi lea maid addán 400 000 ruvnno prošeaktaruđaid julevsámi profiilaskuvlii. Dát lea hui buorre, muhto Sámediggi berre- ja sáhttá lihkká bidjat eanet deattu plánaide mat leat julevsámi oahpahusas.

Sámedikkis lea ovddasvástádus sámi giellaoahpaheapmái ja danne lea lunddolaš ahte Sámediggi váldá stuorit eaiggátvuođa oktasaš gielalaš geavahusas ja gievrras giellamodeallaid čađaheamis julevsámi giellaoahpahusa siskkobealde mánáidgárddis, vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas. Dainna lágiin lea bargguin oktavuohta daid golmma aktevrraid barggus julevsámi giellaoahpahusa siskkobealde.

Kultuvrralaš oadjebasvuohta – Kristin Sara, Lullisámi válgabiire

Fuolahusdutkama guovddáš Nord bokte (Linn Ebeltoft Sparby), ovddiduvvo HOD:as (Dearvvašvuođa ja fuolahusdepartemeanta) 2014:s.

“Sámi geavaheddjiin lea dárbu dustejuvvot fálaldagain mas lea sámi giella ja kulturgealbu. Ovttadássásaš dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalus sámi divššohasaide mielddisbuktá ahte fálaldagat heivehuvvojit nu ahte sámi divššohasaid giella ja kultuvrralaš duogáš ii hehtte dohkálaš bálvalusaid. Dásseárvoprinsihpa dearvvašvuođa ja fuolahusbálvalusas ii leat fuolahuvvon go bargiin váilu máhttu sámi giela ja kultuvrra birra.”

Fuolahan dihte dásseárvoprinsihpa joavkkuide main kognitiiva, psyhkalaš ja fysalaš doaibmahehttehusat fertejit oaidnit olles indiviida kultuvrralaš konteavsttas ja addit kultuvrralaš oadjebasvuođa. Gáibida ahte fágaolbmuin ja bargiin lea dat máhttu. Dát lea suorgi gos lea unnán dahkkon sámi oktavuođain. Lea erenoamáš dehálaš sihkkarastit geatnegasvuođaid ovttaskas plánas dasa mii guoská sámi gillii ja kultuvrii.

Sámediggeráđđi ávžžuhuvvo geahččat fuolahuvvo go dásseárvoprinsihpa dáin joavkkuin, maid dainna mihtuin ráhkadahttit doaibmaplána.

Fra venstre: Kristin Sara, Márjá-Liisá Partapuoli. 
Govven: Árvu/Sámediggi

Sámi kvohta ii doaimma nu go galggašii – Márjá-Liissá Partapuoli, Nuortaguovllu válgabiire

Kvohtasajit sámegielat studeanttaide leat álggahuvvon máŋga profešuvdnaoahpuin, váikkuhan dihte ahte sámi servodat oačču lassi sámegielat doaktáriid, psykologaid, farmasevttaid dahje juristtaid. Ulbmil kvohtaortnegin lea ahte eambbo sámegielagat váldet oahpu siskkobeale daid profešuvnnaid, vuoi gelbbolašvuohta stuorru Sámis.

Otná kvohtaortnet hálddašuvvo vugiin mii ii leat ulbmilaš. Sámegielat studeanttat gilvalit álggos sámi kvohtasajiiguin, ovdal go gilvalit vuosttašgeardeoahppoduođaštusa kvohtain ja dábálaš kvohtain. Studeanttat sáhttet okkuperet sámi kvohtasajiid, sorjákeahttá lea go sis nohka buorre árvosátni beassát sisa eará kvohtaide.

Dat mearkkaša ahte mii doaivumis oaččut unnit sámegielat studeanttaid dála ortnega dihte. Jus oahpus leat guokte sámi kvohtasaji, nu dego ovdamearkka dihtii medisiinna oahpus UiT:as, de lea otná ortnet ásahuvvon nu ahte sámi servodat oaččut justte guokte ođđa sámegielat doaktáriid, muhto ii fal ahte mii oaččut vel eambbo – nu go dat galggašii leat.

Sámi kvohtat hálddašuvvojit láhkaásahusa alit oahpu sisabeassama vuođul, § 7-3:

«(1) Når særskilde forhold gjer det ønskeleg, kan departementet fastsetje spesielle kvotar for enkelte utdanningar. Spesielle kvotar har andre tilhøyrskriterium enn kvoten for førstegongsvitnemål. (…) (4) Søkjarar som fyller kriteria for opptak i ein spesiell kvote, men ikkje får tilbod om studieplass, konkurrerer eventuelt vidare i kvoten for førstegongsvitnemål og deretter i den ordinære kvoten, jf. § 7-2.»

NSR sámediggejoavku bivdá sámediggeráđi bidjat johtui proseassa oaččuhan dihte rievdadit láhkaásahusa, seammás sihkkarastit sámi váikkuheami kvohta eavttuide maid departemeantta lea bidjan. Mii fertet sihkkarastit ahte kvohtat leat ulbmilaččat Sámi servodaga dárbbuid ektui. Mii dárbbašit eambbo kvohtasajiid ja sámi ohccit fertejit álggos oaččut vejolašvuođa gilvalit vuosttašgeardeoahppoduođaštusain ja dábálaš kvohtain, dahje eará earenoamáš kvohtain, ovdal go gilvalit sámi kvohtasajiiguin.