Oahpásmuva Viesttarmeara evttohasaiguin!

Mikkel Eskil Mikkelsen – Gæloga-Mihkkil

Vuodnabahta Divtasvuonan la muv giesseårrudahka. Dåppe mån buoremusát soaptsov ja vuojŋadaláv. Giesen vádtsiv Skievvás gitta Vuodnabahtaj, riek buorre váttsos mobijla dagi. Lev aj ávon gå vas æjvvaliv niebijam gejna iv la jáhkáj æjvvalam.

Oahppamplána. Sáme fáhkatjiehpe, åhpadiddje ja Sámediggebargge lidjin barggam nanos sáme sisano åvdås ådå oahppamplánaj. Sámediggeráden jådediv Sámedikke konsultasjåvnåjt Máhtudakdepartementajn gå mierredijma oahppamplánajt. Rahtjamusá galla lidjin, valla diedá vuorbástuvájma buorre teambargo baktu. Dav buoragit mujtáv! 

Arvusmahttem. Mån ávvudaláv æjvvalit jienastiddjij gå lep nav guhkev sijddakontåvråjn barggam. Mån buoremusát soaptsov gå æjvvalav ulmutjij ja sijá bargo sáme gielas ja kultuvras arvusmahteduváv. Mijá gaskan le nav moattes gudi bæjválattjat dahki huj buorre bargov. Buoremusát soaptsov gå besav oahppat sijás.

Boahtte niellja jage. Lep jåhtuj biedjam rájájrasstididdje prosjevtajt ma galggi tjielgadit aktijsasj árvojt, prinsihpajt ja ulmijt vuodoåhpadusán rijkarájaj rastá. Sáme álmmugin ælla degu mierredam aktijsasj ulmijt åhpadussaj mav mijá máná oadtju miehtá Sáme, dav ájgov rievddat.

NSR-vuolle. Mådjetjalmij mujtáv gå presidentajn Ailijijn tjåhkudalájma plenumlanjá såkken ja sån munji åhpadij NSR:a vuolev. Ietján hæhttuv gijttet Ailiav, ietjam barggoguojmijt ja háldadusáv dat åvdås mav lij munji oahppam. Vuostasj budsjæhttatjåhkanimen sámedikkeráden hæhttujin gierddat moadda jallas gatjálvisájt mujsta. 

Eirik Larsen – Lásse-Ivvár Erke

Šládju Hoanttasis. Mon bajásšadden sihke eatnibeale ja áhčibeale sogaid sinne, juoidá mii lei sihke buorre ja dorvvolaš. Mon in lean mánáidgárddis, muhto guđđe mu gáiccavieksái gonnes Aina siessá lei jo viskomin. Mus leat buorit mánnávuođamuittut šlájuin, ja bálká lei beassat goikeáivviid nalde čohkkát rinnjávovnnas tráktora maŋen, ja go beasaimet gahppadit goikeáivviid sisa goaht`gaskkaid.

Valáštallan lei heanup go dušše gilvobohtosat. Valáštallan buktá verddevuođa, aktavuođa, vásáhusaid ja oahpu. Mon lean agibeaivve giitevaš dan eaktodáhtolašvuođas man mu hárjeheaddjit barge. Sámi Valáštallanlihtu čoahkkanemiid bokte mon gávdnen vuosttas ustibiid iežá sámi guovlluin, ja dát vuosehii munnje goktes valáštallan sáhttá nannet sámi aktasašvuođa.

Standing Rock. 2016:s mon luhpen iežan departemeantabarggus ja vulgen Standing Rock:ii USA:s, doarjun dihtii Sioux-álbmoga sin dáistaleamis DAPL-oljobohcci vuostá. Dađi bahábut huksejuvvui oljobohcci ja juhkančáhci nuoskkiduvvui. Mus leat aŋkke báhcán mávssolaš vásáhusat maid lean váldán fárustan iežan politihkalaš ja juridihkalaš bargguide. 

Válgagižžu. Dat maid buoremusat liikon válgagiččuin lea go beasan deaivat heanup vel olbmuid go dábálaččat. Lea hui ávkkálaš oažžut máhcahagaid jienasteddjiin, ja dat lea erenoamáš dehálaš dál go ii leat guhkes áigái beassan gámnnadit olbmuiguin.

Biilla skohterláhtus. Aktii go ledjen presideantta biillain gevremin, de nogai mátki muhtun skohterláhttui. Go gádjunbiilla vevddai, ja tráktor mii gádjunbiilla galggai gádjut bieđganii, de ii lean go dovddastit alddán ahte dán bártti ii leat ávki viggat ge čiegadit – ja bargoustibiidda dieđus gárttai hui suohttasin.

Helén Storelv-Rabone – Plánna Helén

Plánnas, Evenáššis, doppe mon orun dorvvolaš birrasis iežan veagain. Seamma selljus orrot nai mu váhnemat, oabbá ja su veahka. 

Niehkohuonas. Dán geasi mii leat holu návccaid bidjan huotnaha viiddideami plánet. Mon áŋgirušan sámi giliid ovddas ja ahte heanup olbmot besset bigget alcceseaset ruovttuid sámi giliide. Mon oaivvildan ahte mii hehttot doaibmabijuid oažžut johtui Viessobáŋkku bokte mat álkidit niehkohuotnaha biggema. 

Astoáiggeválaldagat. Mánát ja nuorat dárbbašit heanup válaldagaid go dušše spáppčiekčama. Mu mielas lea dárbu sihkkarastit buriid kulturválaldagaid nu mo dáidaga, lávluma ja dánsuma mánáide ja nuoraide giliin. Dákkár válaldagat nannešedje sámi girjáivuođa. 

Gámnnadanbáikkit. Mon lean ieš vásihan man holu Márkomeannu lea mearkkašan sámi identitehtanannemii guvlui mii lea sakka váikkuhuvvon dáruiduhttimis. Mon oainnán stuorra dárbbu čegget vel heanup sámi gámnnadanbáikkiid, sihke giliide, gávpogiidda ja guovlluide gonnes eai leat nu galle sápmelaččat. 

Debutánta. Mon lean ođas sihke NSR:s ja válgagižžui. Lean gal čuvvon sámepolitihka máŋga jagi ja lean dovdan heanup ja heanup movtta searvat válggaide. Ja lean dál hárjehallamin čiegadit iežan udjuvuođa. Danne sáhtán mon riimiin rámiin sárdnut ahte Sámediggi dárbbaša dakkár go mu!