– Mii dáhttut áŋgiruššat ahte olbmot máhccet giliide!

Mii dárbbašit ássama olles Sámis, rittus gitta siseatnamii. Gilit leat sámi boahtteáiggi geađgejuolggit.

Kategori
NSR
Forfatter
NSR
Dato
03.09.2021
NSR

– Mii dáhttut áŋgiruššat ahte olbmot máhccet giliide!

Sentraliserenfámut

Gilit leat maid dehálaččat sápmelaččaide mat ásset gávpogiin ja olggobeale sámi guovlluid. Olu sápmelaččain lea gullevašvuohta ja identitehta čatnon sámi giliide, ja danne giliid nannen nanne maiddái olles sámi servodaga. 

Doaimmalaš guovllupolitihkain de dáhttut ásahit sihke ássan- ja eallinmovtta ja hehttet sosiála iešguđetláganvuođaid

– Statistihkat čájehit mo sentraliserenfámut leat doaibman máŋgalogi jagi. Nuorat guđđet giliid ja gaskamearalaš ahki lassána. Danne NSR lea dál evttohan sámi sirddolašvuođaplána. Doaimmalaš guovllupolitihkain de dáhttut ásahit sihke ássan- ja eallinmovtta ja hehttet sosiála iešguđetláganvuođaid, dadjá Helén Storelv-Rabone, NSR:a 3. Evttohas Viestarmeara válgabires. 

NSR:a sirddolašvuođaplána lea nannejuvvon Guovlluealáhuslávdegotti ja Guovlludemografiijalávdegotti bokte. Lávdegottiid raporttat duođaštit dan maid NSR lea guhká jo oaivvildan – ahte lea vejolaš sentraliserema jorgalahttit.  

Gávpogis ruovttugillái

– Ovttasbarggu bokte de sáhttit sihkkarastit ásaiduvvama sámi giliide. NSR dáhttu geatnegahttit Sámedikki váldit ovddasvástádusa dákkár barggus. Mii áigut bargat politihka ovdii mii addá olbmuide vejolašvuođa hukset ruovttu, bajásgeassit mánáid ja duohtandahkat nieguid, dadjá Sandra Márjá West, NSR:a 2. evttohas Gáiseguovllu válgabires. 

Sandra Márjá lea fárren ruovttugillái Gáivuona suohkanis. Suohkan lea oassin Finnmárkku- ja Davvi-Romssa doaibmaguovllus ja návddaša ortnegiin dego studie-
loanaid sihkkunortnegiin, unnit vearru ja elfápmo- ja bargoaddidiva luvvenortnegiin. NSR oaivvilda ahte dáid ortnegiid ferte viiddidit ja nannet. 

Eat mii dárbbaš álo mannat bargosaddjái go galgat bargat. Mii sáhttit sihke vuovdit, hábmet, dutkat ja ođđahutkosiid fuomášit giliin. 

– Lea dárbu doaibmabijuide mat dahket geasuheaddjin ássat, bargat, hábmet ja loaktit sámi guovlluin. NSR háliida earret eará čuovvulit demografiijalávdegotti árvalusa nuvttá vuodjenkoarttaid fállat nuoraide giliin, dadjá West. 

Korona-pandemiija lea čájehan makkár vejolašvuođaid digitaliseren buktá. Eat mii dárbbaš álo mannat bargosaddjái go galgat bargat. Mii sáhttit sihke vuovdit, hábmet, dutkat ja ođđahutkosiid fuomášit giliin. NSR áigu bargat dan ovdii ahte eambbosat besset bargat ruovttus dahje kantuvrrain doppe gos ásset. 

– Mii háliidat eanet lávdaduvvon ja digitála oahppofálaldagaid. Dát dagašii vejolažžan ássat ruovttus studerenáiggi, ja nu de beasašii ovttastahttit oahpu bearašeallimiin dahje bargguin. Dát buvttášii eanet rekruterema ja gelbbolašvuođaloktema giliguovlluide, dadjá Storelv-Rabone, guhte ieš ássá márkosámi gilis Evenášši suohkanis Nordlánddas ja son sávvá ahte olbmot galget dan beassat dahkat seammás go studerejit. 

Vai guovllut besset oassálastit digitaliseremii de ferte leat buorre interneahtta ja mobiilafierpmádat. Dasa lassin ferte leat buorre oktasašjohtolat ja feargafálaldat. Lea seamma divrras hukset viesu guovlluin go gávpogiin, muhto giliin lea várra ahte árvu gahččá olu eanet go gávpogiin go de lea huksen. NSR háliida váikkuhit ahte Viessobáŋku fas šattašii guovllupolitihkalaš doaibmabidju.