Mearrasámiid ressursaid rivven

Eiseválddit meannudedje min vuonaid dego terra nullius, dego mearra gos ii ovttasge rievttit, sajit maid sáhttá beare váldit - vaikko mearrasámi riekteáddejumis leamaš mis geavahanvuoigatvuođat maiddái sáltečázis, seamma láhkai go sáivačázis. Dát lea stuorra historjjálaš boasttuvuohta.

Kategori
NSR
Forfatter
NSR
Dato
07.06.2023
NSR

Mearrasámiid ressursaid rivven

Čállán: Sandra Márjá West (Gáiseguovllu válgabiire)

Maŋimuš beaivvit leamaš erenomáš losses beaivvit. Mannan vahkku geigii Duohtavuođa ja soabadankommišuvdna iežas raportta Stuorradiggái. Lea measta 700 siiddu ja 790 olbmo leat juohkán iežaset muitalusaid kommišuvdnii. Mun dieđán ahte máŋgasis lea gáibidan ollu vai muitalit. Ja muhtimat eai leat vel ge muitalan. Muhto raporta čájeha ollislaš gova dáruiduhttinpolitihkas, ja mo dat leamaš oassin buot surggiide servvodagas: eanarivttiin, guolástusrivttiin, boazodoalus, oahpahusas, kultursuorggis, kirkus, luossabivddus, meahcásteamis, sosiála bálvalusain, dearvvašvuođabálvalusain, giellapolitihkas ja velá min namaid bokte.

Máŋgasat leat massán giela ja identitehta. Máŋgasat leat maid rahčan garrasit vai váldit dan ruovttoluotta.

Rapportas leat garra muitalusat mat duođaštit mo dáruiduhttinpolitihkka lea váikkuhan sámi servvodahkii. Kommišuvnna konklušuvdna lea ahte dáruiduhttin lea doaibman daid ulbmiliid mielde mat dalle ledje Stuorradikkis ja Norgga eiseváldin, ja raporta čájeha maid ahte doaibmabijut giela ja kultuvrra ealáskahttima ektui eai leat nákcen njulget dan maid massiimet, dat mii mis váldui.

Máŋgasat leat massán giela ja identitehta. Máŋgasat leat maid rahčan garrasit vai váldit dan ruovttoluotta. Maiddái mu bearrašis lea dakkár muitalus. Mu áddjá lei sámegielat, muhto son ii oahpahan sámegiela mu eadnái, dan dihte go servvodat lei sutnje muitalan ahte sámegielas ii leat árvu, ii ge boahtteáigi. Mu eadni lea ollu návccaid bidjan vai váldit sámegiela ruovttoluotta ja vai mun galgen oažžut sámegiela sihke ruovttus ja skuvllas. NSR oaivil lea ahte buohkat geat leat massán fertejit oažžut vejolašvuođa váldit ruovttoluotta, sihke identitehta, gullevašvuođa, giela, historjjá, gávtti ja kultuvrra, jus háliidit. Mii lea boastut dáhkkon ferte njulgejuvvot.

Ruovva boasttuvuohta mii lea dáhkkon mearrasámiid vuostá ferte njulgejuvvot, min rievttit fertejit láhkii biddjot

Go guoská mearrasámi guolásteapmái de leat dáhkkon boasttuvuođat. Eiseválddit meannudedje min vuonaid dego terra nullius, dego mearra gos ii ovttasge rievttit, sajit maid sáhttá beare váldit – vaikko mearrasámi riekteáddejumis leamaš mis geavahanvuoigatvuođat maiddái sáltečázis, seamma láhkai go sáivačázis. Dát lea stuorra historjjálaš boasttuvuohta.

Kommišuvdna čállá ahte mearrasámiid vuoigatvuođaid ja resurssaid rivven lea oktan duođaleamos dáruiduhttin doaibmabidju sámi kultuvrra vuostá ođđasut áiggis. Ođđa fiskárlágaid álggaheapmi, ođđa bivdoteknologiija soađi maŋŋá ja ođđa guolleearrelágat leat bálkestan min gáddái. Ollu sámi guolásteaddjit leat vuosttaldan dán máŋggaid jagiid, sihke NSR ja maiddái Sámediggi – muhto eiseválddit eai leat guldalan min. Mii mearrasámit leat ožžon juridihkalaš ja álbmotrievtti doarjaga, muhto Norgga eiseválddit eai leat vuhtiiváldán min rivttiid.

Mii leat ain vuordimin ahte Riddoguolástuslávdegoddi čuovvuluvvošii. Min rievttit guolástussii eai leat čielggaduvvon, ja seammás vásihat garra deattu min vuonaide mearrageavahusealáhusas, tråalariin ja turistabivddus. Ruovva boasttuvuohta mii lea dáhkkon mearrasámiid vuostá ferte njulgejuvvot, min rievttit fertejit láhkii biddjot. Carsten Smith ávžžuhii mearrasámiid geavahit dikki olahan dihte dán.

Gáivuonaduopmu alimusrievttis 1985:s lea ovdamearkan riektevirolaš geavaheamis vuonain, go guolásteaddjit ožžo kollektiivvalaš eksproprierensuodjalusa ja buhtadusa go čáhcefápmu huksejuvvui ja vuotna jieŋui. Nu ahte gávdno čielgasit juridihkalaš presedeansa dasa ahte riektevierru sáhttá mannat ovdal buohkaidrievtti maiddái vuotnaguolástusas. (Sannhet og forsoning– grunnlag for et oppgjør med fornorskingspolitikk og urett mot samer, kvener/norskinner og skoginner, S.576)