Mánáidgárdi sihkkarasttii ahte mánáidan šadde sámegielagin

Mii fertet sihkkarastit sámi mánáide sámi mánaidgárdefálaldaga go juohke áidna dáin mánáin lea vejolaš giellaguoddi boahtteáiggis.

Kategori
NSR
Forfatter
NSR
Dato
04.05.2021
NSR

Mánáidgárdi sihkkarasttii ahte mánáidan šadde sámegielagin

Čállán: Silje Karine Muotka, NSRa presideanttaevttohus

Sámi mánát dárbbašit sámi mánáidgárdesajiid. Sámi mánáidgárdesadjái gullá sihke sihke sámi giella ja sisdoallu dan mánáidgárdefálaldagas. Vuosttaš háve go doalvu máná earáid dikšui olles beaivái de dat lea ođđa ja gáibideaddji dilli. Lihkus leat mis dorvvolaš, čeahpes ja hárjánan mánáidgárdebargit. Sii dihtet ahte sáhttá leat hástaleaddji heivehit ođđa dillái ja ahte dát lea áigodat masa sihke mánná ja váhnen dárbbašeaba áiggi.

Sámi mánáidgárdesadjái gullá sihke sihke sámi giella ja sisdoallu dan mánáidgárdefálaldagas.

Go mun galgen doalvut iežan boarráseamos nieidda mánáidgárdái vuosttaš geardde de ledjen hui dihtomielalaš ahte galggaimet sámi mánáidgárdái beassat. Dát lei midjiide áibbas čielggas, go min sámi ruovttogiella lei dan mađe geahnoheapme ja ásaimet vel stuorra gávpogis Romssas. Mun hállen sámegiela, muhto dat ii lean mus vuosttášgiella, ja mu guoibmi ii hállan sámegiela. Ii ge mis lean nanu giellabiras Romssas go servvoštalaime eanaš mielstudeanttaiguin mat ledje seammá lohkamin go moai. Danne šattai sámi mánáidgárdesadji erenoamáš mearrideaddjin midjiide. Mun in jáhke moai livččiime nákcen fuolahit mánáideame sámegielat boahtteáiggi jus dat mánáidgárdi ii livčče.

Moai leimme lihkkoš. Lean ain hirbmat giitevaš go mánáidan ožžo vejolašvuođa álgit sámi mánáidgárdái. Mánáidgárdejođiheaddji min mánáidgárddis lei Jens Martin Mienna, ja dávjá mun sádden hui liegga jurdagiid sihke sutnje ja bargiide mánáidgárdái Romssas. Go leimmet básjagi leamaš sámi mánáidgárddis Romssas de fárriimet Áltái. Doppe lei garra gilvu daid menddo unnán sajiid alde. Nu mo olusat earát ge de leat mii maid vásihan vuordinlisttus vuorddašit beassat Álttá siidda mánáidgárdái. Loahpas čágaiga munno mánát maid. Álttá siiddas, gos dalle lei Inga Kristine Siri mánáidgárdejođiheaddji ja gos leat nu čeahpes bargit, leamaš máná guoktás hui fiinna, oadjebas ja buorit jagit mánáidgárddis.

Go vállje šaddat mánáidgárdeoahpaheaddjin de lea dan duogábealde hui dehálaš árvoválljen – go vállje barggu gos lea ovddasvástádus daidda geat leat iežamet dehálepmosat ja ráhkkásepmosat  – mannalassii min mánáin. Mánáidgárdeoahpaheddjiin lea duohta dáhttu láhčit buoremus vejolaš diliid smávimusaide ovdánit. Sámegielat mánáidgárdeoahpaheddjiin lea váldosajádat sámi giellaovdáneami sihkkarastit. Dán ii várra daja doarvái dávjá. Mii leat Sámedikkis mearridan liige stipeanddaid daidda geat válljejit sámi mánáidgárdeohppui álgit. Go dát fágaolbmot leat midjiide nu dehálaččat. Ja mii dárbbašat vel eanet.

Sámi mánáidgárdesajis lea váikkuhus olles eallimii dasa gii dan oažžu.

Muhtomin deaivvan rávisolbmuid geat muitalit ahte eai ožžon saji sámi mánáidgárddis, ja ahte das leamaš stuorra váikkuhusat sin vejolašvuođaide sámástišgoahtit. Dát leat váttes ja rašes ságastallamat, go mun dieđán ahte váldit giela ruovttoluotta rávisolmmožin lea sihke gáibideaddji ja agálaš bargu.

Sámi mánáidgárdesajis lea váikkuhus olles eallimii dasa gii dan oažžu, ja sámi servodahkii go lea heahtedárbu bargiide main sámi giellagelbbolašvuohta. Danne lea sihke buorre ja deaivilis árvalus ovttasbargošiehtadusaiguin gávpogiiguin šiehttat sámi mánáidgárdedáhkádusa. Joatkevaččat lea maid riekta loktet, nu mo boaittobeallávdegoddi maid árvala, árvalusa ahte fállat nuvttá mánáidgárdesajiid guovlluin maidda dáhttu olmmošmeari lassánit. Nuvttá mánáidgárdesadji lea maid dehálaš dásseárvodoaibmabidju mii sáhttá eastadit mánágeafivuođa mii lea muhtun gielddain Finnmárkkus.

Dat mearkkaša eanet go duhát sártni feastamállásiin ja vaikko makkár čielggademiid.

Álttás leat olu sámi mánát main ii leat mánáidgárdesadji. Ja dát geardduhuvvo jahkásaččat. Áltái lea olmmošmearri lassánan ja dasto šaddá eanet mánáidgárdesajiide vel stuorát dárbu. Ovttas Álttá suohkaniin mii leat maŋimuš jagiid lasihan sullii 30 sámi mánáidgárdesaji dohko. Dađi bahábut eat leat vel buot dárbbuid geargan gokčat. Mii fertet sihkkarastit sámi mánáide sámi mánaidgárdefálaldaga go juohke áidna dáin mánáin lea vejolaš giellaguoddi boahtteáiggis. Dat mearkkaša eanet go duhát sártni feastamállásiin ja vaikko makkár čielggademiid addit sámi mánáide mánáidgárdefálaldaga iežat gillii.