Eat dohkket sámi cealkinfriddjavuođa gáržžideami

NSR-jođiheaddji Runar Myrnes Balto čállá ahte ii dohkket sámi cealkinfriddjavuođa gáržžideami, ja cealká ahte LEA demokráhtalaš ja riekta dáistalit Riehpovuona várjaleapmái go sámiid vuoigatvuođat dulbmojuvvojit.

Kategori
NSR
Forfatter
NSR
Dato
24.08.2021
NSR

Eat dohkket sámi cealkinfriddjavuođa gáržžideami

Vai lea áibbas čielggas. Mii eallit demokráhtalaš riektestáhtas. Dát mielddisbuktá ahte mis lea cealkinfriddjavuohta ja ahte sihke eaŋkilolbmot, joavkkut ja riekteguoddit dárbbu mielde sáhttet dikkiid bokte geahččalit iežaset áššiid vuodjit – maiddái go stáhta lea vuostebealli.

LEA demokráhtalaš ja riekta dáistalit Riehpovuona várjaleapmái go sámiid vuoigatvuođat dulbmojuvvojit.

Sámiid vuoigatvuođat dulbmojuvvojit Nussir-áššis. Fieddaris, orohat masa ášši guoská, lea uhkádus ahte badjel beali boazodolliin šaddet heaitit ealáhusas jus duohtandahkko. Dát lea olmmošvuoigatvuođaid rihkkun ja dasto maid norgga lágaid rihkkun, vaikko vel ráđđehus lea mearridan doaibmalobi addit prošektii, vaikko dihtet mo dat váikkuha.

NSR oaivvilda ahte LEA demokráhtalaš ja riekta dáistalit Riehpovuona várjaleapmái go sámiid vuoigatvuođat dulbmojuvvojit. Dát mielddisbuktá ahte mii leat gergosat doarjut vuoigatvuođalaččaid go dárbbašlaš rievttálaš bálgá leat dál vuodjimin.

Mii eat dohkket ahte Sámedikki dahje earáid cealkinvejolašvuođat ja cealkinfriddjavuohta gáržžiduvvo.

Ja mii čielggadat ovtta vel ášši. Mii eat dohkket ahte Sámedikki dahje earáid cealkinvejolašvuođat ja cealkinfriddjavuohta gáržžiduvvo. Mii eallit riektestáhtas ja riektesihkarvuohta galgá eastit ahte joavkkut, eaŋkilolbmot ja vuoigatvuođalaččat gártet dakkár dillái ahte eai beasa doalvut áššiid diggevuogádahkii čielggadeapmái go vearradagut dahkkojuvvojit.

NSR ii dohkket ahte geahččaluvvo sámi cealkinfriddjavuođa gáržžidit, vaikko dát viggamušat bohtet ge norgga fámoleamos bellodagas. Vearredagut ja luonddubilideamit dahje álgoálbmogiid duolbman ii šatta riekta vaikko jávohuhttojuvvo dahje čihkkojuvvo. Baicca nuppe láhkai.

Danne mun illá jáhkken maid gullen go mannan gaskavahkku, Borgemánu 18. beaivvi oidnen debáhta sámepolitihka birra NRK2`s. Sáhttá orrot ahte lei heahtedahku norgga fámoleamos bellodagas heajos válggaid dihtii, muhto dát gal lea balddihahtti buohkaide geat beroštit cealkinfriddjavuođas ja veahádagaid vuoigatvuođain.

Debáhtas Nussir-ruvkke birra, mas NSR presideanttaevttohas Silje Karine Muotka maid oassálastii, steampilasttii Olgešbellodaga Stuorradiggeáirras Marianne Haukland Sámedikki ja NSR`a eahpedemokráhtalažžan, earret eará danne go Sámediggi lea sádden reivviid investoriidda mas muitala Sámedikki mearrádusaid birra. Son maiddái buvttii eahpádusaid ahte galgá go beassat iežas áššiid geahččalit diggevuogádagas geahččalit.

De Olgešbellodagas leat njunušolbmot mat dáhttot gáržžidit Sámedikki cealkinfriddjavuođa.

Álggos geahččala Olgeža áirras geažuhit ahte NSR rihkku lága ja čađaha siviilajeagohisvuođa. Duohtavuohta lea ahte ii Sámediggi ii ge NSR leat čađahan makkárge siviilajeagohisvuođa dán áššis. Mii doarjut dan álbmotáŋgiruššama mii dáistalanleairra bokte lea boahtán Riehpovutnii, ja aktivisttaid vejolašvuođaid čađahit eahpeveahkaválddálaš miellačájehemiid. Ja mii joatkit geavahit daid reaidduid mat demokratiija rájáid siste leat vai olmmoš- ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid rihkkumat ovdanbuktojuvvojit.

Go Olgeš geahččala čilget mii sin mielas lea «eará fámostallan» NSR bealis, de dadjet ahte «lea dehálaš earuhit goas bellodat mii lea politihkalaččat válljejuvvon demokráhtalaš vuogádahkii Norggas sádde reivve mii muitala olmmošvuoigatvuođaid rihkkumiid birra investoriidda olgoriikkas, go norgga stáhta oaivvilda ahte eai leat makkárge olmmošvuoigatvuođarihkkumat(…)».

Ovdal lea Olgeža suodjalusministtar Frank Bakke Jensen cealkán sullasaččat. Stuorradiggeáirrasin geavahii son 2016`s sániid dego “aksjonistdemonstranter”, “bananrepublikk” ja «ødelegger den demokratiske prosessen» go fallehii namuhuvvon reivviid, maid Muotka ja Sámediggi ledje sádden riikkaidgaskasaš investoriidda. De Olgešbellodagas leat njunušolbmot mat dáhttot gáržžidit Sámedikki cealkinfriddjavuođa.

Dákkár guottut buktet muhtun dehálaš prinsihpalaš gažaldagaid. Lea go mis demokratiija mas veahádagat eai galgga beassat cealkit áššiin mas oaivvildit vuoigatvuođaideaset rihkkojuvvojit? «Maid mii galgat álbmotválljejuvvon ásahusain jus dat ii beasa muitalit máilbmái iežas mearrádusaid birra?» jearai presideantaevttohas Muotka digaštallamis. Ja dat lea hui buorre gažaldat.

Ja lea veara mearkkašit maid Olgeža njunuševttohas Finnmárkkus, Vetle Langedahl, celkkii Nordnytt:ii maŋŋebárgga, borgemánu 17. beaivvi. Doppe son ge geažuhii, nu mo Haukland ge, ahte son ii livčče jienasteaddjin luohtit ahte Nussir-ruvke huksejuvvo earágo jus Olgeža jienasta válggain.

Dát buktá doaivaga buohkaide geat dáistalit Riehpovuona várjalit, go dat muitala ahte dát gižžu ii leat loahpahuvvon. Jus ođđa eanetlohku stuorradikkis dáhttu, de lea vejolaš bissehit dán vuoigatvuođarihkkuma sámiid vuostá.