Ođđajagedearvvuohta jođiheaddjis

Olmmošvuoigatvuođat, duohtavuohta, soahti ja searvevuohta leat sánit mat čoahkkáigesset jagi 2023.

Kategori
NSR
Forfatter
NSR
Dato
03.01.2024
NSR

Ođđajagedearvvuohta jođiheaddjis

Ollu dáhpáhusat lea min NSR:s vásihan vássán jagi ja danin min leat šaddan áibbas earálágan bargovugiid geavahit beaivvi rehkenastima ektui.

Guovvamánus lei 500 beaivvi vássán dan rájes go davvi- ja lulli Fovsen siidda vuittiiga Norgga alimus rievttis. Muhto dađi bahábut čájehuvvui jagi 2023 šaddat dat jahki gos alimusrievtti duopmu/duomuid sáhtii šiehtadallat ja go olmmošvuoigatvuođarihkkumiid eai háliidan divodit de ledjet nuorat ge šaddet váldit dan ovddasvástádusa. Nuoraid miellačájeheamit olmmošvuoigatvuođaid ovddas ledjet máđoheamit! Nu ollu gerddiid leat min hirpmástuvvan ja movttáskan visot nuorain geat leat nagodan daid miellačájeheami čađahit. Sii leat vuosehan Norgga stáhtii ja olles máilbmái ahte sámiin maiddái lea olmmošvuoigatvuođarivttiid. Min nuorat leat maid ČSV vuoiŋŋain buohkaide čájehan mo buriid ja vuogas vugiin sáhttá čađahit miellačájehemiid boahtteáiggis. Nuoraid roahkkatvuođain/duostilvuođain ja olmmošlašvuođain doarjut vieljaid ja oappáid geat iežat guhká leat šaddan rahčat lea dakkár gos min earát sáhtit gávdnat fámuid. Eat min dás namut ovttage ovttaskas olbmo muhto min muitit buohkaid geat leat iežaset eavttuid geažil dorjon. Ovttas min leat geavrasat!

Govva: Natur og ungdom, Torjus Thesen

Govva: Natur og ungdom, Torjus Thesen

Fosen akšuvnnaid geažil leat NSR-nuorat evttohuvvon máŋga nominašuvnnain, earet earát lea Dag ja Natt nomineren sin Dán jagáš jietna- kategoriijas. Frivillighet Norge lei nomineren sin Eaktodáhtolašvuođabálkkašupmái 2023 Luonddu ja Nuorat organisašuvnna ovttas. Skábmamánus šattai ges NSR-Nuoraid jođiheaddji Elle Márgget Nystad Dán jagáš jođiheaddjinásti.

NSRs lea 25 doaimmalaš báikkálaš searvvi miehtá Norgga. Golbmasiin lea leamašan ávvudandoaluid dán jagi. Vuosttaš lei Mjösan dajve saemien seibre  (MDSS) geat ávvudedje 15 jagi. MDSS lea hui doaimmalaš searvi ja lea bargan buori barggu čalmmustahttit sámegiela ja sámevuođa sin guovllus. Cuoŋománus lei fas Guovdageainnu sámiid searvi (GSS) vuorru ávvudit 60 jagi. GSS lea leamašan hui guovddážis sámi kultureallima huksemis. Ee lei GSS mielde ásaheamen Sámi beasáš festivála. Sáhtit maidda namuhit ahte guokte min ovddeš/ovdalaš Sámediggepresideantta leaba GSS:s.

Ja juovlamánus beasaimet ávvudit NSR boarráseamos ja stuorimus báikkálaš searvvi, namalassii Oslo Sámiid Searvi (OSS). OSS lea áiggi čađa leamašan dehálaš searvi sámiide Norgga oaivegávpogis Olsoves. OSS lea maid háhkan olu ođđa miellahtuid dan jagi, ja dan gal fertet maid ávvudit.

Gurut govva: Oslo Sámiid Searvvi jođiheaddji Tor Gunnar Nystad ovttas Ingrid Jåmain gii lei akta dain gii oaččui gudnebálkkašumi. Nubbi gii oaččui gudnebálkkašumi lei Ravdna Anti. Govven OSS ávvudeamis.

Olggeš govva: Olggeš bealde dalá jođiheaddji Guovdageainnu Sámiid Searvvis Elle Mári Dunfjell Oskal ovttas Kárášjoga Sámiid Searvvii jođiheaddjiin Ragnhild Lydia Nystad. Govven GSS ávvudeamis. 

Geassemánu 1.beaivvi oaččuimet viimmat duohtavuohta- ja seanadankommišuvnna raporta. Raporta mii muitala issoras ja váivves muitalusaid main mii ovdal lea gullan dušše veháš. Lea ollu vásáhusat ja muitalusat, ja lea hui erenoamáš oažžut duohtavuođa olles girjin. Vaikko makkár duohtavuohta lea, de lea goitge hui mávssolaš ja buorre diehtit ja oaidnit ahte min sámit eai goassege vuollán ja doppe leat geavrás olbmot geat nagodit bargat min sámi identiteahta, eallima ja árgabeaivvi ovttas. Dál lea áigi eanetloguservodahkii váldit oasi min duohtavuođas vai mii ovttas sáhttit seanadit.

Lagtingssalen, fremleggelse av sannhets og forsoningskommisjonens rapport

Dađi bahábut lea duohtavuohta issoras surgat máilmmis gos ollu soađit. Soađit sihke Ukrainas, Gazas ja iežá báikkis máilmmis fertejit heaittihuvvot! NSRs ii leat makkárge vierru ruhtaskeŋkemis, muhto dan jagi mii leat skeŋken 10.000 ruvnnu Rájákeahtes doaktárat organisašuvdnii (Leger uten grenser).

Govva: NSRs tillitsvalgtkonferanse 2023 ble arrangert på Snåase.

Dan jagi olaheimmet ođđa rekorda ođđa miellahtuid oažžumin. Ja go ođđajagimánnu dál iđii de mis ledjet 1558 miellahtu, gos 340 sis ledjet varas miellahtut. Lea midjiide buorre boađus maid govvida min áŋgiris barggu. Ja eareliiggánit čájehit Fovsen- akšuvnnat man ávkkálaš lea čájehit beroštumi. Min áigumuš lea dan ahte ii oktage galgga dárbbašit akto rahčat Sámis. Mii leat gievrramusat go bargat searválagaid.

Go mii dal loahpahit 2023 ja vuolgit ođđa jahkái, de mii fertet muitit Fovsen- akšuvnna fámu, ja fievrridit dan viidáset go mii ain joatkit rahčamis sámi vuoigatvuođaid ovddas. Ja dan fámu mii dárbbašit juo guovvamánus go Kárášjoga Sámiid Searvi (KSS) ovttas Kárášjoga gielddain galgaba Norgga alimusriektái Kárášjoga- áššiin. KSS lea guhká bargan kollektiivvalaš rivttiid ovddas Kárášjoga eatnamiin ja vuittii dan ášši Meahcceduopmostuolus.

Duopmu lea guoddaluvvon ja guovvamánu 29.beaivvi álgá Kárášjoga- ášši Norgga Alimusrievttis. Vaikko Fovsen- ášši lea eahpádusaid buktán riektestáhta ektui, de mis lea goitge doaivva, eat mii sáhte dušše vuollánit.

Buorit olbmot, ođđa jagi lea álgán, ja dan jagi mis lea earret eará riikkačoahkkin vuordimis, čállingoddi galgá ovttas jođiheaddjiin mátkkoštit deaivvadit báikkálaš servviiguin, ja boahtte jagi lea fas sámediggeválga.

Sávan ráfálaš ođđa jagi gaittiinnaide!

Govva: NSR riikkačoahkkimis Romssas. Gurut bealde Stian Aleksandersen (čallingottejođiheaddji), Beaska Niillas (politihkalaš nubbinjođiheaddji), Beatrice Iren Fløystad (jođiheaddji), Vidar Andersen (organisatoralaš nubbinjođiheaddji), Kristin Sara (1.várrelahttu Rita H.T Laaksoi), Elle Márgget Nystad (NSR-N jođiheaddji), Gunn-Anita Jacobsen (stivrralahttu) ja Christina Henriksen (NSR ovddasteaddji Sámeráđis).