Jeg fra markebygda i Evenes, og for oss er traktor og støvel like mye symboler på samisk næringsvei, som lasso og lavvu. Vi kan ikke basere jordbruket på at bøndene skal produsere mat på dugnad, og det er ikke vanskelig å se for seg at det gjør noe på motivasjonen hvis du ender opp med røde tall på enden av året, uansett hvor tidlig du sto opp, og hvor lenge du er i fjøsen. NSR står med bøndene som krever endringer i jordbrukspolitikken. Skal vi sikre det samiske jordbruket, må vi gi bøndene vilkår og lønn de kan leve av. Det fortjener de!
Traktor og støvel som samisk næringsvei
Kategori
Iinná ja biras sámiid searviDato
14.05.2021
Iinná ja biras sámiid searvi
Traktor og støvel som samisk næringsvei
Čállán: Helén Storelv-Rabone, NSR 3.evttohas Viesttarmeara válgabires
Ealli gilit leat geađgejuolggit sámi kultuvrii ja dat leat buoremus dáhkádus sámi kultuvrra ja gielaid boahtteáigái. Eanadoallu leamaš árbevirolaččat hui dehálaš olu min sámi giliin. Sihke rittus ja siseatnamis leat olbmot eallán eanadoaluin, elliiguin ja guliin. Ieš lean eret márkogilis Evenáššis, ja midjiide lea tráktor ja gummegáma symbolat sámi ealáhussii seamma dásis go suohpan ja lávvu.
Dálá dilis, go doalut heaittihuvvojit ja unnán ođđa olbmot servet eanadollui, de lea dat áitta giliide miehtá Sámi. Sámi eanadoallu ii vuoitte eanadoallopolitihkain mii dáhttu geahpedit logu muhto stuorát doaluid mátta-Norgii. Danne lea dehálaš sihkkarastit bieđggus ja máŋggabealat doallostruktuvrra vai sihke biebmosihkkarvuohta ja sámi giella ja kultuvra sihkkarastojuvvo.
Midjiide lea tráktor ja gummegáma symbolat sámi ealáhussii seamma dásis go suohpan ja lávvu.
Jus olbmot galget álgit eanadoaluin ja ásaiduvvat giliide de ferte leat geasuheaddji ja álkit álgit dainna. Sámedikki cealkámušas eanadoallošiehtadussii de evttoha NSR vuosttaš jahkái álggahandoarjaga olbmuide mat háliidit álgit doaluin. Mii fertet sihkkarastit ahte stuorát oassi investerendoarjagiin mannet eanadoalliide guhte dáhttot áŋgiruššat sámi guovlluin.
Lea dehálaš láhčit dili nuoraide ahte besset álgit eanadoaluin. Muhto lea masá seamma dehálaš láhčit dili boanddaide nu ahte vedjet joatkit. Boanddat miehtá riikka njuikejit ovdal mii earát ba árvvoštallat ge lihkkat, ja sii barget guhkes beivviid, vai midjiide lea lagaš, buorre, dorvvolaš ja dearvvaslaš borramuš. Aŋkke čájehit logut maid Romssa- ja Finnmárkku boanddaidsearvi ja Statistalaš guovddášdoaimmahat leat čohkken ahte boanda tine dušše beali gaskamearalaš bálkkás man olbmot muđui tinejit.
Dál lea buollimin boandadáistaleapmi! Boanddat miehtá riikka leat dolkan eahpevuoiggalaš ja guovddušteaddji eanadoallopolitihkas. Čuorvasii neahtas, man vihtta nuorra boandda mat ledje dolkan eanet ja ja eanet biepmu buvttadeamis unnit ja unnit mávssu ovddas álggahedje, lea dál go dát čállo ožžon 51 390 vuolláičállaga.
Eanaš boanddat geaid dovddan duođaid beroštit iežaset barggus – sii liikojit friijavuhtii leahkit iežaset hoavda ja sin mielas lea ávkkálaš doalahit oktavuođa eatnamiin ja elliiguin. Muhto oaivilat ja idealisma dađi bahábut eai mávsse rehkegiid. Mii eat sáhte vuordit ahte boanddat galget eaktodáhtolašvuođain buvttadit biepmu, ja ii leat váttis áddet ahte čuohcá bargomoktii go boađusin leat rukses logut jagi loahpageahčen, vaikko man árrat olmmoš lihkai, ja vaikko man guhká lei návehis.
Mun sávan boahtteáiggi mas ealli sámi gilit, gos nuorain lea vejolašvuohta ja gos dustet áŋgiruššat eallimii eanadoaluin. Muhto dat gáibida ahte mii duođas vuoruhit boanddaid.
Jus galgat sihkkarastit sámi eanadoalu, de fertet addit boanddaide eavttuid ja bálkká mainna birgejit.
Mis fertejit regionála meieriijat ja njuovahagat gosa boanddat sáddejit mielkki ja bierggu, mat sáhttet muohkadit mielkki ja bierggu dearvvaslaš buriid biebmogálvun midjiide geat eat lihka iđitguksuin ovdal lávket návehii. Mii fertet rievdadit politihka vai sihkkarastit ealli eanadoalu miehtá riikka. Dat ii leat dohkálaš ahte boanddat buvttadit eanet ja eanet biepmu unnit ja unnit bálkái.
Loga NSR`a sirddolašvuođaplána ealli sámi giliide ja vel ceavzilis sámi ealáhusaid birra min válgaprográmmas dás.
Danne čuoččun mun ja danne čuožžu NSR ovttas boanddaiguin mat dáhttot rievdadusaid eanadoallopolitihkas. Mii galgat sihkkarastit Sámi eanadoalu, ja mii fertet addit boanddaide eavttuid ja bálkká mainna birgejit. Dan sii ánssášit!