Lea dárbu ahte norgga eiseválddit dohkkehit min rievtti loddet

Čállán: Maren Benedicte Nystad Storslett, Guovdageainnu sámiid searvvi nubbinjođiheaddji ja Sámediggeáirras NSR.

Lodden lea dehálaš oassi sámi kultuvrras, seamma ládje dego boazodoallu ja guolásteapmi. Norgga eiseválddit eai oru dohkkeheame sámiid vuoigatvuođa bivdit iežamet árbevirolaš guovlluin. Dál lea áigi ahte stáhta maiddái dohkkeha min rivtti loddet.

Badjel 70 jagi leat Guovdageainnus digaštallan rievtti loddet. Lodden lea dološ árbevierru Sámis ja maid eará árktalaš eamiálbmot guovlluin. Dađibahábut eai leat olbmot Guovdageainnus beassan loddet árbevirolaččat, go bivdu lea nu garrasit gáržžiduvvon. Sii geat leat árbevirolaččat lodden leat jáhkarihkkun gártan, ja šaddan máksit sáhkuid dahje giddagasas čoahkkat. Dál lea dálkkádat- ja birasdepartemeantta evttohan ođđa láhkateavstta loddema birra. Dađibahábut ođđa árvalus iige váldde vuhtii sámi árbevieruid ja dohkket sámi vuoigatvuođaid.

Mii leat vásihat olu negatiiva guottuid loddema birra

Leat olu ovdagáttut ja boastaipmárdusat sámi kultuvrra ja árbevearuid birra. Mii leat maid vásihan olu negatiiva guottuid loddema birra, sihke eiseválddiin ja dáža servodagas. Jáhkán olu dás boahtá unnán dieđuid ja fuomášumi sámi kultuvrra birra, ja erenomážiid min árbevieruin ja eallinvugiin. Ii oru ipmárdus mii lodden rievtti mielde lea ja manne dat lea nu dehálaš. Stuora boasttuipmárdus lea goas lodden dáhpáhuvvá. Sátni lodden lea boastut geavahuvvon dárogielas, gos lea jorgaluvvon vårjakt på ender. Lodden ii leat giđđat, muhto giđđadálvvi ovdal monnema. Lea maid dehálaš čilget ahte sámi árbevieru mielde ii galgga váldit eambbo go dárbbaha, ja galgá álo muitit ahte vuollegašvuođain ja giitevašvuođain meahcis vánddardit. Birgejupmi lea vuođđun min luondduávkkástallamis.

Sámi luondduhálddašeapmi ja etihka ii álo oro heiveme dáža vuogádagaide. Ovdamearka dasa lea bivdu čakčat. Min vieruid mielde ii galgga čivggaid bivdit. Dat galget beassat ráfis stuorrut. Guovdageainnus leat máŋgii árvalan ahte gieldit čakčabivddu dain guovlluin gos árbevirolaš lodden lea. Dalle maid váruha ahte ii šatta badjelmearálaš bivdu.

Lea dehálaš ahte stáda sihkkarastá legitimitehta láhkaárvalussii

Vai galgat sáhttit bisuhit árbevieruid čadnon loddemii, fertejit maid norgga eiseválddit dohkket min árbevieruid ja rivttiid. Loddejeaddjit fertejit beassat árbevirolaš guovlluin ja vugiid mielde loddet, almmá lobiheapmin ja láhkarihkkun gártat. Earri ja šlájat ferte leat seamma go eará ge guovlluin. Ii leat riekta ahte sámi bivdovuohki galga gáržžiduvvot eambbo go eará bivddut seamma guovlluin. Unnimus gáibádus lea ahte loddejeaddjit besset unnimusat ovtta loddemállása vuoššat bearrašii. Bivdu ferte maid leat báikkálaš hálddašeami vuođul, gos sámi bivdu ja luondduávkkástallan leat vuođđun. Ortnet ferte maiddái leat bistevaš, mas stabilitehta, mii lea seamma dásis go earáge bivddut Norggas.

Lea dehálaš ahte stáda sihkkarastá legitimitehta láhkaárvalussii, vai loddejeaddjit eai šat gártta lobiheapmin. Fertejit čájehit ipmárdusa ja dohkkehit sámi árbevieruid ja rivttiid, vai mii sáhttit sihkkarastit min bivdoárbevieruid boahtteáigái.