Goarrunmášenjienat, ságat ja reaškkas gullo miehtá lanja. Dáppe leat liinnit, báttit ja láiggit seahkalaga. Dáppe leat maid máŋggalágan olbmot. Buotahkásaš sápmelaččat. Muhtumat leat goarrumin vuosttas háve. Muhtumat goarrumin vihttalogát gávtti. Muhto sii leat buohkat buktán goarrunmášenideaset Duodje-LANii man Romssa Sámi Searvi lágida.
Čállán: Sandra Márjá West ja Amalie Hansen Kristiansen Raste, NSR sámediggeáirasat
Dáruiduhttinpolitihkka geažil leat ollu sápmelaččat massán duodjemáhttu. Duoji váldit ruovttoluotta lea divodeapmi, dasgo dalle don leat mielde ceggemin sámi kultuvrra fas. Go oahpat duddjot don válddát oasi sámi oktasaš máhtus Go goarut gávtti, de goarut iežat muitalusa máttuideamet muitalusaide. Go juogadat máhttu earáiguin, dalle leat mielde hábmemin boahtteáiggi duodjái.
Mearrasámi dáiddár Márjá Karlsen lea dadjan ahte duodji lea su deháleamos reaidu dasgo duoji bokte de sáhttá son fysalaččat doallat dan maid dáruiduhttin lea sus rivven. Dát čielgasit govvida mo duodji sáhttá leat divodeapmin ja seanadeapmin. Go Sámediggi meannudii Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raportta de bohte máŋga gulaskuddancealkámuša mat čujuhedje justa dása.
Stuornjárgga Sámiid Duodjie čálle ahte máŋgasiidda lea duodji ja gákti vuosttas lávkin váldin dihte ruovttoluotta iežaset sámi identitehta, ja ahte sii dárbbašit veahkki ja bagadallama. Duodjeinstituhtta čálii ahte duodji fátmmasta identitehta, muhto maiddái sámi oahppanvuogi, ja geahččanguovllu máilbmái ja iežat sajádahkii máilmmis.
Máŋga gulaskuddancealkámuša deattuhedje man dehálaš doarjja duodjekurssaide, duodjebagadalliide ja ekonomalaš doarjja nuorra duojáriidda lea. Ovdal dáhpáhuvai máhttu sirdin bearrašiin ja báikegottiin, muhto máŋgasis ii leat šat dat vejolašvuohta, dasgo duodji jávkaduvvui ja jávohuvvui.
Sámevuohta lea sakka ovdánan. 20 jagi geahčen ii lean dábálaš oaidnit ulloliinniid Romssas. Dál gal oidnojit sihke ulloliinni, sámi čiŋat ja lávkkat oassin gávpotgovas. Dát čájeha ahte eanet sápmelaččat dustet váldit saji. Ja ahte dat mii oktii galggai čihkkojuvvot dál lea rápmin.
Divodeapmi ii dáhpáhuva iešalddis. Dat gáibida ahte duodji oažžu saji skuvllain, alit oahpus ja árgabeaivvis. Dat gáibida ahte máhttu átno árvvus. Kurssain, duodjeeahkediin ja duodjevahkkoloahpain sáhttet sápmelaččat gávdnat máhttu, searvevuođa ja oadjebasvuođa.
Justá dán vahkkoloahpa Duodje-LAN:s Romssas de gullojit máŋga giela. Kránnjábeavddis sámástit. Dassái go bissánit gávnnahan dihte mii dihto sátni lea sámegillii. Ja de ságastallan joatká sámegillii. Duoji, filmma ja sogaid birra, dan botta go sákkaldagat gorrojit ovttaid mielde sistái. Sii duddjojit lávkka, boahkána, silkeliinni. Min máttuid minstariid ja vugiid mielde. Giđa konfirmašuvdnii, beassášmárkaniidda.
Go don lohttet de leat muitimin. Go oahpat de leat dálkkodeamin. Sákkaldagas sákkaldahkii divvojuvvo dan maid figge rivvet mis.