Sámi báikenamat Norgga máŋggagielat duovdagiin

Kronihkka sámediggeráđi Mikkel Eskil Mikkelsen bokte.

Báikenamain lea stuorra mearkkašupmi buohkaide servvodagas. Báikenamain lea erenoamáš dehálaš rolla gielas ja gulahallamis, ja daid vehkiin lea sihke álkit dádjadit ja maiddái gulahallat earáiguin. Eai olbmot leat duššiid dihtii addán namaid buot vuonaide ja váriide – muhto namalassii earuhan dihtii daid, ja maiddái govvidit báikkiid erenoamášvuođaid.

Sámediggái lea dehálaš ahte sámi báikenamat oainnusmahttojuvvojit buorebut. Mii háliidit ahte eanet sámi báikenamat oidnojit kárttain ja galbbain. Dán barggu guovddážis lea maiddái dohkkehit dan, ahte sámegielat leat dásseárvosaččat dárogielain, ja ahte dain lea eamiálbmotgiellastáhtus – ođđa giellalága mielde.

Dat ahte Oslo suohkan dál lea bargamin mearridit suohkana sámegiel buohtalasnamaid, ja hástaluvvo galbet sámegillii ja oainnusmahttit sámegielaid, lea dehálaš olahus sámegielaide. Dát ii leat dehálaš dušše Oslo suohkanii, muhto olles stáhtii, mii ferte botket norpmaid ja áddejumi das, ahte Norgga gonagasriika lea ovttagielat. Norga stáhtan ii leat vel ollásit nagodan fátmmastit iežas sámegielatvuođa.

Vaikke leat ollen jahkái 2022, de vásihit ahte máŋggas vuosttildit sámi báikenamaid ja sámegiel galbbaid. Eai leat dušše bivdo- ja guolástansearvvit mat barget sámegielaid vuostá, muhto dat dáhpáhuvvá maiddái suohkandásis. Okta ovdamearka lea go Áhkánjárgga suohkan ii háliidan sámegiel buohtalasnama suohkanii, vaikke suohkan lea sámi guovllus. Sáhttá leat sáhka diehtemeahttunvuođas ja váilevaš dihtomielalašvuođas sámegielaid hárrái? Duogážin ii soaitte oba leatge ieš dat namma – muhto dat maid sámegiel nama oainnusmahttin ovddasta? Dát čájeha čielgasit ahte Norgga gonagasriikkas leat ain dáruiduhttima bázahusat, ja ahte geahččalit defineret sámegielaid eret almmolašvuođas.

Vaikke galggašii jáhkkit ahte jagi 2022 livččii eanet diđolašvuohta sámegielaid hárrái Norggas, muhto nu dat ii leat. Ii leat vássán nu guhkes áigi das, go olmmoš áiggui deavdit čázi bohttalii Norgga girdišiljuin, de ledje ihtán galbbat main čáhci lei jorgaluvvon vaikke guđe gillii, muhto ii fal Norgga iežas eamiálbmotgielaide. Dát čájeha ahte servvodat ii leat dihtomielalaš sámegielaid hárrái, ja gielaid dili ja stáhtusa hárrái. Dat čájeha ahte sámegielat eai leat lunddolaččat mielde jurdagiin, ja ahte álo ferte muhtun muittuhit ahte mii ain leat dás, ja min gielat ain geavahuvvojit.

Báikenamat leat dehálaččat buohkaide, sihke olbmuid identitehtii ja giela dohkkeheapmái

Máŋgga sajis lea sámegiella liikká bures oidnosis, ja dat movttiidahttá mu giellaváimmu. Eanaš rádjerasttildangeainnuin lea dál Norga galbejuvvon sámegillii – Norga ~ Vuodna ~ Nöörje, ja eanet sámegiel báikenamat ilbmet galbbaide. Kultuvrralaš ja gielalaš girjáivuođa oainnusmahttin lea dehálaš, go dat lea vuođđun olles Norgga našuvdnii, mii lea vuođđuduvvan guovtti álbmoga – sápmelaččaid ja dáččaid – guovlluide.

Báikenamat leat dehálaččat buohkaide, sihke olbmuid identitehtii ja giela dohkkeheapmái, ja dat máŋgii bohciidahttá debáhtaid. Go suohkanat galget mearridit sámegiel namaid, de šaddet dávjá digaštallamat namaid čállinnorpmain, ja das biddjojit go báikkiide rievttes namat. Dát lea mu mielas illudahtti, go dat čájeha ahte sámegielat leat ealli gielat, ja ahte báikenamat leat geavahusas báikkálaš olbmuid gaskkas. Dat go iešguđetge báikkiin leat sámegiel namat, čájeha maiddái ahte guovlu lea guhká leamaš anus.

Áltá, Álaheajju, Alta ja Alattio. Jiellahis leat máŋggat namat, ja buot namain lea seamma árvu.

Mii fertet muitit dan historjjá maid sámi álbmot ja sámegielat leat gártan vásihit dán maŋimuš 150 jagi áigge, go geavahuvvoje iešguđetlágan strategiijat jávkadit ja čiehkat sámegiel báikenamaid. Ráhkaduvvoje eanavuovdinnjuolggadusat ja bagadusat maiguin vuoruhedje dárogiel namaid. Ovdamearkan dása lea bagadus jagis 18951 mas daddjui «Hvor lappiske navne forekommer, må der lægges vægt på at få også det norske navn eller oversættelsen af det lappiske opgivet på stedet. Det norske navn påskrives som hovednavn med det lappiske navn i parenthes og med skrift uden tryk.» Nie dáruiduhtte ja seammás jávkadedje sámi báikenamaid almmolašvuođas, sihke eanaopmodagaid namaid ja báikenamaid kárttain.

Vaikke mii leat ollen jahkái 2022 ja máilbmi ja servvodat leat ovdánan positiivvalaččat, de oaidnit mii dáid mearrádusaid bázahusaid ja váikkuhusaid. Sámi servvodat lea dál guhká bargan oččodan dihtii sámegielaid oidnosii servvodagas, earret eará sámegiel galbbaid bokte. Dáinna bargguin Sámediggi ja sámi báikenammanevvohat áigot joatkit. 150 jagi dáruiduhttinproseassa maŋŋel leat mii dál dekoloniserenproseassas, mas ulbmilin lea oainnusmahttit sámegielaid servvodaga gielladuovdagiin.

Mii oaidnit maiddái ahte ollugat beroštit sakka báikenamain ja gávdnojit máŋggat buorit prošeavttat maiguin mii oažžut oidnosii min báikenamaid. Dán mii áigut joatkit doarjut, ja ávžžuhit eará aktevrraid veahkehit min oainnusmahttit sámi báikenamaid ja sámegiel galbbaid.

Áltá, Álaheajju, Alta ja Alattio. Jiellahis leat máŋggat namat, ja buot namain lea seamma árvu.

Foto: Sámediggi/Christina Gjertsen