Guovdageainnu Sámiid Searvi ođđa stivra ja áigumušat 2025

Guovdageainnu Sámiid Searvi ođđa stivra ja áigumušat 2025

Guovdageainnu Sámiid Searvvi (GSS) jahkečoahkkimis, árat dán mánu, válljejuvvui ođđa stivra. Lea nuorra stivra gos sihke ođđa olbmot ja ovddeš láhtut. Maren Benedicte Nystad Storslett joatká jođiheaddjin ja Johan Daniel Turi nubbinjođiheaddjin, stivrras leat muđui Mihkkal Hætta, Elle Rávdná Näkkäläjärvi ja Lina Maria Karlsen. Elle Mari Dunfjell Oskal, Lena Susanne Gaup ja Stian Aleksandersen leat várrelahtut stivrii.

Govas: Mihkkal Hætta, Elle Rávdná Näkkäläjärvi, Maren Benedicte Nystad Storslett, Lina Maria Karlsen ja Lena Susanne Gaup.

– Lean giitevaš oažžut luohttámuša jođihit Guovdageainnu Sámiid Searvvi, ja mis lea hui buorre ja áŋgiris stivra mii áigu bargat Guovdageainnu ovddas. Mis lea áigumuš sihke deaivvadanbáikkiid fállat miellahtuide ja earáide, ja seammás searvat servodatdigaštallamiidda ja sámepolitihkkii, nu mot searvi álo lea dahkan, dadjá jođiheaddji Maren Benedicte.

Jahkečoahkkin maid mearridii doaibmaplána gos okta stuora doaibmá jagis 2025 lea ahte Guovdageainnu Sámiid Searvvi áigu Sámi álbmotbeaivvi ávvudeami koordineret Guovdageainnus. Sii bovdejit eará servviid, skuvlaklássaid ja ásahusaid searvat lágidit doaluid Sámi álbmotbeaivvi.

– Mii háliidit lágidit stuorát doaluid Sámi álbmotbeaivvi, ja bovdet eará servviid, skuvlaklássaid ja ásahusaid searvat lágidit doaluid, sihke guovvamánu 6. beaivvi ja dan čuovvovaš vahkkoloahpa. Mis lei Retrogákte feasta diibmá, masa olbmot liikojedje, nu ahte soaitá sullasaš lágideapmi šaddat boahtte jagi, dadjá Elle Mari, várreláhttu stivrras ja ovddeš jođiheaddji.

Retrogákte feasta 2023. Govas: Elle Mari Dunfjell Oskal ja Inger-marie Oskal.

Nubbi stuora vuoruheapmi boahtte jagi leat Sámediggeválggat. Guovdageainnu Sámiid Searvi lea ovttas sámiid servviiguin Ávjováris ceggen NSR listtu Sámediggeválggaide.

– Dehálaš doaibmá 2025 leat dieđusge válggat. Mii sávvat álbmot Guovdageainnu searvá válggaide, go lea dehálaš ahte Guovdageainnu jietna gullo sámepolitihkas ja Sámedikkis. Mii leat áiggis gos servodat rievdá jođánit, ja guovddáš sámi guovlluin njiedja olmmošlohku seammás go gávpogat sturrot. Dat lea earret eará váikkuhan dasa ahte Ávjovárri lea massán ovtta áirasa Sámedikkis boahtte válggaide, dadjá Maren Benedicte, ja joatká:

– Mii áigut muittuhit erenomážiid nuoraid dieđihit jienastus lohkui, jus eai leat vuos dahkan dan.

Govas: Áillohaš Musihkkabálkkašumi 2024 vuostáiváldi Ella Marie Hætta Isaksen, ovttas Guovdageainnu sátnejođihedjiin Anders S. Buljo ja Guovdageainnu sámiid searvvi jođihedjiin Maren Benedicte Nystad Storslett. Govven: Foto: Mads Suhr Pettersen / Sámi musihkkafestivála.

Guovdageainnu sámiid searvi áigu maid fas lágidit quiza beassážiid, nu mot leat dahkan guokte maŋemus jagi. Dehálaš doaibma searvvis lea maid juohkit Áillohaš Musihkkabálkkašumi ovttas Guovdageainnu suohkanin.

– GSS leat leamašan mielde ásaheame Sámi Musihkkafestivála ja Sámi Grand Prix, nu ahte lea lunddolaš lágidit doaimmaid beassážiid ja maid čalmmustahttit dan beali min doaimmas, dadjá nubbinjođiheaddji Johan Daniel.

Guovdageainnu Sámiid Searvi maid fállá nuvttá bileahtaid miellahtuide ÆDNAN čájálmassii Beaivváš náitala teáhteris skábmamánus.

– Midjiide lea maid dehálaš fállát miellahtuide ovdamuniid, go searvebargu lea eaktodáhtolaš bargu. Dalle lea nu mot lágideamit ja čájálmasat fálaldagat maid sáhttit fállát miellahtuide barggu ja áŋgiruššama ovddas, loahpaha Johan Daniel.

Searvi lea maid ásaheame giellajoavkku mii galgá lágidit doaimma giellavahkku oktavuođas ja gozihit ahte Guovdageainnu gielladilli ii bázahala Sámedikki giellapolitihkas, ja áigot maid dárkilit čuovvut Guovdageainnu eananvuoigatvuođa ášši .

Govva 1: Jođiheaddji Maren Benedicte Nystad Storslett. Govva 2: Nubbinjođiheaddji Johan Daniel Turi.

Guovdageainnu Sámiid Searvvi birra:

Guovdageainnu Sámiid Searvi (GSS) ásahuvvui 1963 ja lea okta dain boarráseamos sámiid servviin. GSS lea okta dain viđa sámiid servviin geat manne oktii ja ásahedje NSR – Norgga Sámiid Riikasearvvi 1968is. Searvvis lea badjelaš 100 miellahttu.