Válgga 2021

Dæbtjo válggabijrav man birra sidá ienebuv låhkåt. Danna gávna ájrrasassájt ja njunnjusjkandidáhtjat sámediggeválgajda 2021.

Lulleguovlo válggabijrra

Njunnjusjkandidáhta

  1. Beaska Niillas (1982), Deatnu/Tana

    Beaska Niillas la riegádam 1982 ja boahtá Dænos. Dænon sån rahtjá moatte ássjij ma gulli sáme æládus- ja kultuvrrasuorggáj. Barggá guollárin ja duodjárin, ja sån la guhkijt barggam politihkajn. Sån la aj oavdástallen barggam ja moaddása dåbddi suv Guovddagæjno stuojme filmas Rasmus Speina rållan.

  2. Jovna Vars Smuk (1983), Unjárga/Nesseby

    Jovna Vars Smuk årru Vuonnabadán ja la ælloniehkke. Sån la læhkám Vuona Boatsojsámij Rijkasiebre stivran, Várjaga boatsojsámij siebren ja årudakstivran. Dálla la aj mánnániehkken. Suv vájmo ássje li mánáj bajássjaddamævto, vuodoæládusá, dálkádakrievddama ja biebbmooaggásvuohta.

  3. Arnhild Olsen Pak (1982), Mátta-Várjjat/Sør-Varanger

    Arnhild Olsen Pak barggá varresvuodatjállen ja boahtá Ruovdevuonas Oarjje-Várjjagis. Arnhild la ådå sámepolitihka aktijvuodan ja la gergas bargatjit NSR:jn Sámedikken. Suv vájmo ássje li duola degu Oarjje-Várjjaga dárojduhttemhiståvrrå ja avtaárvvusasj varresvuodadievnastusá gájkajda.

  4. 4. Tone Persen (1969) – Čáhcesuollu/Vadsø

  5. 5. Márjá-Liissá Partapuoli (1990) – Deatnu/Tana

  6. 6. Leif Pedersen (1969) – Davvesiida/Lebesby

  7. 7. Ellinor Skartland (2002) – Deatnu/Tana

  8. 8. Per Anders Store (1987) – Mátta-Várjjat/Sør-Varanger

  9. 9. Iris Egilsdatter Somby (1979) – Deatnu/Unjárga

Ávjovári válggabijrra

Njunnjusjkandidáhta

  1. Mathis Nilsen Eira (1949), Kárášjohka/Karasjok

    Áilen-Nigá Máhtten/Mathis Nilsen Eiran la guhkev politihkajn barggam ja læhkám Sámediggeájrrasin 2009 rájes. Sån la ælloniehkke ja årru Kárásjjågån. Eira sierraláhkáj berust sáme vuodoæládusáj ævtojs. Eira l politihkalattjat rahtjam ienemusoasev iellemis ja sån buktá nanos máhtudagáv ja máhtov NSR:a sámediggejuohkusij.

  2. Maren Benedicte Nystad Storslett (1996), Guovdageaidnu/Kautokeino

    Vájku la nuorra de la Maren Benedicte Nystad Storslettan vijdes åtsådallam politihkalasj bargos. Sån la jådedam NSR:a nuorajjuohkusav 2008 rájes ja åvdep rijkatjåhkanimen válljiduváj joarkátjit dan dåjman. Maren la bajássjaddam Guovddagæjnon, valla sujna li nanos tjadnusa aj Kárásjjåhkåj ja Ráisaj. Dálla l gárvedimen ietjas bachelorav jådedimen, innovasjåvnån ja márkánin.

  3. Sandra Andersen Eira (1986), Porsáŋgu/Porsanger

    Sandra Andersen Eiran la vijdes åtsådallam guolástusás ja la aj dálla ållimin ietjas vuostasj ájgegávdav sámedikkeájrrasin. Sån barggá dán ájggáj merrabivdden ja varresvuodabarggen sæmmi bále la paramedics oahpon. Sandra årru ja la bajássjaddam Porsáŋgon ja sujna li ruohtsa sihke Kárásjjågån ja Guovddagæjnon.

  4. 4. Nils Johan Nango (1956) – Máze/Masi

  5. 5. Ol-Johan Gaup (1986) – Guovdageaidnu/Kautokeino

  6. 6. Else Marit Sarre (1975) – Porsáŋgu/Porsanger

  7. 7. Elle Nystad (1999) – Kárášjohka/Karasjok

  8. 8. Johan Anders Somby (1960) – Guovdageaidnu/Kautokeino

  9. 9. Jan Henrik Hætta (1961) – Porsáŋgu/Porsanger

  10. 10. Sara Márjá Magga (1974) – Guovdageaidnu/Kautokeino

  11. 11. Nils Jovnna Gaup Grønmo (1994) – Kárášjohka/Karasjok

  12. 12. Saija Skoglund (1995) – Kárášjohka/Karasjok

Nuorttaguovlo válggabijrra

Njunnjusjkandidáhta

  1. Silje Karine Muotka (1975), Áltá/Alta

    Merrasábmelasj Silje Karine Muotka l NSR:a presidænntaævtodus Sámediggáj. Muotkan la guhka hárjjánibme politihkan. Sån læhkám jådediddje moadda sámij siebrijs ja la jådedam sihke NSR:a nuorajjuohkusav ja NSR:a oajvveorganisasjåvnåv. Sån la válljiduvvam Sámediggáj gålmå maŋemus ájgegávda, 2009 rájes, ja sujna l ruvva 7 jahkásajs åtsådallam Sámedikkeráden.

  2. Per Johnny Sara (1977), Áltá/Alta

    Per Johnny Sara årru Áltán ja barggá plánimjådediddjen Råmså ja Finnmárko fylkkasuohkana jåhtulakåssudagán. Sara sæbrrá dal vuostasj bále sámediggeválgajda. Sujna l guhka akademijjalasj hárjjánibme almulasj háldadusás, duola degu ællosujttoháldadusás ja jåhtålaksuorges. Sara berust buorre jåhtulagás ja ællosujto areálladárbojs.

  3. Anja Johnsen Thonhaugen (1990), Ráisa/Nordreisa

    Anja Johnsen Thonhaugen årru Ráisan ja barggá prosjæktajådediddjen ja æládusåvddånimijn Halti Æládusgárden. Anja l læhkám stivraájras Oslove Noereha siebren. Asstoájgen la sån vuododam ja jådet dálla sáme bivtasmerkav MII LEAT. Thonhaugen ájggomusáj milta galgaluluj álkkebun lieket oahppat sámegielav ja berustallá ådå sáme æládusájs.

  4. 4. Gunn-Anita Jacobsen (1956) – Návuotna/Kvænangen

  5. 5. Andreas Vangseng Becken (1987) – Áltá/Alta

  6. 6. Gard Olav Garden (1996) – Ákšovuotna/Øksfjord

  7. 7. Grethe Julianne Skum (2001) – Áltá/Alta

  8. 8. Hallgeir Strifeldt (1958) – Áltá/Alta

  9. 9. Sara Michell Rirud (1988) – Hámmerfeasta/Hammerfest

  10. 10. Nils Mikkelsen Utsi (1965) – Áltá/Alta

  11. 11. Berit Inga Bær Andreassen (1956) – Áváhki/Honningsvåg

  12. 12. Terje Ansgar Eriksen (1964) – Ráisa/Nordreisa

Gáisi válggabijrra

Njunnjusjkandidáhta

  1. 1. Runar Myrnes Balto (1987), Romsa/Tromsø

    Runar Myrnes Balto årru Råmsån – gånnå riegádij 1987. Balton li tjadnusa márkosáme bájkijda Nuortta-Nordlándan ja Oarjje-Råmsån. Sån la NSR:a jådediddje ja Sámedikken la sån NSR:a sámediggejuohkusa juogosjådediddje. Sån læhkám politihkalasj rádevadde Aili Keskitaloj, sån la barggam NSR:n, ja la barggam mánájgárden ja jådedam Márkomeannu festiválav.

  2. 2. Sandra Márjá West (1990), Gáivuotna/Kåfjord

    Sandra Márjá West boahtá Gájvuonas ja la åhpaduvvam duodjár ja gållesmidjár. Dálla l Riddu Riđđu-festiválla jådediddje. West la sámedikkeájrrasin læhkám 2013 rájes ja sån la hárjjánam politihkkár. Sån sihtá galggá biejaduvvat jåhtuj dåjma ma sáme nuorajt måvtåstuhtti årrudahtátjit sáme bájkijda.

  3. 3. Henrik Olsen (1970), Gáivuotna/Kåfjord

    Henrik la sámedikkerádeájras ja suv åvdåsvásstádusá li kultuvrra ja budsjæhtta. Sån la Sámedikken læhkám 2013 rájes ja la læhkám rádeájras 2013-2016 ja 2017-2021 ájgegávdan. Åvddåla la barggam Nuorttaálmmugij guovdátja jådediddjen ietjas sijdabájken, Olmaivákken, ja sån la læhkám jådediddje Riddu Riđđun. Olsen miejnni guollim la sámij ájnnasamos luondoboanndudahka ja sihtá rahtjat kvåvtåj åvdås nuorajda.

  4. 4. Sara Katrine Aleksandersen (2001) – Romsa/Tromsø

  5. 5. Vidar Andersen (1978) – Romsa/Tromsø

  6. 6. Ane-Alis Vatne Johansen (1990) – Gáivuotna/Kåfjord

  7. 7. Niko-Mihkal Valkeapää (1968) – Romsa/Tromsø

  8. 8. Karen Anette Anti (1972) – Málatvuopmi/Målselv

  9. 9. Åge Tobiassen (1953) – Sážžá/Senja

  10. 10. Camilla Brattland (1980) – Romsa/Tromsø

  11. 11. Rolf Johansen (1954) – Ivgu/Lyngen

  12. 12. Anne Dalheim (1949) – Omasvuotna/Storfjord

Viestarmera válggabijra

Njunnjusjkandidáhta

  1. 1. Mikkel Eskil Mikkelsen (1989) – Bådåddjo/Bodø

    Mikkel Eskil Mikkelsen boahtá Hábmeris, valla årru Bådådjon. Sån la åhpaduvvam girkkotjuojadiddje ja la julevsámegielak. Mikkelsen la dálla Sámedikkerádeájras ja sujna l åvdåsvásstádus gielas, bajássjaddamis ja åhpadusás. Mikkelsen rahtjá sáme oahppij rievtesvuoda åhpadussaj sámegiellaj ja sámegielan ja ienep giellaarienáj åvdås.

  2. 2. Eirik Larsen (1983) – Dielddanuorri/Tjeldsund

    Eirik Larsen / Lásse-Ivvár Erke boahtá Hoanttasis Skánijn. Larsen la åhpaduvvam jurissta ja la åvddåla barggam Sámeráde ulmusjrievtesvuodaåssudagán. Maŋemus niellja jage la barggam rádevadden Sámedikkepresidænntaj Aili Keskitaloj. Sáme iesjmierredibme l Erke vájmo ássje ja sån sihtá Sámedikkev åbbålattjat nannit.

  3. 3. Helén Storelv-Rabone (1975) – Evenášši/Evenes

    Helén Storelv-Rabone boahtá Evenásjes. Helén sæbrrá dálla vuostasj bále sámediggeválgajda ja sån rahtjá sáme bájkij åvdås. Sån sihtá sáme ednambargov doarjjot, entreprenevrajt ja dajt dåjmajt ma bájkijt ælládahtti. Suv vájmo ássje li buorre almulasj dievnastusá ja sierraláhkáj sáme mánáj psykalasj varresvuohta.

  4. 4. Mathias Olsen (1995) – Dielddanuorri/Tjeldsund

  5. 5. Ann Karin Kvernmo (1971) – Rivttak/Gratangen

  6. 6. Vendla Katrin Nielsen (1970) – Hábmer / Hamarøy

  7. 7. Håvard Nija Lynghjem (1976) – Suorttá/Sortland

  8. 8. Marja Viktoria Langmo Petersen (2002) – Hárstták/Harstad

  9. 9. Ole-Fredrik Vándar (1996)– Hábmer/Hamarøy

  10. 10. Ing-Lill Pavall (1956) – Fuossko/Fauske

Oarjje-sáme válggabijrra

Njunnjusjkandidáhta

  1. 1. Maja Kristine Jåma (1993), Snåase/Snåsa

    Maja årru Snåasan, valla la bajássjaddam Fovssenin. Jåma l ælloniehkke, oarjjesámegielåhpadiddje ja barggá dálla rádevadden Sámedikkerádáj. Maja Kristinen la læhkám guovdásj oarjjelsáme jiedna bieggamilloj vuosstij ja politihkalattjat sån ájggu barggat boatsojguohtomednamij suoddjima åvdås ja oarjjelsáme boahtteájge åvdås.

  2. 2. Ole Henrik Bjørkmo Lifjell (1994), Bleikvasslia

    Ole Henrik boahtá Bleikvasslias ja sån barggá teáhttarijn, musihkajn ja dánsajn. Sån la barggam prosjæktakoordinatorin guoradallamprosjevtan mij lij nuorra sámij psykalasj varresvuoda birra. Sån la jådediddje Sámedikke nuorajnammadusán, SÁNUL, dán sámediggeájggegávda. Ole Henrik berust sámij psykalasj varresvuodadievnastusáj åvdås ja sihtá aj sáme dájdav ja kultuvrav nannit.

  3. 3. Lisa-Marit Pentha-Stavsøien (1986), Plassje/Røros

    Lisa-Maria Pentha-Stavsøien årru Plassjen. Pentha-Stavsøien la biesskediddjen åhpaduvvam ja la lasedime muhtem fágajt joarkkaskåvlås. Sån la åvddåla sadjásasj ájrrasin læhkám NSR:a nuorajjuohkusij ja aj stivraájrrasin læhkám Guevteli Saemieh siebren ja la dálla Guevteli Saemieh jådediddje.

  4. 4. Kristin Sara (1965) – Sætervik

  5. 5. Jon Isak Lyngman Gælok (1987) – Snåase/Snåsa

  6. 6. Ina-Theres Sparrok (1995) – Namsskogan

  7. 7. Laara Dunfjeld (1987) – Snåase/Snåsa

  8. 8. Gun M Utsi (1959) – Trofors

  9. 9. Mattis Danielsen (1976) – Plassje/Røros

Oarjje-Vuona válggabijrra

Njunnjusjkandidáhta

  1. 1. Tor Gunnar Nystad (1967) – Oslo

    Tor Gunnar la Kárásjjågås valla årru dálla Oslon gånnå barggá terapævttan gárramsujtoåssudagán Oslo universitiehttaskihppijvieson. Sujna l sebrudakdiedalasj oahppo UiT:s. Tor Gunnar rahtjá stádasáme ássjij åvdås ja sån sihtá ienep sáme æjvvalimsajijt, institusjåvnåjt ja fálaldagájt sámijda Oarjje-Vuona válggabijran.

  2. 2. Aili Guttorm (1991) – Moss

    Aili Guttorm la låhkåm industriála hábbmimav (ingenerran) ja sujna l bachelor masjijnnaingenierran. Sån barggá dálla Márkomeannu festivállajådediddjen. Aili årru Mossan ja suv æjgáda båhti Dænos ja Kárásjjågås. Guttorm sihtá sáme nuoraj galggi liehket buorre ja dårvulasj æjvvalimsaje, duola degu studænntasiebrij ja nuorajsiebrij baktu.

  3. 3. Piera Heaika Muotka (1992) – Oslo

    Piera Heaika Muotka l gráffalasj hábbmididdje ja barggá NSR:n. Sån la åvdep NSR:a nuorajnammadusá jådediddje ja la Sámedikkeájrrasin læhkám 2013 rájes. Sujna l sihke merrasáme ja márkosáme duogásj ja sujna l gullevasjvuohta Unjárggaj ja Oarjje-Várjjagij Finnmárkon ja Skánijda Råmsån. Sáme mánáj ja nuoraj rievtesvuohta sámegielåhpadussaj la suv vájmo ássje.

  4. 4. Hege Merete Somby (1974) – Stange

  5. 5. Mona Tornensis Hornæs (1972) – Bergen

  6. 6. Morten Nicolay Danielsen (1980) – Hamar

  7. 7. Gisle Stenersen (1967) – Asker

  8. 8. Hege Solheim (1995) – Askøy

  9. 9. Ida Emilie Lindseth (2002) – Lillestrøm

  10. 10. Lars-Jonas Kvikstad Westerfjell (1984) – Eidsvoll

  11. 11. Kirsti Guvsám (1979) – Kristiansund

  12. 12. Aslak Heika Hætta Bjørn (1992) – Oslo