Veeljeme 2021

Dïedtelh veeljemegievlide kaarhtesne jis sïjhth vielie lohkedh. Daesnie kandidaath jïh bijjemes kandidaath gaavnh saemiedigkieveeljemasse 2021.

Luvlien veeljemegievlie

Bijjemes kandidaath

  1. 1. Beaska Niillas (1982), Deatnu/Tana

    Beaska Niilas jaebpien 1982 reakasovvi jïh Deatnuste båata. Gåetesne Deatnusne jïjnjem saemien jielede- jïh kultuvrebarkoen bïjre gïehteleminie.
    Dïhte göölije jïh vytnesjæjja, jïh gellie jaepieh politihkesne orreme. Aaj dorjehtæjjine barkeme jïh åehpies rålline Rasmus Spein filmesne “Kautokeinoopprøret”.

  2. 2. Jovna Vars Smuk (1983), Unjárga/Nesseby

    Jovna Vuonnabahtesne årroeminie jïh lea båatsoeburrie sïjtesne Unjárga. Lïhtesginie orreme Nöörjen Båatsoesaemiej Rïhkesiebresne, (VARANGER?) Várjja:n båatsoesïjtesne jïh distriktståvrosne. Daelie aaj fuehpesne sov onne-maanide bijjedidh. Sov vaajmoeaamhtesh lea saemien maanaj byjjenimmienuepie, maadthjielede, klijma-jorkestimmie jïh beapmoevihtiesvoete.

  3. 3. Arnhild Olsen Pak (1982), Mátta-Várjjat/Sør-Varanger

    Arnhild healsoetjaelije Ruovdevuotneste Mátta-Várjja:sne. Arnhild orre saemiepolitihkesne, jïh sæjhta NSRn åvteste barkedh Saemiedigkesne. Sov vaajmoeaamhtesh lea gaskem jeatjah Mátta-Várjja:n histovrije daaroedehteminie, jïh seammavyörtegs healsodïenesje gaajhkesidie.

  4. 4. Tone Persen (1969) – Čáhcesuollu/Vadsø

  5. 5. Márjá-Liissá Partapuoli (1990) – Deatnu/Tana

  6. 6. Leif Pedersen (1969) – Davvesiida/Lebesby

  7. 7. Ellinor Skartland (2002) – Deatnu/Tana

  8. 8. Per Anders Store (1987) – Mátta-Várjjat/Sør-Varanger

  9. 9. Iris Egilsdatter Somby (1979) – Deatnu/Unjárga

  10. 10. Terje Lilleeng (1969) – Ánnejohka/Vestre Jakobselv

Ávjovári veeljemegievlie

Bijjemes kandidaath

  1. 1. Mathis Nilsen Eira (1949), Kárášjohka/Karasjok

    Áilen Nigá Máhtte/Mathis guhkiem politihkesne orreme jïh Saemiedigkesne orreme jaepeste 2009. Dïhte båatsoeburrie jïh Karasjohkesne årroeminie. Eira tuhtjie sjïere vihkeles saemien maadthjieledinie. Eira mahte abpe sov geerve jieledisnie politihkine barkeme, jïh stoerre maahtoem jïh daarjoem meatan vaalteme daejnie barkojne.

  2. 2. Maren Benedicte Nystad Storslett (1996), Guovdageaidnu/Kautokeino

    Jalhts dan noere lea, Maren Benedicte Nystad Storslett jïjnjh politihkeles dååjrehtihtimmieh åtna. Jaepeste 2018 NSR-N:n åvtehke orreme jïh orresisite veeljesovvi minngemes rïjhketjåanghkosne. Maren Guovdageajnosne byjjenamme, men aaj maadtoe Karasjohkesne jïh Ráisesne. Daan gïjren edtja bachelorem tjaeledh stuvreme, innovasjovne jïh sjeltien bïjre.

  3. 3. Sandra Andersen Eira (1986), Porsáŋgu/Porsanger

    Sandran nænnoes dååjrehtimmieh göölemejieledistie, jïh varke akten boelhken tjirkijinie Saemiedigkesne orreme. Daelie göölijinie jïh healsoebarkijinie barka mearan Paramedicese låhka. Sandra Porsangerisnie årroeminie jïh desnie aaj byjjenamme. Sov maadtoe aaj Karajohkesne jïh Guovdageajnosne.

  4. 4. Nils Johan Nango (1956) – Máze/Masi

  5. 5. Ol-Johan Gaup (1986) – Guovdageaidnu/Kautokeino

  6. 6. Else Marit Sarre (1975) – Porsáŋgu/Porsanger

  7. 7. Elle Nystad (1999) – Kárášjohka/Karasjok

  8. 8. Johan Anders Somby (1960) – Guovdageaidnu/Kautokeino

  9. 9. Jan Henrik Hætta (1961) – Porsáŋgu/Porsanger

  10. 10. Sara Márjá Magga (1974) – Guovdageaidnu/Kautokeino

  11. 11. Nils Jovnna Gaup Grønmo (1994) – Kárášjohka/Karasjok

  12. 12. Saija Skoglund (1995) – Kárášjohka/Karasjok

  13. 13. Viktoria Daae (1969) – Porsáŋgu/Porsanger

  14. 14. Aili Keskitalo (1968) – Guovdageaidnu/Kautokeino

Noerhten veeljemegievlie

Bijjemes kandidaath

  1. 1. Silje Karine Muotka (1975), Áltá/Alta

    Mearoesaemie Silje lea NSRn presideentekandidaate Saemiedægkan. Muotka guhkiem politihkesne orreme, jïh gellie saemiesiebriej åvtehke orreme, vg. NSRn noeremoenehtse jïh NSRn åejvieorganisasjovne. Saemiedægkan veeljesovveme golmen boelhken jaepien 2009 raejeste, jïh varke 7 jaepieh saemiedigkieraerien lïhtseginie orreme.

  2. 2. Per Johnny Sara (1977), Áltá/Alta

    Per Johnny Altesne årroeminie jïh soejkesjeåvtehkinie barka goevtesne fealadimmie Troms jïh Finnmarhken fylhketjïeltesne. Daelie voestes aejkien Sara læstosne Saemiedigkieveeljemasse tjåådtje. Nænnoes akademiske dååjrehtimmieh byjjes reeremistie åtna goh båatsoereereme jïh fealadimmie. Sara tuhtjie vihkeles buerie fealadimmiem utnedh jïh båatsoedajvh vaarjelidh.

  3. 3. Anja Johnsen Thonhaugen (1990), Ráisa/Nordreisa

    Anja Ráisesne årroeminie jïh prosjeekteåvtehkinie jïh forretning-evtiedæjjine barka Halti Næringshagen luvnie. Anja aarebi ståvroelïhtseginie orreme siebresne Oslove Noereh. Eejehtimmesne saemien vaarjoemïerkine MII LEAT gïehtede. Thonhaugen vaajtele edtja aelhkebe sjïdtedh saemien lïeredh jïh sæjhta orre saemien jieledi åvteste barkedh.

  4. 4. Gunn-Anita Jacobsen (1956) – Návuotna/Kvænangen

  5. 5. Andreas Vangseng Becken (1987) – Áltá/Alta

  6. 6. Gard Olav Garden (1996) – Ákšovuotna/Øksfjord

  7. 7. Grethe Julianne Skum (2001) – Áltá/Alta

  8. 8. Hallgeir Strifeldt (1958) – Áltá/Alta

  9. 9. Sara Michell Rirud (1988) – Hámmerfeasta/Hammerfest

  10. 10. Nils Mikkelsen Utsi (1965) – Áltá/Alta

  11. 11. Berit Inga Bær Andreassen (1956) – Áváhki/Honningsvåg

  12. 12. Terje Ansgar Eriksen (1964) – Ráisa/Nordreisa

Gáisi veeljemegievlie

Bijjemes kandidaath

  1. 1. Runar Myrnes Balto (1987), Romsa/Tromsø

    Runar Romsesne årroeminie - staaresne gusnie reakasovvi jaepien 1987. Balton maadtoe markasaemien dajvesne Noerhte Noerhtelaante jïh Åarjel-Romsa. Dïhte NSRn åvtehke jïh NSRn dåehkieåvtehke Saemiedigkesne. Åvtesne Aili Keskitalon politihkeles raeriestæjja orreme, NSRsne jïh maanagïertesne barkeme, jïh Márkomeannun festivaaleåvtehke orreme.

  2. 2. Sandra Márjá West (1990), Gáivuotna/Kåfjord

    Sandra Gáivuotneste båata jïh lea vytnesjæjja jïh gulletjiehpije. Dïhte Riddu Riđđun festivaaleåvtehke. West Saemiedigkien tjirkije orreme jaepeste 2013, jïh nænnoes dååjrehtimmieh politihkesne åtna. Dïhte tuhtjie vihkeles råajvarimmieh nænnoestidh guktie saemien voenh sjïehteles darjodh gaskem jeatjah saemien noeride mah edtjieh jïjtse hïejme-sïjjem tseegkedh.

  3. 3. Henrik Olsen (1970), Gáivuotna/Kåfjord

    Henrik saemiedigkieraerien lïhtsege aamhtesinie kultuvre, healsoe jïh budsjehte. Dïhte Saemiedigkesne orreme jaepien 2013 raejeste jïh saemiedigkieraerien lïhtsege orreme boelhken 2013-2016 jïh 2017-2021. Åvtesne biejjieladtje åvtehkinie “Senter for nordlige folk” Manndaelesne jïh Riddu Riđđun åvtehkinie barkeme. Olsen meala gööleme lea saemiej vihkelommes vierhtie, jïh sæjhta barkedh ihke noerh veahkam åadtjoeh.

  4. 4. Sara Katrine Aleksandersen (2001) – Romsa/Tromsø

  5. 5. Vidar Andersen (1978) – Romsa/Tromsø

  6. 6. Ane-Alis Vatne Johansen (1990) – Gáivuotna/Kåfjord

  7. 7. Niko-Mihkal Valkeapää (1968) – Romsa/Tromsø

  8. 8. Karen Anette Anti (1972) – Málatvuopmi/Målselv

  9. 9. Åge Tobiassen (1953) – Sážžá/Senja

  10. 10. Camilla Brattland (1980) – Romsa/Tromsø

  11. 11. Rolf Johansen (1954) – Ivgu/Lyngen

  12. 12. Anne Dalheim (1949) – Omasvuotna/Storfjord

Viestarmera veeljemegievlie

Bijjemes kandidaath

  1. 1. Mikkel Eskil Mikkelsen (1989) – Bådåddjo/Bodø

    Mikkel Hábmeristie båata jïh daelie Bådåddjosne årroeminie. Dïhte gærhkoemusihkere jïh julevsaemien gïeletjiehpije. Daelie Mikkelsen lea saemiedigkieraerien lïhtsege aamhtesinie gïele, byjjenimmie jïh ööhpehtimmie. Mikkelsen tuhtjie saemien learohki reaktah saemien ööhpehtimmese joekoen vihkeles, jïh sæjhta barkedh ihke vielie saemien gïelearenaah evtiedidh.

  2. 2. Eirik Larsen (1983) – Dielddanuorri/Tjeldsund

    Eirik Hoanttas:ste Skániksne båata. Larsen juriste, jïh åvtesne åvtehkinie barkeme Saemieraerien goevtesisnie almetjereaktah. Minngemes nieljie jaepieh Saemiedigkiepresideenten Aili Keskitalo politihkeles raeriestæjjine orreme. Larsen vaajmoeaamhtese lea saemiej jïjtjenænnoestimmiereakta jïh sæjhta barkedh ihke Saemiedigkiem nænnoestidh.

  3. 3. Helén Storelv-Rabone (1975) – Evenášši/Evenes

    Helén Evenáššeste båatan. Daelie dan voestes aejkien læstosne Saemiedigkieveeljemasse, jïh sæjhta saemien voeni åvteste barkedh. Sæjhta aaj barkedh ihke saemien laanteburriem, dah entreprenöörh jïh gïehtelimmieh dåarjodh mah jielije voenh buektieh. Helenén vaajmoeaamhtesh lea buerie byjjes dïenesjefaalenassh jïh maanaj psykiske healsoe.

  4. 4. Mathias Olsen (1995) – Dielddanuorri/Tjeldsund

  5. 5. Ann Karin Kvernmo (1971) – Rivttak/Gratangen

  6. 6. Vendla Katrin Nielsen (1970) – Hábmer / Hamarøy

  7. 7. Håvard Nija Lynghjem (1976) – Suorttá/Sortland

  8. 8. Marja Viktoria Langmo Petersen (2002) – Hárstták/Harstad

  9. 9. Ole-Fredrik Vándar (1996)– Hábmer/Hamarøy

  10. 10. Ing-Lill Pavall (1956) – Fuossko/Fauske

Åarjel-Saepmie veeljemegievlie

Bijjemes kandidaath

  1. 1. Maja Kristine Jåma (1993), Snåase/Snåsa

    Maja Snåasesne årroeminie, men Fovsesne byjjenamme. Maja lea båatsoeburrie, saemien lohkehtæjja jïh daelie politihkeles raeriestæjjine barka saemiedigkieraerien åvteste. Maja tjïelke gïelem åtneme gæmhposne bïegkefaamoevierhtien vööste. Politihken tjïrrh sæjhta skilkehtassi vööste båatsoedajvine barkedh jïh buerebe båetijen aejkien åvteste barkedh Åarjel-Saepmesne.

  2. 2. Ole Henrik Bjørkmo Lifjell (1994), Bleikvasslia

    Ole Henrik Bleikvasslieste båata jïh teaterinie, musihkine jïh daanhtsominie barka. Aarebi iktedæjja orreme aktene dotkemeprosjeektesne saemien noeri psykiske healsoen bïjre. Aaj SUPUn åejvie orreme daan saemiedigkieboelhken. Ole Henrik tuhtjie saemien psykiske healsoedïenesje joekoen vihkeles jïh sæjhta aaj saemien tjeahpoem jïh kultuvrem nænnoestidh.

  3. 3. Lisa-Marit Pentha-Stavsøien (1986), Plassje/Røros

    Lisa-Marit Plassjesne årrieminie. Bietskiedæjjine barkeme jïh daelie faagh jåarhkeööhpedæmmam låhka. Aarebi sijjiesadtje NSRn noeremoenehtsisnie orreme, ståvroelïhtsege siebresne Guevteli Saemieh jïh daelie lea siebrien åvtehke Guevteli Saemieh Rörosen dajvesne.

  4. 4. Kristin Sara (1965) – Sætervik

  5. 5. Jon Isak Lyngman Gælok (1987) – Snåase/Snåsa

  6. 6. Ina-Theres Sparrok (1995) – Namsskogan

  7. 7. Laara Dunfjeld (1987) – Snåase/Snåsa

  8. 8. Gun M Utsi (1959) – Trofors

  9. 9. Mattis Danielsen (1976) – Plassje/Røros

Åarjel-Nöörje veeljemegievlie

Bijjemes kandidaath

  1. 1. Tor Gunnar Nystad (1967) – Oslo

    Tor Gunna Karajohkeste båata, men daelie Oslovisnie årroeminie gusnie terapautine ruvsen gïetedalleme-sijjesne barka Oslo Univsersiteeteskïemtjegåetesne. Dïhte samfunnsvitenskapelige lohkemh UiT Nöörjem artiske universiteetesne lohkeme. Tor Gunnar sæjhta staaresaemiej åvteste barkedh, jïh vaajtele saemieh Åarjel-Nöörjen veeljemedajvesne edtjieh vielie saemien tjåanghkoesijjieh, institusjovnh jïh faalenassh åadtjodh.

  2. 2. Aili Guttorm (1991) – Moss

    Aili industrielle designem (ingeniør) lohkeme jïh bachelor maskiningeniören bïjre tjaaleme. Dïhte Márkomeannun festivaaleåvtehkinie barkeminie. Aili Mossesne årroeminie, jïh sov eejhtegh Deatnuste jïh Karasjohkeste båetiejægan. Guttorm tuhtjie vihkeles saemieh noerh edtjieh buerie jïh jearsoes tjåanghkoesijjieh utnedh, vg. studeentesiebrieh jïh noeriorganisasjovnh.

  3. 3. Piera Heaika Muotka (1992) – Oslo

    Piera lea grafiske hammoedæjja jïh NSRsne barkeminie. Åvtesne NSR-Nn åvtehke orreme jïh tjirkije Saemiedigkesne jaepeste 2013 orreme. Dïhte dovne mearoesaemie jïh markasaemie, jïh dan maadtoe Unjárgeste, Mátta-Várjjeste Finnmarhkesne jïh Skánikste Romsesne. Saemien maanaj jïh noeri reaktah saemien ööhpehtimmese lea sov vaajmoeaamhtesh.

  4. 4. Hege Merete Somby (1974) – Stange

  5. 5. Mona Tornensis Hornæs (1972) – Bergen

  6. 6. Morten Nicolay Danielsen (1980) – Hamar

  7. 7. Gisle Stenersen (1967) – Asker

  8. 8. Hege Solheim (1995) – Askøy

  9. 9. Ida Emilie Lindseth (2002) – Lillestrøm

  10. 10. Lars-Jonas Kvikstad Westerfjell (1984) – Eidsvoll

  11. 11. Kirsti Guvsám (1979) – Kristiansund

  12. 12. Aslak Heika Hætta Bjørn (1992) – Oslo