Sámedikkepresidenta ådåjakhålla 2021

Gieres sáme álmmuk!

Doajvvo l mijá iellema bálgestjuovgga. Galgaluluj ådå jahke buktet ådå máhttelisvuodajt ja luluj vaddet midjij buorep doajvov.

Muhttijn doajvvo bájttá tjuovggá ja tjielggasit midjij. Dat máhttá mijáv måvtåstuhttet ja vaddet midjij ådå gievrrodusáv. Ietjá bále la dat nav guhkken vaj sjievnnjet tjiehká gájk tjuovgav. Ådå jahke merkaj ájge tjuovgudi ja máhttep jáhkket jut båhti buorep biejve ja ådå álggo.

Vaj mij vas bessap friddjabut viessot ja li ienep lahkalakkoj, de tjuovvop njoammomhieredimdåjmajt. Moadda aktugasj ulmutja ja vuorrasa subtsasti sij li ållu aktu. Bisodip gaskav sijá diehti gudi dav dárbahi ienemusát. Nuora hæhttuji ájgen bierggit mij la ájbas ietjálágásj gå dan majt lip åvddål vásedam. Duodalasj gássjelisvuoda sjaddi værábun. Sihke aktugasj ulmutjijda ja vidnudagájda li stuora rievddadime.

Juohkka biejve li ulmutja gudi ávkálattjat barggi mijáj gájkaj åvdås. Sij gudi mánájda ja nuorajda vaddi buorre boahtteájge vuodov ja máhtudagáv. Sij gudi vuodoæládusájn rahtji juohkkalágásj dálken. Varresvuodabargge gudi sieradusáv dahki iellema ja jábmema gaskan. Lip vuojnnám basse ja rámbuvddabargge li gájkajda doajmmam ávkálattjat ålles dávdaájge. Hæhttup guhtik guojmáma viehkedit vaj viedjep gájkajt gáhttit. Gijtto dan stuora bargo åvdås.

Fovsena sábmelattja e galga desti gierddat ienep. Dán ássjen la sáhka mijá gájkaj vuodulasj riektáoaggásvuoda birra.

Arvid Jåma ja divna Fovsen Njaarke ælloniehke li badjel guoktalåk jage rahtjam gievrrudagáj vuossti, juohkka dásij politihkalasj fámoj, ruhtafámoj ja vil stáhta vuosstij aj. Divna dá gievras fámo li sihtam bieggafábmoásadusájt dahkat Fovsen Njaarke guohtomednamijda. Alemusriektá l avtajienalattjat javllam Fovsena bieggafábmoásadusáj tsieggim la sábmelattjaj ulmusjrievtesvuodajt dåssjidam. Vuona oajválattja hæhttuji dájt duodalasj boastovuodajt dåbdåstit ja njuolggit. Fovsena sábmelattja e galga desti gierddat ienep. Dán ássjen la sáhka mijá gájkaj vuodulasj riektáoaggásvuoda birra.

Lip juo avtav lávkev lávkkim hieredittjat dáv vaj ij vas nuppádis dáhpáduvvá. Dálla l konsultasjåvnnåvælggo divna Vuona oajválasjdásijn mierreduvvam láhkan, ja dat la ájnas. Diedáv gå mijá vuojno ja hásstalusá sjaddi dåbddusin nav árrat gå máhttelis – de máhttep aktan stáhtav hieredit dåssjidit álggoálmmukrievtesvuodajt. Dat vaddá buorep båhtusijt, sábmelattjajda ja Vuodnaj aj, rijkkan.

Dájdda rahpá ulmutjij mielav ja máhttá diehtemvájnogisvuodav tsieggat, dåhkkidimev ja dajt ræjdojt majt dárbahip vuojttet badjel dan balo dasi mij la amás.

Ælla moattes vaddám midjij nav ållo buorre kultuvrravásádusájt gå Sáme nasjåvnåalásjteáhtar Beaivváš. 40 jage li sij væráldakultuvrav buktám Sábmáj, valla sij li aj mijá iehtjama subttsasijt gaskostam sienajn ja væráldin. La ájnas jut dálla duohtan dagáduvvá ådå teáhtartsiekkadus – sijddan mijá iehtjama nasjåvnåalásjteáhttarij. Dájdda rahpá ulmutjij mielav ja máhttá diehtemvájnogisvuodav tsieggat, dåhkkidimev ja dajt ræjdojt majt dárbahip vuojttet badjel dan balo dasi mij la amás. Ájnas oasseulmme luluj aj sáme dájddamusedja mij árvon anet mijá dájddaboanndudagáv.

Doajvvo ja liekkosvuohta mij boandás dájdalis vuorkudagájs tjuodtjel, dárbahuvvá árggabiejven gånnå edna sábmelattja ájn gierddi nálsodimev ja rasismav. Dat vájkkut muv garrasit danen gå nálsodibme, vassjemoalgedime ja illastime bårri ulmutja sielov. Vuorbben li moattes dijájs gudi vuosteldihpit nálsodimev ja badjelgæhttjamav. Dij gudi njuolggibihtit ietjada hárddov ja ehpit dibde gáttojt vuojttet: lav mihá dijájs ja doarjov dijáv.

Sábme l maŋenagi rahpasap sebrudahka sjaddam ja dálla l álkkep hållat tabuássjij birra dagu vahágisdahko, gátto ja seksualitiehtta. Sámen li moattes gudi l læhkám jálo – akta sijás la nuorra Kárásjjåhkå-nissun Sara Kristine Vuolab, guhti tjavtjan oattjoj Tabuguddnebálkáv. Diktaj sån gåvvi psykalasj varresvuodav, ja sån dahká dav ietjas iednegiellaj. Dan láhkáj sån rassti gielalasj rájájt aj ja hásstal mijáv ienep rabásvuohtaj.

Dárbahip gájkajt gudi sæbrri hábbmimin mijá sebrudagáv. Sáme sebrudahkaj la juohkka åhpadiddje, mánájgárddeåhpadiddje ja giellabargge ájnas.

Dij gudi dálla lihpit nuora; adnit sámegielav ja válldi dav fárruj ietjada barggoiellemij. Dat la buorre sihke dijá ja sáme boahtteájggáj. Dárbahip gájkajt gudi sæbrri hábbmimin mijá sebrudagáv. Sáme sebrudahkaj la juohkka åhpadiddje, mánájgárddeåhpadiddje ja giellabargge ájnas.

Ájnas barggo åvddålijguovlluj la jut ienebu vas jåhti ruopptot sáme lagosbájkijda, ja ávkástallap dajt máhttelisvuodajt majt digitalisierim vaddá midjij.

Dálkádakpolitihkan galggá álggoálmmugij jiedna gullut, gå dálkádakrievddam vájkkut midjij. Iehtjama máná ánssidi jut dálkádakássjev válldep duodaj. Ja máná li aj mijá stuorámus doajvvo. Sij li boahtteájgge ja sidjij galggá liehket buorre bajássjaddam ja máhttelisvuohta boahtteájggáj gånnå máhtti sámegielajn ja kultuvrajn viessot ja åvddånit.

Juohkkahattjan la sæmmi árvvo, juohkkahasj dárbahuvvá hábbmitjit stuoves ja moattebelak sáme sebrudagájt.

Gijtáv gájkajt gudi válljiji sæbrrat mijá sebrudagá åvddånahttemij, mijá gielajt ja mijá árvojt. Sáme moattebelakvuohta l mijá stuorámus fábmo. Juohkkahattjan la sæmmi árvvo, juohkkahasj dárbahuvvá hábbmitjit stuoves ja moattebelak sáme sebrudagájt.

Muv sávadus ådå jage álgon la jut mij aktan lulujma nahkat ållidit iehtjama doajvojt ja ráhtjat mijá aktisasj ulmij jåvsåtjit.

Tjágŋap da ådå jahkáj dåjvujn, rabásvuodajn ja jáhkojn sáme moattebelakvuohtaj.

Buorre ådå jahke!

Buerie orre jaepie!

Buorre ođđa jahki!