NSRa sáme årrudahttempládna

1.   Stuoráp jáddikvåvtå smáves vantsajda
2.   Ruhtadim- ja innovasjåvnnåfoannda, mij doajmmá sáme álgadimruhtadimfoanndan.
3.   Digitalisierim ja sáme giellaåvdedibme.
4.   Vuodoæládusájt nannit, sihke ællosujttosjiehtadusá ja ednambarggosjiehtadusá baktu.
5.   Buoredit goahtebáŋŋkalådnaårdnigav unnep årromguovlojda.
6.   Ruhtadimårdniga tsieggitjit almulasj tsiekkadusájt ja ådå ja buorep skåvlå.
7.   Nåvku mánájgárdde
8.   Nåvku kultuvrraskåvllå mánájda
9.   Nåvku kultuvrraskåvllå nuorajda
10. Ienep asstoájgefálaldagá nuorajda
11. Ienep digitála oahpo ja oahpo æjvvalimij baktu allaskåvlå- ja universitiehttadásen.
12. Jåhtålus- ja sebrudakprosjevta buorep gæjnojda, girddesejvudagájda ja hámnajda, mobijllaværmádagá ja fijbbara.
13. Lasedit mánájrudáv hieredittjat mánájhæjosvuodav.
14. Buorep varresvuodafálaldagá, gæhttjalimprosjækta sáme E-dåktårij.
15. Nåvku vuodjemkårtå nuorajda.
16. Suoddjit ájnas dåjmajt duola dagu åhpaduslåna sihkkomav ja nåvku barggovaddegålå doajmmaguovlon.

Plánan la buorre vuodo sihke diedádusájda ja guoradallamis, buojkulvissan nammadusá dagu guovlonammadus-diedádus ja Sámedikke árvvalusá nuorttaguovlodiedádussaj, ja dáv máhttá jåksåt gå moadda iesjguhtik aktievrav aktan barggi.

Sábme ja Vuonarijkka dárbaj duosstelis guovllopolitihkav mij årromhálov ja iellemmielav buktá ja mij sosiála sieradusájt hieret. Hæhttup politihkav dåjmadit mij ulmutjijda vaddá máhttelisvuodav tsieggit sijdajdisá, bajedit mánájdisá ja ållidit niegojdisá viesso sáme bájkijn Sámeednamav miehtáj.

Digitála Sábme!

Koronajagen 2020 li moaddása vásedam kontåvrrå ij la ækto barggama diehti. Digitála guládallamtjoavddusa li vuosedam jut máhttep liehket datatjiehppe, hábbmididdje, varresvuohtabyråkráhtta jali gründiera aj gievkanabievdde guoran ja kontåvråjn ålles rijkav miehtáj – smávesbájkijn aj!

Digitalisierim buktá aj ietjá tjoavddusijt ma álkkebun dahki årromav ja soapptsomav unnep bájkijn.

Digitalisierim buktá aj ietjá tjoavddusijt ma álkkebun dahki årromav ja soapptsomav unnep bájkijn. Digitála sáme dåvtårtjoavddusijt la aj álkke adnet ja máhttá liehket dákkir tjoavdos, ja danen sihtap álgadit E-dåktår gæhttjalimårdnigav Sáme klinihkan. Dákkir årdnik luluj buorre sáme pasientajda gå bessi guossidit sámegielak dåktårdievnastusájt.

Ienep desentralisieriduvvam ja digitála låhkåmprográmma máhtti álkkebun dahkat oahppo gadtsamav avtabuohta gå årudahttá familjajnis distriktajda. Dá álkkebun dahka máhttelisvuodav oahppogaddtsamij aktan familljaiellemijn ja la duodaj dárbulasj sihkarastátjit rekruttierimav ja máhtulasjvuodalåpptimav unnep guovlujn.

Guollekvåvtå ja kája

Dárbahip goappátjagá digitála ja rubbmelasj infrastruktuvrav. Rahtijn ja kájan hæhttu liehket buore váj guolev bæssá sáddit márnánij ja vaj ulmutja bessi bargguj. Bussa hæhttuji jåhtet, ja da hæhttuji guládallat færjoj.

Maŋemus jagij la guolástuspolitihkka válldám ulmutjijs kvåvtåjt ja boanndudagáv merragátte sebrudagájs ja sirddám dajda stádajda. Sámedikken la NSR gæhttjalam hieredit dáv åvddånimev guollekvåvtåj máhtsadimijn ja dårjaj nuorajda gudi sihti bivddegoahtet. Lep aj doarjjum Sørkjosenav fiskemottak 135 000 kråvnå vaj sij bessi ietjasa dåjmav ådåstuhttet.

Hálijdip ienep jáddikvåvtåjt merragátte álmmugij. Boanndudagá galggi bissot merragátten! Stuoráp jáddikvåvtå smávep vadnasijda doalvvu buorep bierggimvuodov dajda gudi smávep bájkijn årru ja dat luluj sihkarasstet jut ienep boanndudagá báhtsá buojkulvissan Unjárggaj ja Viestarálláj ja e maná Aker Bryggaj.

Ærádis ja oaggás goade:

Økonomijalasj sieradusá li lassánime Vuonarijkan ja ærádusá aj stádaj ja guovloj gaskan. Goahtetsieggim la álu sæmmi divras guovlobájkijn gå stádajn – valla nuorra goahtetsieggididdje guovlobájkijn álu hæhttuji vielgij vuolláj gå goahteárvvo dakkavide binnu gå uksaj tjoavddagav tsåggå. Dárbahip årdnigijt ma økonomijjalasj vádáv unnedi gå la guovlobájkijda tsieggitjit goadev.

Sábme ja Vuonarijkka dárbaj duosstelis guovllopolitihkav mij årromhálov ja iellemmielav buktá ja mij sosiála sieradusájt hieret.

Danen ævtodip Goahtebáŋŋka galgaluluj vas guovlobájkepolitihkalasj doajmmajbiedjamin dagáduvvat. Dán ájggáj tsieggiduvvi dåssju 3 % gådijs guovlobájkijn Goahtebáŋka vuodolåna baktu, ja gájk binnemus tsieggimav gávna sáme guovlojn. Álbes lådna, álgadimdoarjjakapitálla ja gådij ådåstuhttem ja hiebadibme máhttá edna vejulasjvuodav vaddet nuorajda gudi sihti årrudahttet.

Vuorrasap sáme aj årru jielajn gámbil gådijn ja Sámen li dievva goade ma galgalulun divoduvvat. Dárbahip årdnigijt ma álkkebun dahki ådåstuhttemav gámbil gådijt vaj arktalasj dálkev gierddi, duola degu goade moatte buolvvaj.

Dálla l ájgge låpptit mánájrudáv guovlojn gånnå l edna mánájhæjosvuohta. Miejnnip doajmmajbiedjama ma guovlonammadusá diedádusán oajvvaduvvi dagu nåvku mánájgárde ja kultuvrraskåvlå mánájda lulun hieredit sihke økonomijjalasj ærádusájt ja ålgoldisvuodav ja nanni nuoraj mielav årotjit guovlobájkij.

Du kan lese mer om NSRs distriktspolitikk i denne kronikken fra Silje Karine Muotka