- Válgamagasiidna (leaŋka boahtá)
- Sii geat orrot Bájddára, Bø, Divrráid, Flákstá, Gildeskálli, Ivvárstáđiid, Meløy, Moskkenjárga, Róstta, Stájgon, Sállfut, Vuojat ja Øksnes gielddain ja sii geat eai leat ruovttus válgabeaivvi fertejit ovddalgihtii jienastit (gaskkal borgemánu 11. beaivvi ja čakčamánu 5. beaivvi)
- Geahča min evttohasaid Viesttarmeara válgabiires dás
NSR Viesttarmeara válgabiires háliida bargat dáid áššiid ovddas:
- Ahte duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raporta čuovvuluvvo, ja ahte giella-, kultuvra-, ja sosiála dáruiduhttinvahágat divvojit buot dásiin servodagas. Dát mearkkaša earret eará eanet sámi deaivvadanbáikkit, erenoamážit mánáide ja nuoraide.
- Oktasaš sámi áŋgiruššama biebmosihkkarvuhtii, areálasuodjaleapmi ja gearggusvuohta olles Sámis. Dát mielddisbuktá maid mobiilafierpmádat juohke sadjái gos olbmot ásset ja johtet.
- Duohtandahkat Ájluovta skåvllå julevsámi profiilaskuvlan ja ovdánahttit Knut Hamsun js julevsámi resursaskuvlan.
- Ahte Buvdda, Hárstták, Suortá ja Áhkkánjárga šaddet gávpotgielddat sámi giellahálddašanguovllus, ja mat fuolahit sámi mánáidgárddiid, ásahit sámi deaivvadanbáikkiid ja sihkkarastit ahte sámiid vuoigatvuođat, beroštumit ja kultuvra fátmmastuvvojit gielddaid plánain.
- Nannet servodaga birgejupmegelbbolašvuođa sámi árbemáhtu ja ceavzilis eallinvugiid bokte, oassin obbalaš gearggusvuođas.
- Sihkkarastit sámiid vuoigatvuođaid ja beroštumiid go suodjalus lasihuvvo olles Sápmái. Nu mo suodjalusa ásahusaid, hárjehusaid ja infrastruktuvrraid oktavuođas, erenoamážit min guovllus.
- Nannet sámi ásahusaid Várdobáiki, Árran, Nuoraj-TV, Sállto bidumsáme guovdátj, Márkomeannu, Bárru, Stoarmmo sáme guovdásj, Ástávuona giellagoahtie ja Dållågádden.
- Duodjeguovddáš julevsámi guvlui, mii sáhttá fuolahit dokumenterema, dutkama ja duodjemáhtu sirdima buolvvas bulvii.
- Superstipeandda studeanttaide sámi mánáidgárdde- ja oahpaheaddjeoahpuin, ja ahte buot bearrašat geat dáhttot ožžot sámi mánáidgárdefálaldaga.
- Láhkii nannet bihtánsámi giela almmolaš giellan Norggas, ja ovdánahttit bihtánsámi oahpahusmateriála ja lasi oainnusmahttima almmolašvuođas, earret eará galbema bokte.
- Ahte ii rahppojuvvo oljobohkamii Lofuohtas, Viestterálas ja Sáččás. Mii dáhttut bissehit sisabahkkemiid mat bilidit min vejolašvuođaid ávkkástalat eatnamiin, čáziin ja mearain, sihke birgejumi ja ealáhusaid dáfus. Dát mielddisbuktá maid Sámeriektelávdegoddi II čuovvuleami.
- Nanu sámi vuođđoealáhusaid, eanadoalu ja boazodoalu guohtuneatnamiid sihkkarastima, ja boraspiriid speadjama bisseheami bokte. Doarjut vuosttašgeardde fanasinvesteremiid ja nannet vuođđudan- ja investerendoarjagiid eanadollui.
Fertejit ovdalgihtii jienastit
- Beiarn – Bájddár – Bájjdár
- Bø – Bievák
- Dyrøy – Divrrát
- Flakstad
- Gildeskål – Oarjelij Bájjdár
- Ibestad – Ivvárstádik
- Meløy
- Moskenes
- Røst
- Steigen – Stájggo
- Sørfold – Oarjje-Fuolldá
- Værøy
- Øksnes – Ikšnášši
Sii geat eai leat ruovttus válgabeaivvi vuossárgga čakčamánu 8. beaivvi.
Fertet ovdagihtii jienastit gaskkal borgemánu 11. beaivvi ja čakčamánu 5. beaivvi.
Besset jienastit mánnodaga čakčamánu 8. beaivvi
- Andøy – Ánda
- Bodø – Bådåddjo – Buvvda
- Evenes – Evenášši
- Fauske – Fuossko – Fuassko
- Gratangen – Rivtták
- Hadsel – Ulpi
- Hamarøy – Hábmer
- Harstad – Hárstták
- Kvæfjord – Giehtavuotna
- Lavangen – Loabák
- Lødingen – Lodek – Lodegak – Lådik
- Narvik – Áhkánjárga
- Tjeldsund – Dielddanuorri
- Salangen – Siellak
- Saltdal – Sálatvuobme – Sálatvuopmi
- Sortland – Suortá
- Vestvågøy
- Vågan – Váhki – Vuogát