NSR listu Ávjováris: nanu sámi jienat

NSR Ávjovári válgabiires lea nammadan listtu Sámediggeválggaide 2025. Njunuševttohasat leat Maren Benedicte Nystad Storslett, Nils Mikkel Somby, Andreas Vangseng Becken og Elle Rávdná Näkkäläjärvi.

Kategori
NSR
Forfatter
NSR
Dato
25.03.2025
NSR

NSR listu Ávjováris: nanu sámi jienat

– Leat čeahpes olbmot geain lea iešguđetge gelbbolašvuohta, dadjá NSR Ávjovári válgastivrra jođiheaddji Ragnhild Nystad.

Bajemusas listtus lea Ole Turi Ristiinna Márjja Maren / Maren Benedicte Nystad Storslett. Son Guovdageainnus eret, muhto lea sohkagullevašvuohta sihke Kárášjohkii ja Ráisii. Son válljejuvvui fásta Sámediggeáirasiin 2021:s, ja lea leamaš NSR sámediggejoavkku nubbinjođiheaddjin dassá manai Sámediggeráđđái ovdal juovllaid. Sus lea jođiheapmi, innovašuvdna ja márkanastin oahppu, ja lea daid maŋemus jagiid bargat Sámi filbmainstituhtas.

– Servodat ovdáneapmi Sámis ferte leat čadnon min gielaide, kultuvrii, árbevieruide ja árvvuide. Midjiide ferte maid addot vejolašvuohta ovdánahttit min servodaga, kultuvrra, ealáhusaid ja giela. Munnje lea maid dehálaš ahte Ávjováris lea nanu jietna Sámedikkis, lohká Maren Benedicte Nystad Storslett.

Nubbisajis lea Nils Mikkel M. Somby. Son lea Kárášjogas eret ja badjeolmmoš. Sus lea guhkes vásáhus boazodoallopolitihkas, gos lea sihke jođihan Kárášjoga johttisámi searvvi, leamaš láhttun Boazodoallostivrras ja guhkká bargan orohat- ja guovllustivrrain. Dál bidjá návccaid sámediggepolitihkii.

– Boazoadoallu áššit lea dieđuge munnje dehálačča, ja min birgejupmi meahcástallama oktavuođas ja muđuid vejolašvuohta luonddu ávkkástallat. Buorre gulahallan ja ovttasbargu lea dehálaš. Ja mun boađán iežán vásáhusaid boazodoalus váldit fárrui sámediggái, dadjá Nils Mikkel M. Somby.

Goalmmádin lea Andreas Vangseng Becken. Son orru iežas bearrašiin Leavnnjas, muhto sus lea gullevašvuohta Láhppi. Sus lea oahppu dearvvašvuođasuorggis, muhto bargá otne befálan Porsáŋggus. Son lea earret eará bargan prošeavttas loktet gelbbolašvuođa sápmelaččaid birra suodjalusas. Vuoigatvuođat riddoguovlluin, giella- ja oahpahusáššit ja psyhkalaš dearvvašvuohta lea áššit mat leat dehálačča sutnje.

Njealját sajis lea Guovdageaidnulaš Mortena Heaikka Ellen Anete Elle Rávdná / Elle Rávdná Näkkäläjärvi, geas gullevašvuohta maid Leammái, suoma bealde. Son lea duodjestudeanta Anáris, seammás go áŋgiruššá politihkalaččat jođiheaddjin Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegottis, NSR Nuorat stivrras ja Guovdageainnu Sámiid Searvvis.

– Min eatnamat ja guovllut lea vuođđun sámekultuvrras, danin lea dehálaš bargat sisabahkkemiid vuostá, ja láhčit dili nu ahte árbevierut ja máhttu joatkašuvvet. Nuoraid jienat galget gullot, sihke danin go mii leat boahtteáigi, ja danin go min maŋŋel bohtet ođđa nuorat geat fas galget fievrredit min gielaid, árbevieruid ja servvodatovddasvástádusa ovddosguvlui, dadjá Elle Rávdná Näkkäläjärvi.

Viđát sajis lea NSR Nuoraid jođiheaddji Hánas Johanasa Waldemar Jovnna Elle Márgget / Elle Nystad. Son lea Kárášjogas eret, ja studere láhkadieđu Romssa universitehtas. Sutnje lea dehálaš ahte sámi mánáin ja nuoraid lea oadjebas boahtteáigi, gos besse eallit ja bajásšaddat sápmelažžan, ja lea bidjan olu návccaid stuora sisabahkken áššiide.

Viidáset listtus lea Nils Johan Nango, Mariann Josefsen, Isak Johannes Johansen Joks, Ragnhild Eliassen, Nils Mathis M. Sara, Sunna Svendsen og Ole Henrik Magga.

Dá lea NSR listu Ávjovárri válgabiires:

  1. Maren Benedikte Nystad Storslett, 1996, Sametingsråd, Guovdageaidnu
  2. Nils Mikkel Mikkelsen Somby, 1965, Boazodoalli, Kárášjohka
  3. Andreas Vangseng Becken, 1987, Befal i GP, Porsáŋgu
  4. Elle Rávdná Näkkäläjärvi, 2000, Duodjistudent, Guovdageaidnu
  5. Elle Márgget Nystad, 1999, Jusstudent, Kárášjohka
  6. Nils Johan Nango, 1956, Prosjektmedarbeider, Máze
  7. Mariann Josefsen,1990, Duojár, Porsáŋgu
  8. Isak Johannes Johansen Joks, 1997, Sosionostudent, Kárášjohka
  9. Ragnhild Eliassen, 1981, Bedriftseier, Porsáŋgu
  10. Nils Mathis M.Sara, 1957, Boazodoalli, Máze
  11. Sunna Svendsen, 2005, Student, Kárášjohka
  12. Ole Henrik Magga, 1947, Prof.em., Guovdageaidnu