Ráhkkis jienasteaddji, Mun niegadan ahte sáhttit dadjat mii leat geargan dáruiduhttimiin. Dat ferte leat dan beaivvi go buot sámi mánáin lea buorre mánáidgárdde- ja skuvlafálaldat, ja go buot sápmelaččain leat fálaldagat doppe gos sii orrot.
Dál lea du duohken
Kategori
NSRDato
03.09.2025Dál lea du duohken
NSR lea beassan guoddit stuorra ovddasfástádusa maŋimuš jagiid. Ovttas earáiguin leat olahan ollu. Muhto mis lea ain bargu mii ferte dáhkkot.
Dál bivddán du jiena vai sáhtášeimmet joatkit barggu.
Mii eallit ráfehis áiggis. Soahti ja dálkkádatrievdamat spedjet. Luonddusisabahkkemiid ja vuoigatvađaláivudahttima vuostá dárbbašat starges Sámedikki. Mii dovdá historjjá ja diehtá manne mis lea Sámediggi, ja mii maiddái geahččá ovddosguvlui. Sámediggi mii ii atte vuollái ja jávohuvvá, muhto mii bures birge dálkkiid čađa du ja du bearraša ovddas.
Lea dát Sámediggi maid NSR fállá dutnje.
Go resurssat galget juhkkojuvvot, de fertejit sámi vuoigatvuođat doahttaluvvot. Mii eat sáhte cegget Davviriikkaid boahtteáiggi álbmotriekterihkkomiid ja vuoigatmeahttunvuođa ala. Makkáraš máilmmi figgat mii gádjut min boahttevaš čieža buolvvaide?
Danin leat mii vuostálastán stáhta Muolkkuid-elektrifiserema. Mearrádus dáhkkui beroškeahttá das ahte Davvi-Norggas lea stuorra vuosteháhku, ja vai čábbudahttit Norgga dálkkádatrehketdoalu ja láhčit dili bieggaindustriijii ja el-fápmoeksportii. Eará stuorra bellodagat leat lohpidan vuollánit ja lohpidan geassit guoddaleami Muolkkuid-áššis. NSR lohpida ahte eat vuollán!
Okta mu seavdnjámuš beivviin sámediggeáirrasin lei 2012 go Sámediggi mieđai dasa ahte bidjat Riddoguolástuslávdegotti skuffii. NSR lei opposišuvnnas ja eat nákcen bissehit dan boasttuvuođa man earet eará AP ja NKF dagaiba dien beaivvi, ja danin leat álggahan prošeavtta Borjjadat mii galgá fas loktet vuoigatvuođadáistaleami rittus. Borjjadat govvida dan go cegget borjasiid fatnasis vai sáhtát mannat meara ala.
Mii leat guhkká oaidnán mo riddoguovlluid resurssat leat gurrejuvvon. NSR háliida ahte guolli galgá ruovttoluotta álbmogii. Mii gáibidat ahte rievttit merrii ja vuonaide galget leat riddui buorrin, ja ahte troláriid buktingeatnegasvuohta galgá fas gustot. Go bivdet min čáziid, de galget barggut ja árvvut lassánit dáppe. Ii ge sáddejuvvot troláriiguin Askerii ja olgoriikii.
NSR searvá válggaide danin go mii jáhkkit gievrras ja liekkus Sápmái. Gos min mánát besset oahppat sámegiela dan haga ahte váhnemat gártet dáistalit skuvllaiguin ja gielddaiguin. Gos eallilan olbmuid gudnejahttit, áddet ja sihkkarastit ahte sii besset sámástit. Gos gávdnojit dievva sámi deaivvadanbáikkit ja kurssat, juohke sajis gos sápmelaččat ellet.
Oktan deháleamos áššiin lea dahkat Sámi stuorábun ja liekkusin, báikin gos buot sápmelaččat dovdet sis lea ruoktu. Dáruiduhttinvahágat čuhcet ain midjiide, ja lea bávččas. Mii fertet áddegoahtit ahte giela, kultuvrra ja vuoigatvuođaid fertet mii searválaga hukset, eatge earáide gollun.
Mii jáhkkit du. Don dieđát buoremusat maid du servvodat dárbbaša. Danin lohpidat ahte don galggat gullot.
Dál mearriduvvo boahtteáiggi doalli.
Galgá go Sámediggi leat roahkkadis ja čielga jietna buot sápmelaččat ovddas, vai galgá go Sámediggi unniduvvot vai šaddá muhtin almmolaš kantuvrra šoavkadis kopiijan?
Mun sávat don háliidat leat mielde válljemin nana ja roahkkadis Sámedikki. Dál lea du duohken.
Jienas NSR. Buorit válggat!