Meahcásteapmi – birgejupmi ja gullevašvuohta min guovlluide

Čálli: Maren Benedicte Nystad Storslett, 1. evttohas NSR Ávjovárri

Meahcásteapmi lea sámi árbevierru ja lea čadnon olbmuid birgejupmái. NSR oaivvildan ahte meahcásteapmi ja dáluolbmuid kultuvra ánssáša stuorát fuomášumi maiddái riikapolitihkas.

Dan ahte mii leat bivdán, murjen, murren, jávrriid dikšon ja muđui háhkan ávdnasiid meahcis lea dahkat ahte mii leat birgen dáin guovlluin. Dasa lea olu máhttu, giella ja muitalusat čadnon. Go dát árbevierut fievrriduvvot buolvvas bulvii, min gullevašvuohta min guovlluide ja kultuvrii nanusmuvvá.

Jus mii eat šat beasa meahccái, de bálán dát máhttu, oassi gielas ja min gullevašvuohta jávká. Mii sápmelaččat dovdát iežamet dárbbuid buoremusat. Nationála njuolggadusat ja hálddašeapmi ferte vuhtiiváldit min rivttiid ja min riekteáddejumi.

NSR áigu joatkit nannet min vuoigatvuođaid meahcásteapmái.

Mannan áigodaga, Sámediggi, ovttas báikkálaš meahcástan- ja loddenservviiguin ja Guovdageainnu suohkanin, leat garrasit bargan departementii oažžut ovdan loddema dehálašvuođa sámi kultuvrii ja iešbirgejupmái. 2023 oaččuimet ođđa lodden láhkaásahusa, gos árbevirolaš máhttu lei oassin barggus láhkaásahusa ásaheamis. Vaikko láhkaásahus ii ollásit sihkkarastá sámi árbevieruid ja kultuvrra, de lea goitge lávki rievttes guvlui. Ovdal geasi maid reviderejuvvui Viltressursláhka. Maŋŋel konsultašuvnnaid Sámedikkin lea sierra paragrafa loddema birra lágas.

Lodden láhkaásahus galgá reviderejuvvot ovdal 2028, ja dán proseassa áigut NSRas čuovvolit, daiguin vásáhusaiguin mat mis leat dáinna guhkit áigge bargat. Mii fertet sihkkarastit ahte dálkkádat- ja birasdepartemeantta doallá lohpádusa háhkat eambbo dieđuid njurgunálledili birra, ja ahte ođđa láhkaásahus lea sámi árbevieruid ja riekteáddejumi ektui.

Meahcásteapmái gullá maid vejolašvuohta vánddardit meahcis. Báikkalaččat leat muhtin mudduin čoavdán mohtorjohtolaga dispensašuvnnaid bokte. Muhto dat čájeha ahte láhka ii leat min riekteáddejumi mielde. Mii dárbbahit ahte láhka vuhtiiváldá sámi meahcásteami. NSR ii miehtan evttohuvvon mohtorjohtolatláhkii, go dat ii doarvái bures vuhtiiváldde sámi meahcásteami. Mii eat oaivvil ahte galgá leat friddjavuodjin, nu mot muhtánat ákkastallet. Muhto heivehuvvon láhka min dárbbuide ja min árbevieruide.

Mis leat viiddis guovllut dáppe davvin. Ii leat dadjon ahte dat mii doaibmá Norlánddas, dahje Østlanddas, lea dat mii doaibma midjiide Finnmárkkus. Danne mii dárbbahat eambbo báikkálaš heivehemiid, mii sihkkarastá min geavaheami seammás go vuhtiiváldá ealáhusaid ja luondduvalljivuođa.

Mun oainnán maid ahte mis lea stuora potensiála bargosajiide báikkálaččat, gos ávkkástallá resurssaid mat mis leat dáppe. NSR lea sihke dorjon prošeavttaid gos dá lea ulbmilin, ja leat maid manná áigodaga Sámedikkis bidjan lohtui stuorát barggu nannet sámi biebmovuogádagaid. NSR lea maid dorjon Guovdageainnu historjásearvi prošeavtta kártet ja čilget sápmelaččaid meahcásteami. Mii lea dehálaš dokumenteren bargu sihke seailluhit dáid árbevieruid muhto maid politihkaovdáneapmái.

Jus don oaivvildat ahte meahcásteapmi ja árbevierut čadnon dasa leat dehálaččat loktet sihke Sámedikkis ja riikapolitihkas, ja jus don oaivvildat ahte mis galgá vejolašvuohta ávkkástallat resurssain min sámi servodahkii buorrin, de ávžžuhan du jienastit NSR. Mii leat čuvvon daid proseassaid guhká ja dovdat otná hástalusaid. Midjiide lea maid dehálaš loktet báikkálaš árbevieruid, ja dainna lágiin sáhttit gávdnat buriid čovdosiid mat leat heivehuvvon báikkálaš dárbbuide ja kultvrii.