Ođđajagidearvuođat NSR jođiheaddjis

Lea veadjemeahttun čállit 2025 birra namakeahttá loahppajagi. Jagis massiimet menddo olu olbmuid. Moraš lea lossat ja guoskkaha máŋgasiid. NSR sádde váimmolaččat ja lieggaseamos oassádallandearvuođaid buohkaide geat leat massán muhtuma. Mii sávvat ahte sii guđe dárbbašit liige searaid dan ožžot.

Juovllat leat oallugiidda luopmoáigi. Dađi bahábut guoská dát maid dearvvašvuođasuorggi, nu mo psyhkalaš dearvvašvuođabálvalusaid. Sevdnjes jurdagat eai váldde luomu. Justa danne mii leat giitevaččat buohkaide geat fállet veahki, maiddái basiid áigge. NSR attii 2025:s 10 000 ruvnnu LEVE searvái. Sii barget dehálaš barggu sidjiide geat leat massán olbmuid iešsoardimii, ja buohkaide geat barget iešsoardineastademiin.

Sámesearvvit miehtá riikka leat NSR:a geađgejuolgi. Dat dat fállet doaimmaid báikkálaččat, huksejit oktasašvuođa, rahpet gávnnadanbáikkiid ja čohkke olbmuid buolvvaidgaskasaččat, giellarasttildeaddji ja beroškeahttá duogážiin. NSR kulturbargu lea justa dan birra ahte čohkket olbmuid, nannet gullevašvuođa doppe gos olbmot ásset, addit vejolašvuođa váldit giellamet ruovttoluotta ja sihkkarastit boahttevuođa.

Møre & Romsdal sámiid searvi lágida juohke jagi bearašdeaivvadeami Nerskogenis, ja dán jagi fállá maid goargŋuma. Birgon ja biras sámiid searvi bargá árjjalaččat Birgona sámi historjjá čalmmustahttimiinna, ráhkada gávnnadanbáikkiid gávpogis ja lea fuolahan goahteceggema Fløyen alde. Oslo sámiid searvi lágida hirbmat buori juovlamárkaniid Operas ja lea min stuorámus sámesearvi 230 miellahtuin. Davvin ges Romssa sámiid searvi ovdánahttá iežas fálaldaga Duodje-LAN:a.

Birgon ja biras sámiid searvi / Bergen og omeng sameforening. F.v Hildegunn Bøkevoll-Skjølberg (BBSS leder), Britt Waag, Beatrice Iren Fløystad (NSR-leder), Hannah Bruvold, Sondre Närva Pettersen, Trude Skogesal og Yvonne Amundsen.

Maadtjoe sijte lea dehálaš doarjja sidjiide geat dáistalit sisabahkkenáššiin Helgelaantes. Jillen Njaarke deaivá Øyfjellet Wind lágamánnerievttis Njukčamánus. Dan botta go dan šaddat vuordit de ávžžuhit geahččat filmma «Mot Vinden», mii muitala Jillen Njaarke gičču birra. Åarjelsaemies čoahkkanit maid dáistaleaddjit sihke Raarviihkes vuosttildit ođđa ruvkeplánaid ja maiddái bieggafápmohuksemiid earret eará Aarbortes.

Elsa Laula ja Daniel Mortensona ruovttuguovlluin oaidnit mo eiseválddit Stáhta luonddubearráigeahčču (SNO) bokte eai vel ge doahttal boazodoalliid gelbbolašvuođa. NSR oaivvilda ahte SNO ferte dohkkehit ja gudnejahttit boazodoallogelbbolašvuođa. Dát livččii buoremus geaidnu ovddosguvlui.

Sáččá ja Gaska-Romssa sámi searvái leat lassánan miellahtut ja sis leat doaimmat ja kurssat. Sin Sáččá-gáktegoarrunkursa leamaš hui bivnnut, ja sii ovttasbarget maid riikkarájárasttildeaddji dohko ruoŧabeallái. Ivgu sámiid searvvis lea duohta beaiveálgu, ja sis serve nuorat NSR 48. riikkačoahkkimii Leavnnjas. Šaddá gelddolaš oaidnit mo ovdána.

Sisdajven saemien siebrie lea máŋga jagi bargan dihtomielalaččat oidnosii loktet sámegiela Innlandet guovllus. Juovlamánus de galbejuvvui fylka «Sisdajven fylhkentjïelte».

Porsáŋggu sámiid searvi oaidná dál bohtosiid iežas áŋgiruššamis. Ovtta jagis leat sis lassánan 24 ođđa miellahttu ja sis leat 43 miellahttu. Álttá sámiid searvvis lea sakka lassáneapmi, olles 48 ođđa miellahttu, ja lea dat sámesearvi mas stuorimus lassáneapmi 2025:s. ÁSS lea dál nubbin stuorámus sámesearvi NSR:s, ja oalle lahka lea maid Romssa sámiid searvi 148 miellahtuin.

Min sámeservviid bargu lea maiddái dehálaš psyhkalaš dearvvašvuođa dáfus. Dat fállet gávnnadanbáikkiid ja positiiva searvevuođaid. Go muhtun guođđá dán máilmmi, de báhcet muittut ja luođit, ja dat bistet guhkit ja mearkkašit eanet go ruđaid. Giitu buohkaide geat eaktodáhtolašvuođa bokte huksejit dákkár muittuid.

NSR Nuoraid bokte juolluduvvojit jahkásaččat Frifond-ruhtadeamit buot min sámeservviide mat ohcet. 2026:s besset mánát ja nuorat illudit máŋggalágan doaimmaide, nu mo sáhkkospeallamii, juoigankurssaide, gáktegoarrunkurssaide, filbmaeahkediidda, Nerskog sijtei, goargŋumii, meallumii, gárbbesborjjasteapmái, iešguđetlágan duodjekurssaide ja máŋggaid eará ge kurssaide.

Kurs i skinngarving på Sandland juli 2025.

2025 lei válgajahki. Guhkes válgagižžu álggii jo 2024 čavčča. 7064 jienasteaddji dáhtto min jienastit. Mii leat hirbmat giitevaččat ja vuollegaččat dainna. Mánočalbmi-joavku lea jo Sámedikkis čuovvoleamen iežamet lohpádusaid. Giitu didjiide buohkaide geat kohkkiidet, stándiidet, káfe vuoššaidet, geat jugiidet sosiála mediain, geat jorgaleiddet, geat «liikuidet» poasttaid, ja go loktiidet NSR:a. Eaktodáhtolašlistu lea guhkki dego siibma, ja juohke vuogga ja seakti mearkkaša dán stuorra barggus. 

Guovdageainnu sámiid searvi på valgkampstand i Ávjovárri valgkrets. Fra venstre Elle Mári Dunfjell Oskal, Elle Rávdná Näkkäläjärvi, Maren Benedicte Nstad Storslett, Mihkkal Hætta og Lina Márjá Allas Karlsen.

Eará siibma mii dađi bahábut ii ole bodnái leat buot dat sisabahkkenáššit. Olles Sámis mii vásihit roggama, kártema ja girdima mii ákkastallojuvvo demokráhtalaš minerálain ja demokráhtalaš fápmun. Muhto dát ii leat demokratiija mas báikegottiin ja sámiin lea duohta dadjamuš. Mii oaidnit luomejekkiid gollin, oidnet sii minerálaid. Mii oaidnit máttuideamet eallimiid ja johtima, sii oidnet ávdin mehciid. Mii oaidnit elliid bálgama báhkka geassebeivviin, sii oidnet guoros várrečohkaid bieggaturbiinnaide. Sii oidnet soames bohcco turbiinnaid gaskkas, mii imaštallat gos eallu lea. Mii oaidnit guoli; kultuvra, birgejupmi ja biebmu, sii oidnet buhtes dietnasa.  Leat olu paradoksat, ja justa danne lea nu dehálaš ahte muhtumat celket vuostá. NSR:s leat olu dakkár olbmot. Giitu.

Láttat / luopmanat/ multer/ gull

NSR lea iežas 25 sámeservviin ovttasráđiid bargan válggaid vuoitimiin. Dát ii leat uhca barggoš leamašan. Danne lea liige mearkkašahtti go loahpaheimmet 2025 ođđa miellahttoolahusain. 1597 máksi miellahttu lea stuorimus lohkku NSR historjjás. Mii oaidnit mo eambbosat dáhttot organiseret iežaset, váldit ovddasvástádusa ja searválagaid bargat. Miellahttolassáneapmi lea čielga mearka luohttámuššii, áŋgiruššamii ja jáhkku ahte searvevuohta ja organiseren lea mearrideaddji sihkkarastin dihtii sámiid vuoigatvuođaid, gielaid ja kultuvrra, maiddái boahtteáiggis

Jahki ii leat jagi viellja. 2026:s joatká bargu seanademiin, bargu mii eaktuda duohtavuođa, ovddasvástádusa ja duohta daguid. Ja olbmuid, searvevuođa ja birgenvuođu vára váldin lea maid psyhkalaš dearvvašvuođa duođas váldin. Ná mii sávvat joatkit ođđa jahkái, lotnolas áktejumiin ja buriid oktasašvuođain.

Buerie orre jaepie

Buörrie urra jáhpie         

Buorre årrå jahke               

Buorre ådå jahke       

Buorre ođđa jahki             

Leklvaž ođđ ee ´jj 

Godt nytt år

Happy new year