Veeljemeprogramme 2021-2025

1 SAEMIEDIGKIE

Saemiedigkie lea saemiej almetjeveeljeme orgaane Nöörjesne. Saemiedigkie edtja frijje jïh jïjtjeraarehke råållam utnedh dejtie nöörjen stuvrije orgaanide. Saemiedigkie edtja tjirkijinie årrodh saemiej åvteste Nöörjesne, jïh gaajhkine aamhtesinie baajnehtidh mah leah saemiej bïjre.

NSR veanhta gaajhkh saemieh edtjieh dååjredh Saemiedigkie, jeatjah saemien institusjovnigujmie jïh åejvieladtjigujmie mah dïedtem utnieh, dej åvteste barka, saaht mehtie maadtoste båetieh. Saemiedigkie edtja politihkem evtiedidh jïh dam juhtiehtidh. Saemiedigkie jïh staaten åejvieladtjh edtjieh gïehtjedidh saemiej reaktah rïektesisnie tjïrrehtamme sjidtieh.

Mijjen reakta jïjtjh nænnoestidh sæjhta jiehtedh mijjieh jïjtjh maehtebe nænnoestidh guktie mijjieh sïjhtebe ovmessie aamhtesesuerkieh öörnedidh jïh reeredh.

NSR aaj veanhta iemie saemieh, Saemiedigkien tjïrrh, edtjieh jïjtjh nænnoestidh dej aamhtesesuerkiej sisnjeli mah leah gïelese, kultuvrese, lïerehtæmman jïh saemien seabradahkejieliedasse ektiedamme. NSR sæjhta Saemiedigkie edtja vierhtieh utnedh jïh maehtedh jïjtje dam politihkeles jïh faageles barkoem öörnedidh, dan bööremes vuekien mietie. Daate maahta jiehtedh Saemiedigkie maahta joekehts maallh veeljedh dejtie ovmessie aamhtesesuerkide. Guhkiebasse ulmie lea akte ektie saemiedigkie edtja saemide representeeredh goh akte åålmege, ovjearohke staateraastijste.

NSR sæjhta daejnie barkedh:

Saemiedigkien byjjesfaamoem jïh råållam gaajhkine seabradahkesuerkine nænnoestidh mah leah saemien åålmegen bïjre
aktegssaemieh, saemien voenges seabradahkh jïh våaromem saemien seabradahkese dåarjoehtidh. Daate sæjhta jiehtedh Saemiedigkie akte vyörtegs sjïehteladtije, meatanspïelije jïh dåarjoehtæjja guktie Saepmie lyhkese, gaskem jeatjah gåetie- jïh sïjsejuhtemepolitihkine.
Saemiedigkie dïedtem vaalta båatsoereeremen åvteste
seabradahkem digitaliseereme dïenesjinie nænnoestidh mij åejvielaavenjassine åtna hijven daajroegaaltijinie årrodh saemien seabradahken, kultuvren jïh histovrijen bïjre
öörnegh tseegkedh mah baejieh saemieh upmeje-, pijte- jïh skoltesaemien gïeledajvijste govlesovvedh Saemiedigkesne.
Saemiedigkien reerije barkoefaamoem nænnoestidh
ellieslaakan vuartasjidh guktie reereme Saemiedigkesne lea öörnesovveme, daan nuelesne kultuvremojhtesereeremem jïh sijjienommedïenesjh jïjtjeraarehke etaatine darjodh
kulturelle jïh dååjrehtimmiebaseereme maahtoem kultuvremojhtese-vaarjelimmiereeremasse lissiehtidh
vielie politihkeles stïeresne årrodh juktie dialogem staateles åejvieladtjigujmie nænnoestidh
jienebh jïh vielie åeliedihks laavenjostoelatjkoeh tjïeltigujmie jïh fylhkentjïeltigujmie
Nöörje Maadthlaaken § 108 jïh åålmegereaktam fulkie
Saemiedigkie reektehtsem saetniesvoete- jïh liktemekommisjovneste bæjjese fulkedh dejnie fokusinie tjïelke juvnehtamme råajvarimmieh tjïrrehtidh
laakevihtiestimmiem konsultasjovneöörnegistie bæjjese fulkedh viehkine dam nænnoestidh jïh evtiedidh
tjïelke budsjedteråajvarimmieh Saemiedigkien jïh Reerenassen gaskem
jienebh noere saemieh leah meatan saemiedigkieveeljemisnie jïh dej gïelh govlesuvvieh
Saemiedigkien noere- jïh voeresemoenehtsi råållah Saemiedigkesne nænnoestidh

2 REAKTA EATNAMASSE JÏH TJAATSAN

Ræjhkoesvoeth jïh vierhtieh mah eatnamisnie Saepmesne gååvnesieh våaroeminie biejieh saemiej jieliedasse, aerpievuekide, kultuvrese jïh veasoemasse. Boelvi tjïrrh saemieh leah vïedteldihkie eatnamasse orreme jïh eatnemevierhtieh veedtjeme jïjtsh årromedajvine. Eatnemen namhtah ibie jieledem jallh våaromem åtneme jïjtsanne. Eatneme jïh tjaetsie jïh mijjieh saemieh dan åvteste tjarke ektiedimmiem sinsætnan utnebe.

Saemien åålmege lea eekereaktam jïh reeremereaktam reebleme dejtie dajvide gusnie saemieh aerpievuekien mietie leah orreme. Daam reaktam saemieh leah reebleme dejpeli aejkien raejeste åtnoen tjïrrh jïh lea faamosne dovne eatnemevierhtide mearosne, fjovline, tjaetsine, jeanojne jïh eatnamisnie. Staath tjuerieh daam reaktam laakine jïh reeremisnie jååhkesjidh, jïh staati raasth eah edtjh daejtie reaktide gaertjiedidh. Saemieh sjïere ektiedimmieh sijjen laantedajvide jïh territovrijidie.

Boelvi tjïrrh saemieh vyöseme jïh barkeme Saepmesne, jïh dan gaavhtan ektiedimmiem jïh goerkesem åådtjeme eatnamasse jïh guktie maahta dam bööremeslaakan reeredh jïh vijriebasse vedtedh båetijen aejkien boelvide. Saemiej ektie reaktah eatnamasse jïh eatnemevierhtide leah tseegkesovveme provhken jïh dejpeli aejkien raejeste åtnoen tjïrrh, jïh gaskenasjonaale laakh daejtie reaktide vaarjelieh, dej gaskem Åålmehreakta. NSR edtja barkedh ihke ektie histovrijes reaktah bååstede saemide goh åålmege vadtasuvvieh.

NSR sæjhta daejnie barkedh:

saemien åålmege edtja maehtedh eatnaminie, areaaligujmie jïh eatnemevierhtiejgujmie jieledh, mejtie baahtsemem åtneme guhkede gietjeste
saemieh edtjieh jååhkesjimmiem åadtjodh mijjen åtnoe- jïh aajhterereaktaj åvteste eatnamasse, tjaatsan jïh eatnemevierhtide, jïh goerehtalleme reaktijste dorjesåvva
reerememallh evtiesuvvieh gusnie kollektijve jïh jïjtse reaktah jååhkesjimmiem åadtjoeh
reerenasse dejnie guhkiebasse barkojne Saemiereaktamoenehtsistie 2 jåarhka (daaroen SRU2), jïh barkoem prioriteerede goerehtalleminie jïh identifiseereminie reaktijste eatnamasse, tjaatsan jïh eatnemevierhtide
reaktagoerehtalleme jïh evtiedimmie reerememallijste Finnmarhken åerjielisnie dorjesuvvieh SRU2:n mietie, jïh vijriedimmie öörnegistie vaerieståvrojne ij voestegh dorjesovvh
saemien seabradahkem rååresjimmide ryöjrehtidh tjïeltigujmie jïh fylhkigujmie dan gaavhtan rååresjimmiedïedte lea vïedteldihkie laaken mietie
saemien reaktah jïh saemien daajroem ååktemem åadtjoeh gosse aktöörh industrijelle darjomh saemien dajvine vuarjasjieh
saemieh åålmeginie jïh aalkoeåålmeginie gohtjesuvvieh Maadthlaakesne.
mearoesaemien göölemereaktah jååhkesjimmiem åadtjoeh jïh laakide veadtasuvvieh
saemien reaktah vijremasse jïh göölemasse nænnoestidh
Protect Saepmiem nænnoestidh
ohtsemebaseereme dåarjoeöörnegem Saemiedigkesne nænnoestidh reakta-aajhteridie
Saemiedigkie saemiej reaktajearsoesvoetem nænnoste
orre nöörjen-sveerjen båatsoegåatomekonvensjovne båata gamte saemien våaroeminie
Saemien reakta-aajhterh gorredidh eatneme-, laante- jïh vierhtiereeremisnie aerpievuekien saemien dajvine

3 RASTEHTS SAEPMIE

Saepmie lea våarome mijjen seabradahkide, mijjen gïelide jïh kultuvrese. Mijjen gïelh, maadtoeladtjh, eatneme jïh jielemh leah gååvnesamme guhkiem åvtelen staateraasth tseegkesovvin. Laavenjostoe ektie aamhtesi bïjre lea dan åvteste iemie. Gaskese jïh laavenjostoe saemien almetjeveeljeme orgaani bïjre, organisasjovnh, jielemh jïh politihkesuerkieh mah iemielaakan dejtie govlehtuvvieh leah vihkele. NSR lea lïhtsege Saemieraereste, mij lïhtsegeorganisasjovnh åtna staateraasti gaajhkijste bielijste. NSR lea sov representasjovnen tjïrrh Saemiedigkesne nöörjen bielesne reessehtæjjine orreme juktie dam saemien parlamentarihkeles laavenjostoem evtiedidh.

Veaksahkåbpoe saemien laavenjostoe edtja heaptojde tsööpkedh mah tjïelke saemien seabradahkeevtiedimmiem heerredieh. Saepmie veaksehks systeemem daarpesjieh mah viehkiehtieh ektie haestemh loetedh ektie loetemigujmie gaajhki suerkiej sisnjeli. NSR dan åvteste ektie loetemi jïh institusjovni åvteste saemide, ovjearohke laanteraastijste, jïh raastedajvine gusnie krïevenasse jallh daerpiesvoete, edtja ektie saemien laante-, tjaetsie- jïh eatnemevierhtiereeremem utnedh. Akte ulmie saemieh båetijen aejkien edtjieh representasjovnem utnedh akten ektie Saemiedigkien tjïrrh.

NSR sæjhta daejnie barkedh:

lissiehtamme laavenjostoe saemiej gaskem staateraasti dåaresth
staeriedimmieh Noerhtelaanti saemiekonvensjovneste guktie gaajhkh Saemiedigkieh maehtieh sijjen jååhkesjimmiem vedtedh dïsse.
evtiedimmie Saemien parlamentarihkeles raereste (SPR) juktie demokraateles laavenjostoem staateraasti dåaresth nænnoestidh
ihkuve tjaelemesijjie Saemien parlamentarihkeles raaran (SPR)
ektie njoelkedassh juktie jïjtjemse veeljemelåhkose tjaeledh Saepmesne
ektie daatoe saemiedigkieveeljemidie Saepmesne
jienebh ektie saemien institusjovnh evtiedidh staateraasti dåaresth
saemien organisasjovnh lïhtsegigujmie njieljie laantine nænnoestidh
ektie saemien learoesoejkesjh jïh ektie learoevierhtieh evtiedidh maadth- jïh jåarhkelïerehtimmesne
ektie saemien kultuvrefoentem guhkiebasse evtiedidh jïh ekonomijine dåarjodh
skuvlelaavenjostoem jïh ektie saemien skuvlh evtiedidh, jïh jienebh prosjekth gïelejarngi tjïrrh mah faalenassem jieniebinie sijjine staateraastijste vedtieh
tjïelke jïjtjenænnoestimmien jïh jïjtse raastendåaresth reeremen åvteste barkedh göölemistie Deatnujeanosne
demokraateles laavenjostoem laanteraasti rastah nænnoestidh
Nöörje Maadthlaakem jïh åålmegereaktam ååktoe. Saemiej reakta voenges kultuvren jïh provhken mietie jieledh rïjhkeraasti dåaresth lïhkes dajvesne, tjuara stïeresne årrodh aaj aktene pandemijetsiehkesne
moms-maaksoem aelhkebe darjodh vytnesjæjjide mah duedtiem duekieh dan staaten ålkolen gusnie årroeminie
noerhtelaanti raasteårrojelatjkoem målsodh dejnie europan åejvienjoelkedassine mij jeahta dïhte guhte aktene bielesne staateraasteste barka jïh dennie mubpene bielesne årroeminie edtja ajve skaehtiem maeksedh barkoelaantesne
laavenjostoem jïh gaskesem russiske bieline nænnoestidh

4 GÏELE

NSR veanhta vihkeles saemieh edtjieh jïjtjh reaktam utnedh sijjen ietniengïelem gorredidh jïh evtiedidh, saaht gusnie dah Saepmesne jallh Nöörjesne årroeminie, jïh saaht man båeries leah. Saemien gïelh edtjieh sertiestovvedh mubpien boelvese, saemien gïelh leah båetijen aejkien gïelh. Saemiedigkie edtja dam bijjemes dïedtem utnedh guktie edtja saemien gïelebarkoem öörnedidh jïh finansieeredh. Dovne saemien jïh nöörjen åejvieladtjh tjuerieh sjïehteladtedh saemien gïelide gorredidh jïh dejtie evtiedidh.

Saemien gïelh leah akte dejstie vihkielommes tsegkijste saemien seabradahkesne. Gïelesne mijjen kultuvre, mijjen daajroeh jïh aarvoeh. NSR sæjhta gaajhkh saemieh edtjieh gïelesijjieh dååjredh, saemien dïenesjefaalenassh åadtjodh jïh nuepieh jïjtsh gïelem nuhtjedh. Gaajhkh saemieh edtjieh reaktam utnedh ellies lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne. Seamma tïjjen geerve almetjh jïjtsh dïedtem utnieh lïeredh jïh aaj gïelem nuhtjedh, jïh saamastallije almetjh dïedtem utnieh skreejrehtidh jïh madtjeldehtedh saemien nuhtjedh. Hïejme lea uvtemes jïh vihkielommes saemien gïeleareena, jïh eadtjohke saemien gïelepolitihke tjuara gïeleveeljemem jïh gïeleåtnoem hïejmesne. dåarjoehtidh

NSR sæjhta prinsihpem saetniedehtedh mij jeahta saemien jïh nöörjen gïelh edtjieh seammavyörtegs gïeline årrodh Nöörjesne. Saemien gïelh edtjieh våajnoes årrodh mijjen seabradahkesne, daate abpe saemien gïelegellievoetem feerhmie. Tjuara nuepiem jienebh gïelh lïeredh jïh nuhtjedh, nænnoestidh.

Laakh jïh mierieh gïelebarkose

NSR sæjhta daejnie barkedh

saemien gïeletjirkije tseegkesåvva mij edtja hoksedh saemieh sijjen gïelereaktah åadtjoeh
Vaajmoegïeline guhkiebasse barkedh prioriteeremi tjïrrh Gïelelutnjemisnie – mij lea bïevnese Saemiedigkien strategiji bïjre saemien gïelide
guektiengïelevoeteöörnegem reformeeredh, guktie jienebh tjïelth, aaj staaretjïelth, edtjieh hijven jïh eensi saemiengïeleldh dïenesjh sijjen årroejidie faalehtidh
geerve almetji reaktam saemienlïerehtæmman tjirkedh laaki jïh beetnehvierhtieöörnegi tjïrrh, goh frijjeåesteme juktie saemien lïeredh barkoetïjjen.
dotkemasse aalkoeåålmegegïelide sjïehteladtedh gaskenasjonaale aalkoeåålmegegïele-luhkiejaepien.
evtiedimmieprogrammh dejtie ovmessie saemien gïelide
buerebe daajroevåarome saemien gïeleåtnoen bïjre
saemiengïeleldh maahtoe tjoevtenjemaahtojne vuajnelge barkoeseehtemisnie sjiehteles barkojde
væljoe saemien lïeredh jïh saemien barkoegïeline nuhtjedh, edtja lissiehtamme baalhkam vedtedh
Saemien Gïelegaaltijem guhkiebasse evtiedidh goh akte frijjetjåadtjoen orgaane dan raastendåaresth gïelelaavenjostose
Saemien Gïelegaaltije nuekie gïelemaahtoem åådtje åarjel- jïh julevsaemien gïelesne

Gïeleråajvarimmie

NSR sæjhta daejnie barkedh:

daaletje gïelejarngh nænnoestidh jïh orre tseegkedh
saemien voestesgïelelïerehtimmiem nænnoestidh, jïh areenah nænnoestidh åtnose saemien gïeleste voestesgïeline gaajhki seabradahkesuerkiej sisnjeli.
gïeleråajvarimmieh tseegkedh båarasåbpoe almetjidie saemien gïelejarngi jïh kultuvrejarngi tjïrrh.
saemiengïeleldh astoeaejkienöörnegh maanide jïh noeride, aaj staarine.
lissiehtamme åtnoe gïelieguedtiejijstie jïh realemaahtoste saemienlïerehtimmesne gaajhkine njieptjine.
sjïehteladtedh saemien lïeredh barkoetïjjen.
saemien organisasjovnh edtjieh dåarjoem Saemiedigkeste åadtjodh juktie maaksoeh maeksedh toelhkestimmien åvteste saemien gïelijste jïh/jallh saemien gïelide.
öörnege aarvoegiehpiedimmine studijelaajkoste saemiengïeleldh faagealmetjidie mah barkoem lïerehtimmie- jïh healsoesuerkien sisnjelen vaeltieh.

Saemien gïelh våajnoes darjodh

NSR sæjhta daejnie barkedh:

saemien gïelh våajnoes sjidtieh gaajhkem lehkiem byögkeles sijjine jïh aarkebiejjien.
gaajhkh byögkeles gåetieh saemien dajvine saemiengïelesne tsïeglesjidh
sijjie- jïh geajnoenommh saemiengïelesne tsïeglesjidh, aaj upmeje-, pijte- jïh skoltesaemien gïelesne desnie gusnie sïejhme
saemiengïelesne tsïeglesjidh nasjonaaleparhkine jïh vaarjelimmiedajvine, aaj gïelereeremedajven ålkolen
evtiedimmie ektie kaarhtedïenesjistie saemien sijjienommigujmie abpe saemien dajvese gusnie voenges saemien gïelh jïh smaaregïelh åtnasuvvieh.
Kaarhtevierhkien kaarhtedïenesjh bæjhkoehtamme sjidtieh fïereguhtene saemien gïelesne.
viehkine årrodh guktie sïelth jïh jeatjah aktöörh maehtieh meatan årrodh saemien gïelh evtiedidh
sijjienommelaakem revideeredh juktie tjirkedh dïhte byögkeles staatuse dejtie daaletje saemien sijjienommide eah iktegisth leah jearohke politihkeles jienebelåhkoen væljoste tjïeltine

5 DIGITALISEEREME JÏH TEKNOLOGIJE

3>
Teknologije varke evtiedimmesne jïh gellie bielieh seabradahkejieliedistie digitaale sjidtieh. Saepmien gaavhtan maahta såemies haestemh vedtedh, men aaj joekoen stoerre nuepieh. NSR sæjhta dejtie nuepide nuhtjedh mejtie daate evtiedimmie vadta saemien gïelh nænnoestidh, saemien sijjienommh våajnoes darjodh, jïh saemien kultuvrem jïh jielemh eevtjedh.

NSR veanhta akte vihkeles laavenjasse Saemiedægkan lea saemien gïelh krööhkestidh dennie digitaale evtiedimmesne. Gaajhkh byögkeles digitaale vuekieh tjuerieh saemien gïeline gååvnesidh jïh sjïehtedamme årrodh saemien gïelide.

Seamma tïjjen NSR sæjhta sjïehteladtedh ihke digitaale vuekieh mah aarkebiejjien åtnasuvvieh, maehtieh saemiengïelesne gååvnesidh jïh saemien sisvegeproduksjovnem utnedh. NSR sæjhta aaj barkedh ihke saemien jielemh nåhtoem åadtjoeh teknologeles evtiedimmeste.

NSR sæjhta daejnie barkedh:

digitaale saemien gïelejarngh evtiedidh
edtja maehtedh saemien gïelh nuhtjedh digitaale areenine.
digitaale saemien gïele-areenah maanide jïh noeride nænnoestidh.
saemiengïeleldh sosijaale medije-baalhkam tseegkedh
gïeleteknologeles vuekieh jïh dïrregh edtjieh saemien gïelide gååvnesidh
tseegkemen åvteste barkedh aktede e-dåaktereöörnegistie Sámi klinihkesne.
faalenassem saemien spïelijste jïh applikasjovnijste lissiehtidh smart-tellefovnide jïh nedtepreejride.
kvaliteetegorredimmie digitaale saemien sijjienommijste.
ektie saemien digitaale daatabaasem saemien sijjienommide evtiedidh
vielie saemien geotagging sosijaale medijinie, gaskem jeatjah sijjienommijste, institusjovnijste jïh öörnemijstie.
saemien jielemh maehtieh daajbaaletje satelihteteknologijem nuhtjedh
dam vihkeles råållam jååhkesjidh maam gaming åtna goh sosijaale areena, jïh aktöörh dåarjoehtidh mah sijhtieh gaming-veartenem saemiengïeleldh areenine nænnoestidh.
saemien lidteratuvre, ööhpehtimmiematerijelle jïh multimedije digitaale areenine gååvnesieh.
digitaliseereme jïh teknologije dam saemien seabradahkem etihken mietie gorredieh
evtiedimmie digitaale vierhkievierhtijste mah aerpievuekien saemien jielieminie åtnasuvvieh, jååhkesjimmine dorjesåvva jïh/jallh saemien jieleme jïjtje lea meatan.
nuepiem jïh aajhterevoetem sïjtide/båatsoesïjtide vedtedh juktie jïjtse åtnoem båatsoedajvijste, skilkehtassh jïh jeatjah darjomh goerehtalledh mah båatsoem baajnehtieh.
laavenjostoelatjkoeh Saemiedigkien jïh dej stoerre gaskenasjonaale teknologijesïelti gaskem tseegkedh nænnoestimmien bïjre saemien gïelijste dej dïenesjinie.

6 HEALSOE JÏH HOKSE

Saemieh edtjieh jïjtjh meatan årrodh jïjtsh healsoepolitihkem reeredh. Tjuara healsoe- jïh sosijaalefaalenassem joekedidh jïh öörnedidh saemien vuajnoej mietie. Dah edtjieh sjïehtedamme årrodh fïerhten saemien utnijen daerpiesvoetide, abpe jieleden tjïrrh.

Saemieh reaktam utnieh jeatjebh dejtie guarkoeh sijjen gïelen jïh kultuvren gaavhtan, gosse institusjovnh healsoe- jïh sosijaalesuerkien sisnjelen vaaksjoeh. Saemieh maehtieh jieledem jeatjahlaakan guarkedh goh lïhtsegh jienebelåhkoen seabradahkeste dorje. Saemien healsoe- jïh sosijaalebarkijh dåårrehtidh jïh ööhpehtidh lea eevre vihkeles healsoefaalenassen gaavhtan saemien utniejidie. Saemieh edtjieh sjyöhtehke jïh orrestamme bïevnesh skïemtjelassi, båehtjierdimmien jïh viehkiedïenesji bïjre utnedh saemien gïelesne.

Saemien almetjebådtja tjuara jååhkesjimmiem åadtjodh goh akte bielie saemiej healsoefaalenasseste. Tjuara saemiej jïjtsh medisijnen aerpievuekieh krööhkestidh jïh jååhkesjidh.

NSR sæjhta daejnie barkedh:

saemien maanatjirkijem tseegkedh
saemien maanaj reaktah gïelese jïh kultuvrese tjirkedh maanavaarjelimmie-dïenesjisnie, foestehïejmesne jïh maanavaarjelimmieinstitusjovnine.
tjirkedh gaajhkesh mah dam daarpesjieh aehpieviehkiem saemiengïelesne åadtjoeh
maahtoelutnjeme saemien tsiehkiej bïjre vadtasåvva institusjovnide jïh organisasjovnide mah aehpietellefovnh jïh aehpiejarngh saemien årroejidie faalehtieh
lissiehtamme saemien meatannænnoestimmie saemien sjïerehealsoefaalenassi bijjeli
raastendåaresth healsoelaavenjostoem Saepmesne nænnoestidh, gaskem jeatjah healsoebarkijh SANKS:sne edtjieh luhpiem utnedh dejnie jeatjah laantine praktiseeredh
edtja aelhkebe årrodh laavenjostedh SANKS:n jïh voenges healsoesuerkien gaskem dejnie dajvine gusnie geerve utniejasse Karasjohkese båetedh
ihkuve saemiengïeleldh maahtoe neavroebïeljelimmiedïenesji luvnie
jienebh hoksefaalenassh tseegkedh mah leah sjïehtedamme saemien utniejidie
lïerehtimmiem digitaale dïenesjinie jïh jeatjah viehkievierhtine saemien båarasåbpoe almetjidie nænnoestidh
sjïehtedamme salkehtimmiedïrregh saemiengïelesne tseegkedh juktie demensem jïh alzheimerem salkehtidh
saemien båarasåbpoe almetjh institusjovnine, jallh mah hïejmedïenesjh åadtjoeh, maehtieh eadtjohkelaakan meatan årrodh saemien kultuvrejieliedisnie.
seammavyörtegs healsoefaalenassh gaajhkide saemide, joekoen julev- jïh åarjelsaemien dajvine.
dajvemedisijnen jarngem tseegkedh julevsaemien dajvesne.
råajvarimmieh juktie aemieluesemem hööptedh
ellies saemien ruvsepolitihkem evtiedidh
skreejremeråajvarimmieh nænnoestidh juktie saamastallije healsoe- jïh sosijaalebarkijh, jïh barkijh kriminaalehoksese dåårrehtidh.
daajroem saemiej healsoetsiehkien bïjre evtiedidh jïh guktie saemieh healsoeabparaatem dååjroeh.
tjïelth sjïehteledtieh ihke saemieh funksjovnegiehpiedimmiejgujmie aktem seammavyörtegs darjomefaalenassem åadtjoeh.
buerebe healsoefaalenasse barkijidie mah ålkone berkieh, daan nuelesne aaj psykiske healsoeviehkie daelviegåatomedajvine
jienebh laavenjostoeh tseegkesuvvieh gaskem voenges sjïerehealsoedïenesjh jïh Sámi Klinihkem.
saemien faageraerieh healsoegïehtelimmine saemien dajvine tseegkesuvvieh.
seammavyörtegs healsoedïenesjefaalenassh evtiesuvvieh mah saemien daerpiesvoeth gorredieh staarine Nöörjesne.
toelhkedïenesje statusem åtna jïh nænnoestamme sjædta goske saemien healsoebarkijh gååvnesieh.

7 NÆNNOES SAEMIEN JIELEMHE

Jielemh Saepmesne tjuerieh kulturelle, ekologeles jïh ekonomeles monnehke årrodh. saemien åålmege lea sov kultuvrem bigkeme nænnoes åtnose eatnamistie, jïh doh aerpievuekien saemien jielemh goh båatsoe, gööleme, jåartaburrie, duedtie jïh miehtjiesjielemh leah vihkele juktie saemien kultuvrem tjåadtjoehtidh. Tsiehkieh tjuerieh sjïehteladteme årrodh ihke doh aerpievuekien saemien jielemh gorresuvvieh jïh evtiesuvvieh, dovne juridihken sisnjelen jïh reeremisnie jieliemijstie.

NSR innovasjovnem jïh evtiedimmiem sæjhta barkoesijjijste jïh jielemegïehtelimmijste Saepmesne, juktie gorredidh almetjh Saepmesne årroeh jïh dan gaavhtan saemien gïelem jïh kultuvrem jåerhkieh båetijen aejkien boelvide. Jielemeevtiedimmie nænnoes jielemi sisnjeli tjuara prioriteetem utnedh jielemi bijjeli mah eah leah monnehke. Muvhth dejstie jieliemijstie mejtie NSR sæjhta tjarke dåarjoehtidh leah fealadasse kultuvrejielemh jïh beapmoeproduksjovne.

NSR sæjhta aaj innovasjovnem jïh evtiedimmiem barkoesijjijste eevtjedh jeatjah jielemi sisnjeli, jïh gründerbarkoem nænnoestidh. Støøremes ekonomeles jïjtjeraarehkevoete goh gåarede, dovne goh åålmege jïh aktegsindivijdh, leah vihkeles bielie saemien jïjtjenænnoestimmeste. Saemien aajhterevoete vierhtiej jïh sïelti bijjeli, dovne privaate jïh ektesne, lea vihkele jis edtja barkoesijjieh sjugniedidh jïh baahtsemem kapitaalese nænnoestidh juktie orre sïelth tseegkedh.

Båatsoe

NSR sæjhta daejnie barkedh:

tjirkedh båatsoe vaarjelimmiem åådtje faamoebigkemen, mineraalegïehtelimmien jïh jeatjah areaaleskilkehtassi vööste
båatsoelaake jorkese goh akte guhkiebasse barkoe gosse båatsoelaakemoenehtse sov raeriestimmieh buakta
hijven dåarjoeöörnegh juktie noeride nuepiem vedtedh bovtsigujmie aelkedh
sisvegem nasjonaale soejkesjenjoelkedassine nænnoestidh juktie areaalevaarjelimmiem jïh evtiedimmiem båatsoste tjirkedh goh jieleme jïh kultuvreguedtije.
båatsoe tjïelke nuepiem åådtje meatan årrodh soejkesjeprosessine jïh sjiehteles prosesseviehkiem åådtje bigkemeïedtji vööste.
Saemiedigkie jïjtse barkoem båatsoen areaalevåaroeminie nænnoste soejkesje- jïh areaale-aamhtesinie.
båatsoekaarhth evtiedidh.
båatsoen sisnjeles jïjtjestuvreme nænnoestamme sjædta åålmehreaktan mietie.
sisvege nænnoesvoete-baakoetjïertesne ekologeles, ekonomeles jïh kulturelle nænnoesvoeten bïjre, tjïrrehtamme sjædta jielieminie ektine, gusnie saemien perspektijve lea ulmie nænnoes båatsoen bïjre.
båatsoe hijven mierietsiehkieh åtna mij sïjsebaalhkam jïh tjïelke nuepiem tjirkie akten nænnoesåbpoe jïh vijriedamme jielemeevtiedimmien åvteste
båatsoe Trollheimesne buerebe mierietsiehkieh åådtje
båatsoe edtja seammalaakan gïetesovvedh goh jåartaburrie gyhtjelassine maaksoelutniestimmien bïjre båeltiemassen jïh plearoej åvteste
sijjiem hoksedh lïerehtæjjide båatsosne positijve skraejriej tjïrrh, goh lissiehtamme dåarjoe jïh lissiehtamme dåårrehtimmie jïh dejtie bæjjese fulkedh
HMS:m båatsosne nænnoestidh jïh faalenassem psykososijaale dåarjoen bïjre tjirkedh dejtie mah dam daarpesjieh
ij edtjh naakenem noerhkedh elektrovneles chipem bovtsese bïejedh
mïrrestalleme båatsosne laakine jïh båatsoelatjkoen tjïrrh
lissiehtamme mïrrestalleme båatsosne.
hijven raeriestimmievuekieh jïh vuekieh vigkieh loetedh båatsoen sisnjelen
hoksedh båatsoen areaalh fïerhtene tjïeltesne gusnie bovtsigujmie gïehtele, gorresuvvieh, jïh båatsoe govlesåvva aareh prosessine
bïevnesh ovmessie saemien jielemi bïjre nasjonaaleparhkine jïh vaarjelimmiedajvine.

Miehtjie- jïh kombinasjovnejielemh

NSR sæjhta daejnie barkedh:

aerpievuekien saemien åtnoem miehtjiesdajveste nænnoestidh, jïh almetji baahtsemem eatnamasse gorredidh
aerpievuekien saemien eatnemeåtnoem vielie jååhkesjidh laaki tjïrrh, jïh miehtjiedajvebarkiji jïh årroeh-almetji reaktah nænnoestidh
årroeh-saemiej kultuvrem dokumenteeredh
jieniebinie tjïeltine pryövenassine nearhka daerpies motovrefealadæmman sjïehteladtedh saemien aerpievuekien nuhteminie miehtjiesdajveste. Pryövenassh maehtieh daajroevåaromem vedtedh akten eventuelle jarkelæmman motovrefeelemelaakeste.
aerpievuekien vierhtiereereme edtja våaroeminie årrodh reeremasse miehtjiesdajveste
kombinasjovnejielemh nænnoestidh goh akte fleksijbele bielie jielemesjiehtedimmeste
Saemiedigkien råållam jielemepolitihkeles gyhtjelassi sisnjeli jïh gyhtjelassh reeremen bïjre nænnoestidh
saemiedigkiebïevnesem miehtjiesdajven bïjre darjodh
tjïelke guhkiebasse barkoe voenges beapmojne, voenges beapmoeproduksjovnine jïh aerpievuekien beapmojne.

Gööleme

NSR sæjhta daejnie barkedh

Mearoegaedtiegöölememoenehtsen raeriestimmiem realiseeredh, jïh doh ektie jïh histovrijes saemieh reaktah göölemasse laakesne jååhkesjidh
årrojh aerpievuekien mearoesaemien årromedajvesne edtjieh åadtjodh sijjen reaktah nuhtjedh tjïelke jieliemassem ribledh göölemistie jïh marijne vierhtijste dajvesne
råajvarimmieh tjirkedh juktie tjåadtjoehtidh man vihkele doh unnemes göölemevinhtsh leah mearoegaedtieseabradahkide, viehkine positijve råajvarimmieh tjïrrehtidh juktie mearoesaemiej materijelle kultuvrevåaromem vaarjelidh.
hijven råajvarimmieh juktie noerh göölemasse dåårrehtidh.
kvotah sertedh tråålerijstie ræhpas dåahkan jïh mearoegaedtiegöölemekvotese, jïh dan gaavhtan aaj aajhterekonsentrasjovnem heerredidh gusnie ajve naan gille jïh ahkedh vaenebh gööleminie gïehtelieh.
gueliedåastovh jïh låhkoem servicestasjovnijste bueriedidh saemien dajvine.
saemien seabradahkh nænnoestidh mah leah jearohke göölemistie, jienebi göölemedarjomigujmie laantesne
regijonaale reereme göölemevierhtijste juktie voenges jïh saemien baajnehtimmiefaamoem jïh aarvoesjugniedimmiem hoksedh.
fjovlelinjide ååktedh jïh rååresjimmieh Saemiedigkine tjïrrehtidh gyhtjelassi bïjre dispensasjovni bïjre
mearoen vierhtieh nænnoeslaakan reeresuvvieh guktie reproduksjovnem håksa, jïh ij akten nuhtemasse sjïehteladth gusnie guelieh eah åadtjoeh sjïdtedidh goske geerve sjïdteme.
konsekvensesalkehtimmiem tjïrrehtidh guktie daanbeajjetje gööleme- jïh kvotapolitihke mearoesaemien kultuvrem jïh seabradahkem baajnehte.

Loese

NSR sæjhta daejnie barkedh:

guhkiedimmiem loesegöölemistie saemien dajvine tjirkedh.
råajvarimmieh jïh strategijh Saemiedigkien loesereektestimmesne bæjjese fulkedh
mearoeloesegööliji reaktah gorredidh, jïh hoksedh göölemetïjje åvtelen 2008 bååstede båata.
dåårrehtimmiem loesegöölemasse tjirkedh, jïh lïerehtimmie aerpievuekien loesegöölemisnie noeride
tjïelke voenges reereme loesegöölemistie
mearoesaemien kultuvrem nænnoestidh kuvsjigujmie juktie jeanoevïnhtsh jïh jeatjah dïrregh bigkedh
jienebh predatovrh jeanojne jïh johken-njaelmine båarhte vaaltasuvvieh juktie loeseveahkam gorredidh
Saemiedigkien nyöjhkemh bïepmehtimmieaamhtesisidie krööhkestamme sjidtieh jïh tjïelke rååresjimmieh tjïrrehtamme sjidtieh saemien reakta-aajhterigujmie jïh Saemiedigkine.
frijje jïh bievneme åvtelhbodti jååhkesjimmie edtja våaroeminie årrodh juktie lokaliteeth, konsesjovnh jïh volumelissiehtimmieh gïetedidh bïepmehtimmien bïjre
voenges reakta-aajhteri jïjtjeraarehkereaktah nænnoestidh tjïelti areaalesoejkesjimmesne bïepmehtimmiegïehtelimmien sisnjelen.
areaalemaaksoeh gueliebïepmehtimmesne
striengkiesåbpoe krïevenassh bïepmehtimmiejieliemassese nulleluejhtemen bïjre byjreseskaarije substaansijste, jïh insentijvh aktööride juktie gaptjeldihkie tseegkeldahkh åtnose vaeltedh

Vijreme jïh bivteme

NSR sæjhta daejnie barkedh:

saemiej reaktah vijremasse jïh göölemasse nænnoestidh
gïjrevijreme tjååtselidie Guovdageaidnusne ihkuve öörnegasse dorjesåvva lissiehtamme veahkine jïh vijremedajvine
aerpievuekien åtnoem eatnamistie eevtjedh
reaktah tjååtselevijremasse jïh aerpievuekien gïeledæmman
lïerehtimmie aerpievuekien jïh nænnoes åtnosne eatnamistie

Jåartaburrie

NSR sæjhta daejnie barkedh:

tsiehkide bueriedidh juktie jåartaburriem Saepmesne evtiedidh.
beapmoejearsoesvoetem jïh baahtsemem voenges beapmoevaarojde nænnoestidh saemien årromedajvine
dåarjoem vihth sjïehtesjidh saemien jïh arktiske laantebårran jåartaburrielatjkoen tjïrrh.
jåartaburriem nænnoestidh voenide, oktegh jïh kombinasjovnesne jeatjah jielemigujmie
lissiehtamme dåårrehtimmie laantebårran
noere mielhkiebåantah dåarjoem åadtjoeh
Tines meejerijh saemien dajvine tjåadtjoehtidh
saemien jåartaburriekultuvrem dokumenteeredh
duedtieaerpievuekieh jåartaburresne lutnjedh viehkine daajroem nænnoestidh ‘dorkam’, raanoem jïh aerpievuekien råavkoem darjodh

Fealadasse

NSR sæjhta daejnie barkedh

orre saemien fealadassesïelth evtiedidh
saemien fealadassem gorredidh mij joe tseegkesovveme Covid-19-pandemijen mænngan
etihkeles jïh nænnoes fealadassem gorredidh mij daaletje saemien jielemigujmie jåhta jïh ij dejtie heerredh
fealadasse tjïelke saemien kultuvrem våaroeminie åtna, jïh sertifiseeremeöörnegen åvteste barkedh saemien fealadassedorjesidie
lïhkebe laavenjostoe saemien fealadasseaktööri gaskem abpe Saepmesne
prosjektem «Saemien fealadasse» akten jïjtjeraarehke aktöörese evtiedidh mij åehpiedahta jïh dåarjohte dejtie sjïere saemien fealadassedorjesidie
aalkoeåålmegebaseereme bransjestandaardh fealadassese dorjesuvvieh
nænnoes jïh sjïere saemien sisvege nasjonaale jïh regijonaale fealadasseråajvarimmine

Kultuvrejielemh

NSR sæjhta daejnie barkedh:

Šoop Šoop – sámi design days jaabnan tjïrrehtidh.
saemien kultuvrejielemeaktöörh nænnoestidh vierhkievierhtiej jïh braansjeevtiedimmien tjïrrh
kultuvrejielemeprogrammh guhkiebasse evtiedidh goh Faamoe jïh jeatjah råajvarimmieh maahtoelutnjemasse
lissiehtamme nuepieh saemien beapmoeproduseentide navradahkh nuhtedh aerpievuekien mietie, goh roehtsetjoehpeme gueleste gajhkesjæmman.
nuepiegoerehtimmiem aelkedh saemien beapmoevaaroeevtiedæmman jïh distribusjovnese
Saemiedigkiebïevnese saemien beapmoekultuvren bïjre

Orre saemien barkoesijjieh

NSR sæjhta daejnie barkedh:

Saemiedigkie strategijem orre saemien barkoesijjide evtede
maahtoejarngem saemien innovasjovnese jïh entreprenørskapese tseegkedh
jienebh byjresevietseles jïh etihkeles barkoesijjieh
saemien gründerh jïh tseegkijh dåårrehtidh jïh dåarjoehtidh mah saemien barkoesijjieh sjugniedieh
gaavnedimmiesijjieh saemien gründeridie sjugniedidh
laavenjostoem nænnoestidh Innovasjovne Nöörjen jïh Saemiedigkien gaskem
saemien seejemegerniefoente kapitaalekrievije jieliemidie.

8 BYJRESE JÏH KLIJMA

Saemien kultuvre lea lïhke vïedteldihkie eatnamasse jïh byjresasse, jïh byjrese- jïh klijmajarkelimmieh leah stoerre aajhtoe mijjen vööste goh åålmege. Eatnamisnie kultuvren våarome, mejtie mijjieh soptsestibie tjöönghkemen bïjre, mijjen jielemi bïjre mah beapmoeproduksjovnine gïehtelieh jallh ïebni bïjre duadtan. Mijjen gïelh aaj lïhke vïedteldihkie eatnemen åtnose jïh dejtie saemien aalkoejieliemidie.

Veartenevijries klijmajarkelimmieh maehtieh isveligke konsekvensh utnedh Saepmesne, gaskem jeatjah saemien jieliemidie. NSR sæjhta tjirkedh Saepmie lea dan hijven ryöjreldihkie goh gåarede dejtie båetije klijmajarkelimmide dåastodh. Klijmajarkelimmieh aaj stoerre konsekvensh aalkoeåålmegidie abpe veartenisnie utnieh, jïh NSR sæjhta jåerhkedh jeatjah aalkoeåålmegigujmie laavenjostedh klijmagyhtjelassi bïjre gaskenasjonaale sijjesne.

NSR veanhta Nöörje tjuara dïedtem vaeltedh viehkiehtidh CO2-luejhtemh giehpiedidh. Klijmajarkelimmieh jïh dïhte mij gohtjesåvva klijmaloetemh eah sån maehtieh argumeentine åtnasovvedh juktie saemien reaktah svïegkesasse bïejedh, jïh stoerre areaaleskilkehtassh Saepmesne darjodh. Gosse ij aalkoeåålmegidie krööhkesth men sijjeste «kruana vuekieh» veeljie, dellie dïhte akte såarhts kruana koloniseereme maam ij maehtieh jååhkesjidh. NSR meala dam tjuara uvtedh dovne Saepmesne jïh veartenisnie.

NSR sæjhta daejnie barkedh:

jarkelimmie nöörjen jïh gaskenasjonaale ålja- jïh gaassepolitihkesne, dejnie åssjaldahkine ulmiem illedh akten klijmanööjtraale seabradahken bïjre åvtelen 2050.
luejhtemh klijmagaassijste tjuerieh ånnanidh 55 % åvtelen 2030.
heerredidh mearoedajvh Lofoten, Vesterålen jïh Senjan ålkoli rïhpese ålja- jallh gaassegïehtelæmman.
råajvarimmieh tjïrrehtidh juktie pårjesjimmiem mearoste hööptedh
ij luhpiedidh gruvaslaavvoem, industrijelle slaavvoem jïh tjeemikalijh mearosne vöörhkedh
orre bïegkeindustrije ij saemien dajvine tseegkesovvh.
hoksedh staath beetnehvierhtieh dåarjoeh aalkoeåålmegebarkose klijmarååresjimine guktie barkoe aalkoeåålmegesuerkien sisnjelen gorresåvva.
noererepresentasjovnem klijmarååresjimmine hoksedh.
viehkiehtidh guktie klijmapolitihke lea råajvarimmiej bïjre aalkoeåålmegide, juktie tjirkedh klijmaråajarimmieh saemien kultuvrem nænnoestieh jïh gorredieh
kruana jarkelimmie ij reessehtæjjine åtnasovvh juktie Saepmiem eantan vielie nuhtedh – mij gohtjesåvva kruana koloniseereme
jienebh aalkoeåålmegebaseereme reeremeöörnegh, mejtie EN:n eatnemepaneele lea tjïertestamme, viehkine sjidtieh dam biologeles gellievoetem gorredidh.
Saepmie jïh saemien kultuvre sijjen vuastalimmie- jïh sjïehtedimmiemaahtoem nænnoste klijmajarkelimmide.
öörnegh klijmasjïehtedimmide tseegkesuvvieh saemien dajvine, gaskem jeatjah goh klijmafoente saemien jieliemidie.
Saemieraerien barkoem saemien nænnoesvoeteportaaline dåarjoehtidh.
jïjtse saemien klijmareektehtse dorjesåvva mij salkehte mah konsekvensh klijmajarkelimmieh saemien kultuvrese, jieliemidie jïh seabradahkese utnieh.

9 EATNEME- JÏH AREAALEREEREME

Åtnoe eatnemen vierhtijste edtja dejtie aarvojde bigkedh mejtie saemieh akten nænnoes åtnoen bïjre eatnamistie utnieh. NSR veanhta iemie daate ekologeles vuajnoe, jïh krïevenasse nænnoes evtiedimmien bïjre, edtja våaroeminie årrodh abpe båetijen aejkien politihkesne, gosse lea reeremen bïjre eatnamistie.

Jarkelamme areaaleåtnoe saemien dajvine maahta ajve sjugniehtovvedh dastegh daate eadtjohkelaakan dorjesåvva dej gaskenasjonaale åålmehreaktaj mietie, dan sisnie aalkoealmetji reakta jïjtjh nænnoestidh, reakta frijje, bievneme åvtelhbodti jååhkesjæmman jïh reakta eatnemedajvide. Daate lea faamosne gaajhke jarkelamme areaaleåtnose, aaj mineraaleevtiedimmie, fealadimmieprosjekth jïh gueliebïepmehtimmie.

NSR sæjhta sjïehteladtedh ihke maahta eatnamistie veedtjedh aerpievuekien mietie, jïh eatnemen vierhtide vijrebe gïetedidh. Mijjen daajroe jïh mijjen vierhtieh mijjem åeliedieh eadtjohke reessehtæjjine årrodh juktie universelle aalkoeåålmegestandardh tseegkedh dej aamhtesi bïjre goh etihke, byjrese, aajhterevoete jïh reaktoe joekedimmie. Sïelth mah edtjieh darjoeminie mijjen dajvine gïehtelidh edtjieh dagkerh njoelkedassh dåarjodh.

NSR sæjhta daejnie barkedh:

nænnoes åtnoe Saepmien dajvijste
orre mineraalegïehtelimmie ij saemien dajvine tseegkesovvh åvtelen mineraalelaake lea Saemidigkien krïevenassi jïh åålmehriekteles åeliedimmiej mietie, jïh Saemiedigkie sov jååhkesjimmiem laakese vadteme.
tjïelth jïh fylhkentjïelth etihkeles aalkoeåålmegenjoelkedassh hammoedieh juktie saemien aamhtesh soejkesjebarkosne krööhkestidh.
jarkelimmie vaarjelimmiepolitihkesne. Ij edtjh Saepmiem aerpievuekien jïh nænnoes saemien eatnemeåtnoen vööste vaarjelidh, men edtja saemien eatnemeåtnoem nænnoestidh.
saemiedigkiereektestimmie åtnoen jïh vaarjelimmien bïjre bæjjese fulkesåvva.
aalkoeåålmegeaarvoeh sïjse vaaltasuvvieh eatneme- jïh vierhtiereeremasse.
hoksedh saemien tjirkijh gåatomeutniejijstie leah meatan regijonaale juvremoenehtsinie.
jarkelimmie juvrepolitihkesne juktie gorredidh aalkoeåålmegereaktah jïh materijelle kultuvrevåarome tjïelke prioriteetem Bernkonvensjovnen åvtelen utnieh
tjirkedh dah mah gåatoemidie nuhtjieh nuepiem utnieh juvrh vuetjedh gosse daerpies, jïh tjïelkestidh guktie reakta aehpievuetjemen bïjre rïektesisnie lea
hoksedh dan jeenjh juvrh vuatjasuvvieh goh gåarede.
gåatomeutnijh maehtieh åadtjodh lisensevijreminie gïehtelidh abpe jaepien daerpiesvoeten mietie.
lïerehtimmiem vijrijijstie vuetjemedåehkide nænnoestidh, jïh lissiehtamme beetnehvierhtieh daejtie vuetjemedåehkide
aarhtse- jïh gierkehtseveahkam reguleeredh
maaksoeöörnegh gåatomejieliemidie tjuerieh riektes årrodh, jïh ulmiem illedh ellies ekonomeles maaksoen bïjre juvreskaaraj åvteste.
tjuara aelhkebe dokumentasjovnem juvreskaarijste gåatomejieliemidie evtiedidh, gaskem jeatjah orre teknologijine juktie juvreskaaram registreeredh
konsekvensesalkehtimmiem skaarijste tjïrrehtidh mejtie juvrh leah dorjeme saemien gåatomejielieminie.
lïhkebe ektieöörnege sjugniehtåvva reeremeorgaani gaskem gåatomejieliemidie jïh juvride, guktie gåatomejielemem krööhkeste
Almetjh Karasjohkesne jååhkesjimmiem åådtje goh aajhterh jïh reerijh dajveste Karasjohkesne

10 LÏEREHTIMMIE JÏH MAANAGÏERTH

NSR meala saemieh edtjieh jïjtjenænnoestimmiem utnedh ööhpehtimmiej hammoen jïh sisvegen bijjeli. Daate sæjhta jiehtedh saemien baajnehtimmiefaamoem utnedh reeremen bijjelen saemien ööhpehtimmeste, joekoen sisvege saemien skuvlesne jïh kvalifiseereme saemien lohkehtæjjijste. Laavenjostoe rïjhkeraasti bijjeli skuvleevtiedimmien jïh learoevierhtiej bïjre lea vihkele.

Lïerehtimmiesysteeme edtja saemien learohkem jïh saemien seabradahken daerpiesvoetem våaroeminie utnedh. Saemien aerpievuekieh, gïelh, kultuvre jïh vihkeles aarvoeh tjuerieh vååjnesasse båetedh abpe ööhpehtimmiesysteemesne, aaj fysiske lïerehtimmiebyjresisnie.Saemien skuvle edtja jolle kvaliteetem utnedh gusnie saemien maanah jïh noerh dah bööremes sjïehtedamme saemien lïerehtimmiefaalenassh åadtjoeh goh gåarede. Saemien maanah jïh noerh edtjieh seamma nuepieh utnedh learoevierhtieh åadtjodh goh mubpieh.

Gaajhkh saemien maanah jïh noerh edtjieh indivijduelle reaktam utnedh ållesth lïerehtimmiefaalenassem åadtjodh, saaht gusnie årroeminie. Tjuara hoksedh saemien learohkh, mah sjïere daerpiesvoeth utnieh, sjïehtedamme lïerehtimmiefaalenassem jïh sjïerepedagogeles viehkiem åadtjoeh, mah leah saemiej aarvoej mietie. Skuvleastoeaejkieöörnege lea sjïehtesjamme bielie lïerehtimmiefaalenasseste, jïh edtja aaj saemien sisvegem utnedh saemien maanide.

Saemien maanah jïh noerh eah edtjh sïerredimmiem, tjïertevidtjiem jïh trïegkenassem dååjredh skuvline jïh maanagïertine.

Akte sjïeke man åvteste åvtelhdaajroeh jïh tjïertevidtjie saemiej vööste daamtaj jijhtieh lea dan åvteste jienebelåhkoeseabradahke ij nuekies daajroem saemiej jïh saemien tsiehkiej bïjre utnieh. Dan åvteste lea vihkeles prinsihpe maadthdaajroe saemiej bïjre, saemien gïeli jïh saemien tsiehkiej bïjre edtja sagke stuerebe bieline årrodh ööhpehtimmeste gaajhkide learoehkidie Nöörjesne. Daate edtja aaj våajnoes årrodh lohkehtæjjaööhpehtimmine.

Sïejhme

NSR sæjhta daejnie barkedh:

saemien maanaj reaktah vaarjelidh sjïehtedamme lïerehtimmien bïjre saemiengïelesne jïh saemien gïelelïerehtimmien bïjre.
bïhkedimmieöörnegh evtiedidh juktie dejtie saemien maahtoeulmide jaksedh.
lissiehtamme åtnoe saemien learoevierhtijste abpe lïerehtimmesne
saemien gïelem, kultuvrem, histovrijem, aerpievuekieh jïh maadthaarvoeh meatan vaeltedh learoesoejkesjidie.
saemien sisvge voenegs learoesoejkesjinie saemien gïelen reeremedajven ålkolen.
jåerhkedh saemien learoevierhtieproduksjovnem nænnoestidh.
obligatovreles saemien gïelem meatan vaeltedh evtiedimmesne nasjonaale digitaale learoevierhtijste.
lissiehtamme åtnoe eatnamistie, saemien aerpievuekiej jïh aarvoej mietie, maangïerte- jïh skuvleaarkebiejjien.
lissiehtamme åtnoe learoevierhtiedïenesjistie Aktesne saemien pedagogi luvnie.
realiseereme saemien beapmoekultuvreste saemien maanaj ööhpehtimmesne.
saemien sisvegem skuvleastoeaejkieöörnegisnie tjirkedh
saemien sisvegem lohkehtæjjaööhpehtimmine nænnoestidh, juktie lohkehtæjjaj maahtoem saemien tsiehkiej bïjre lissiehtidh.
saemien gïelelïerehtimmie edtja iemie bieline årrodh skuvleaarkebiejjeste.
faalenassem akten jïjtjevyljehke 11. skuvlejaepien bïjre maadthskuvlesne salkehtidh saemien noeride, sjïehtedamme voenges tsiehkide.
almetjejïlleskuvlh saemien sisveginie evtiedidh.
barkojne nierhkedh saemien profijleskuvligujmie.
jienebh vuekieh sjugniesuvvieh juktie saemienlohkehtæjjine sjïdtedh ööhpehtimmiej tjïrrh universiteetine jïh jïlleskuvline.
edtja aelhkebe sjïdtedh studeentide bachelorine, vuesiehtimmien gaavhtan saemien gïelesne, praktihkeles pedagogeles ööhpehtimmiem vaeltedh (daaroen PPU).

Maanagïerth

NSR sæjhta daejnie barkedh:

saemien maanagïertefaalenasse gaajhkesidie
individuelle reakta saemien maanagïertesæjjan laaken tjïrrh.
laakine vihtiestidh tjïelti lea dïedte saemien maanagïertesijjieh hoksedh, jïh implementeeremem vaaksjodh juktie hoksedh daate sjugniehtåvva.
nænnoesåbpoe maanagïertefaalensse saemien maanide mah saemien hïejmegïeline utnieh jallh eah dam utnieh
bïhkedimmiem faalehtidh juktie saemien maanagïertefaalenassem tseegkedh
jienebh saemien maanagïertelohkehtæjjah jïh maanagïerteklahkh dåårrehtidh
jienebh pedagogeles viehkiedïrregh mah edtjieh saemien maanagïertine åtnasovvedh
lissiehtamme åtnoe aerpievuekien daajroste maanagïertine
saemiengïeleldh maana- jïh noerebarkijh dåårrehtidh
jïjtse saemien maana- jïh noerbarkijeööhpehtimmiem evtiedidh

Skuvle

NSR sæjhta daejnie barkedh:

saemien maanah individuelle reaktam lïerehtæmman åadtjoeh saemiengïelesne maadth- jïh jåarhkeskuvlesne
saemien gïelen statusem skuvlesne lissiehtidh.
reaktide jïh faalenasside maanide tjirkedh mej jienebh saemien gïelh
hijven kvaliteetem maajhööhpehtimmesne utnedh saemiengïelesne jïh saemien gïeleööhpehtimmesne
saemien sjïerepedagogeles dåarjoesysteemem nænnoestidh
learohkh mah maajhööhpehtimmiem åadtjoeh reaktam åadtjoeh hospiteeredh vierhtieskuvline.
faagelïerehtimmiefaalenassem båatosne, duedtesne, jielemekombinasjovnine jïh eatnemeåtnosne nænnoestidh jïh tjirkedh.
stipendeöörnegem learoehkidie saemiengïeline faagegievlesne nænnoestidh
vielie raastendåaresth laavenjostoe ööpehtimmieinstitusjovni gaskem jåarhkedaltesisnie
refusjovneöörnegem tjïeltide vijriedidh mah saemienööhpehtimmiem vedtieh aaj lea faamosne gosse lea saemien ammesgïeline
skuvle-aajhterem bïevnesedïedtem stilledh reaktan bïjre saemienlïerehtæmman
maahta joekehts saemien gïelh saemiengïeleldh learoehkidie faalehtidh
nuepiem vuartasjidh saemien veeljemefaagine faalehtidh
aerpievuekien daajroe goh jïjtse faage noere- jïh jåarhkeskuvlesne.

Maahtoelutnjeme jïh geervelïerehtimmie

NSR sæjhta daejnie barkedh:

staatehaaltojidie åeliedidh buerebelaakan bievnedh öörnegen bïjre studijehjemmelinie jåarhkeööhpehtæmman lohkehtæjjijste
jïjtse saemien geervelïerehtimmiesoejkesje mij gaskem jeatjah goerehtallemem feerhmie daerpiesvoeteste, diedteste jïh barkoejoekedimmeste geervelïerehtimmien sisnjelen saemide
aerpievuekien daajroem jååhkesjdih goh byjjes maahtoe
saemien seabradahkedaerpiesvoeth meatan vaeltedh nasjonaale maahtoelutnjemeråajvarimmine
tseegkemem saemien faageskuvleste dåarjodh
geervelïerehtimmiem saemien gïelesne jïh kultuvresne nænnoestidh
jienebh saemien maanah- jïh noerebarkijh dåårrehtidh.

11 JOLLEBE ÖÖHPEHTIMMIE JÏH DAAJROEEVTIEDIMMIE

Mijjieh saemieh sjïere reaktam, jïh jïjtjeraarehke dïedtem, daajroem jïjtjemh bïjre jïh mijjen byjreski bïjre evtiedidh. Ij edtjh saemide jïh saemien baatsahtasside dotkedh bielelen saemieh dam jïjtjh jååhkesjamme. Saemieh edtjieh baajnehtimmiefaamoem utnedh institusjovnine jïh programmine daajroeevtiedæmman jïh ööhpehtæmman. Saemiedigkie edtja premisside vedtedh guktie saemien jollebe ööhpehtimmie edtja stuvresovvedh. Saemiengïelen maahtoebyjresh edtjieh rïjhkeraasti dåaresth laavenjostedh.

Saemiedigkie jïh institusjovnh mah maahtoem utnieh saemien gïelesne jïh kultuvresne edtjieh jeatjah ööhpehtimmieinstitusjovnigujmie ektine laavenjostedh ööhpehtimmiesoejkesjh darjodh, mah leah saemiej jïh saemien tsiehkiej bïjre.

Dovne daajbaaletje akademijen daajroe jïh saemien aerpievuekien daajroe leah vihkeles juktie dam saemien seabradahkem evtiedidh. Seamma tïjjen dle jïjnjh saemieh nuepieh dasseme byjjes ööhpehtimmiem vaeltedh dan åvteste nåake sjïehtedamme faalenassh saemide orreme daan raajan. Edtja sjïehteladtedh ihke saemieh geervelïerehtimmiem åadtjoeh.

NSR sæjhta daejnie barkedh:

Saemien jïlleskuvlem akten saemien universiteetese evtiedidh,
lissiehtamme dåårrehtimmie saemien maadthskuvle- jïh maanagïertelohkehtæjjaööhpehtæmman
dåårrehtimmieråajarimmieh juktie jienebh skreejrehtidh jollebe ööhpehtimmiem saemien gïelen sisnjelen veeljedh.
jollebe ööhpehtimmiem julev- jïh åarjelsaemien gïelesne jåerhkedh jïh guhkiebasse evtiedidh.
hijven jïh fleksijbele minngie- jïh jåarhkeööhpehtimmiefaalenassh saemiengïelesne gaajhkide saemien barkoevaeltiejidie
saemien aerpievuekien daajroe goh våarome dotkemisnie, seammalaakan goh jeatjah dotkeme goh våarome reeremasse.
hijven beetnehvierhtieöörnegh saemien dotkemasse.
stipende saemienlohkehtæjjide mah praktihkeles pedagogeles ööhpehtimmiem vaeltieh (PPU).
saemienlohkehtæjjaj faagebyjresem jïh barkoebyjresem nænnoestidh.
maahtoelutnjeme lohkehtæjjaj luvnie saemiengïelesne jïh pedagogihkesne.
saemien ståvroetjirkije gaajhkine jïlleskuvline/universiteetine mah ööhpehtimmiem faalehtieh saemien gïelen sisnjelen, jallh ööhpehtimmie gusnie saemien faagedaajroe faalesåvva.
elliestïjjen bachelorstudijumem åarjelsaemien gïelesne tseegkedh.
åarjelsaemien aalkoestudijume Saemien Jïlleskuvlesne.
Lånekasse studijedåarjoem vadta ööhpehtæmman saemien bielietïjjenstudijidie aaj gosse studijesijjie lea aktene dejstie jeatjah laantijste.
guhkiebasse dåarjoehtidh aerpievuekien daajroem/aerpiemaahtoem.
lissiehtamme ööhpehtimmiemaahtoe saemien histovrijisnie, kultuvresne jïh seabradahketsiehkesne.
saemien tsiehkieh tjuerieh pensumasse båetedh goh obligatovres teema.
ööhpehtimmielaavenjostoe universiteete- jïh jïlleskuvlesuerkesne, guktie maahta saemien faagh vaeltedh jeatjah studijesijjine goh desnie gusnie vaadtsa.

12 KULTUVRE JÏH GAARSJELIMMIE

Kultuvre lea dïhte ektievoete åssjaldahkijste, aarvojste jïh njoelkedassijste maam akte seabradahke åtna, jïh maam sæjhta dan mubpien boelvese sertedh. NSR veanhta saemieh jïjtjj edtjieh maehtedh nænnoestehtedh, vaarjelidh jïh evtiedidh dovne daajbaaletje jïh aerpievuekien saemien kultuvrem.

Saemiedigkie edtja evtiedimmiem saemien kulturelle vuekijste dåarjoehtidh. Jielije jïh nænnoes saemien voenges seabradahkh jïh aerpievuekien jielemh jïh jieledevuekieh leah vihkeles goh betnie saemien kultuvredorjemassesne. Dah joekehts saemien dajvh daarpesjieh sijjen jïjtsh tjåanghkoesijjieh jïh institusjovnh tseegkedh jïh evtiedidh, juktie saemien kultuvrem evtiedidh.

Saemien tjåanghkoesijjieh jïh kultuvreinstitusjovnh leah vihkeles sijjieh saemien tjiehpiedæjjide abpe saemien dajveste. Dagkerh sijjieh nuepiem vedtieh dejtie saemien tjiehpiedæjjide jïh artistide, sijjen vuekieh nuhtjedh jïh evtiedidh. Daah aaj vihkeles sijjieh juktie saemien idientiteetem evtiedidh, saemien seabradahken bïjre digkiedidh jïh saemien gyhtjelassh guarkedh.

Daajbaaletje jïh aerpievuekien saemien kåanstevuekieh leah bieline mijjen daajbaaletje kultuvreaerpeste, guktie mijjieh jïjtjemem guarkebe jïh bieline mijjen gïelen ræjhkoesvoeteste. Dej ovmessie kåanstevuekiej tjïrrh dle maahta seabradahkem juhtiehtidh laejhtieminie jïh digkiedimmine. Dellie aaj vihkeles saemien gïelem nuhtjedh.

Saemien gaarsjelimmie

Vuejemeråantojne gaahtjedh jïh åådtjedidh leah saemien gaarsjelimmiesuerkieh mah viehkiehtieh nænnoes histovreles aerpievuekieh vaarjelidh aalkoealmetji gaskem Arktisesne. Lissine båeries saemien gaarsjelimmievuekieh mah eah seamma jïjnjem dorjesovvh daanbien. Urrebe gaarsjelimmiesuerkieh goh treavka jïh juelkietjengkere aaj vihkele saemien noeride.

Saemien gaarsjelimmie vihkeles saemiej identiteeten gaavhtan Vihkele sijjieh utnedh gusnie saemieh gaajhkijste dajvijste Saepmesne maehtieh gaarsjelimmiedarjoemidie jïh gaahtjemidie gaavnedidh. Saemien gaarsjelimmie- jïh noeresiebrieh tjuerieh nuepiem åadtjodh ektiesaemien gaarsjelimmine jïh gaarsjelimmiefaageles gyhtjelassigujmie barkedh.

Tjeahpoe

NSR sæjhta daejnie barkedh:

gaajhkh saemien tjiehpiedæjjah – tjaelijh, dramatihkerh, musihkerh, laavlojh, joejkijh, filmebarkijh, teaterebarkijh jïh guvvietjiehpiedæjjah buerebe eaktoeh åadtjoeh.
lissiehtamme dåarjoe distribusjovnese saemien tjeahpose dovne Saepmesne jïh akten gaskenasjonaale publikumese
låhkoem barkoestipendijste saemien tjiehpiedæjjide lissiehtidh. Maaksoe edtja seamma njieptjesne årrodh goh Statens kunstnerstipende jïh dåarjoem semmalaakan reektedh.
dåarjoeöörnegh bueriedidh juktie saemien musihkem jïh orre musihkehammoeh bæjhkoehtidh.
dåårrehtimmiem lissiehtidh jïh orre saemien tjiehpiedæjjah nænnoestidh gaajhkine sjangerinie.
dåarjoem lissiehtidh produksjovnese saemien faage- jïh tjiehpieslideratuvreste maanide jïh geerve almetjidie.
saemien lidteratuvredistribusjovnem daajbaaletje jïh digitaale darjodh.
dåarjoem produksjovnese sceneteeksteste jïh teaterevuesiehtimmijste lissiehtidh frijje suerkesne.
saemien kulturelle skuvlevoessem jïh vaedtsemeklaahkam tseegkedh abpe laantese.
areenam evtiedidh saemien tjehpoebievniemasse.
ektie saemien kultuvrefoentem tseegkedh.
kultuvreinstitusjovnh mah byögkeles beetnehdåarjoem åadtjoeh edtjieh saemien sisvegem utnedh

Kultuvreinstitusjovnh jïh kultuvre-areenah

NSR sæjhta daejnie barkedh:

Bååstedeserteme saemien kultuvreaerpeste saemien museumidie illesåvva Bååstede-prosjekten tjïrrh
Saemien tjeahpoemuseumem realiseeredh ektiedimmesne RiddoDuottarMuseatine jïh saemien våarhkoejgujmie
dokumentasjovnejarngem tseegkedh deepmesjimmiesoejkesji mænngan Masiste jïh aksjovnen gaavhtan deepmesjimmien vööste Alta/Guovdageaidnujeanoste.
orre maallh identifiseeredh juktie saemien kultuvregåetieh finansieeredh.
lissiehtamme laavenjostoe saemien kultuvreinstitusjovni gaskem.
ekonomeles veanhtadihksvoete jïh evtiedimmienuepieh dejtie saemien festivaalide mah ryöktesth dåarjoem Saemiedigkeste åadtjoeh.
evtiedimmienuepieh orre jïh unnebe saemien festivaalide jïh kultuvre-areenide.
saemien gåetieh/gaavnedimmiesijjieh staarine gååvnesieh mejtie lea sjïehtedamme jïh iemie gaavnedimmiesijjine saemien byjresidie sjidtieh
Ä’vv Saaʼmi muʼzei Neidenisnie evtiedidh akten tjoevtenjeinstitusjovnese skoltesaemien duadtan, kultuvrese jïh gïelese.
kultuvrefaalenassem pijtesaemien dajvesne evtiedidh, gaskem jeatjah Duoddara ráfem nænnoestidh
saemien tjiehpiedæjjaraeriem nænnoestidh.
buerebe ekonomeles mierieh Sámi Beaivváš Našunálateáhterasse og Åarjelhsaemien Teaterasse.
ekonomeles veanhtadihksvoete jïh evtiedimmienuepieh Gaskenasjonaale saemien filmeinstituhtese jïh jeatjah saemien filmeskraejride.
saemien romme/gaavnedimmiesijjieh sijjine gusnie vaenebh saemieh.
saemien tjiehpiedæjjakollektijvh dåarjoehtidh
saemien moerevïnhtsh dåarjoehtidh jïh saemien skïhpejarngem tseegkedh.

Vuelie/luohti/vuolle/joejke/leud

NSR sæjhta daejnie barkedh:

institusjonelle vuelie/luohti/vuolle/leud-hïejmem tseegkedh
vuelievåarhkoeh mah gååvnesieh digitaliseeredh jïh åehpies darjodh
daajroem jïh evtiedimmiem vueleste/luohtiste/vuolleste/leudeste dokumenteeredh
lïerehtæjjaöörnegh jïh lïerehtæjjastipendh tseegkedh vuelien/luohtin/vuollen/leuden sisnjelen
luohtim/vuollem/vueliem/leudem åehpies darjodh distribusjovnen jïh bæjhkoehtimmien tjïrrh
maahtoelutnjeminie jïh evtiedimmine aktede mentovreöörnegistie joejkijidie
jienebh maanah jïh noerh skreejrehtidh joejkedh
aarkebiejjien vueliem jieliehtidh
vuelie goh jïjtse veeljemefaage noereskuvlesne jïh programmefaage jåarhkeskuvlesne.
gellievoetem ovmessie joejkemeaerpievuekine nænnoestidh.

Gaarsjelimmie

NSR sæjhta daejnie barkedh

hijven evtiedimmienuepieh saemien gaarsjelimmiesuerkide
lissiehtamme låhkoe spielevierhtijste saemien gaarsjelimmiebarkose, jïh gaarsjelimmietseegkeldahkh tseegkedh saemien dajvine
dam saemien paraplyjeorganisasjovnem saemien gaarsjelæmman guhkiebasse evtiedidh jïh aaj sjïeresiebride bovtsegaahtjemevuejiemasse, tjoejkemasse jïh juelkietjengkerasse
aerpievuekien saemien gaarsjelimmieh orresistie buektedh
jienebh saemien gaarsjelimmieöörnemh maanide jïh noeride
lissiehtamme dåarjoe saemien gaarsjelimmiegaahtjemidie
ovmessie skovtere- jïh motorcross-öörnemh dåarjoehtidh
saemien e-sportebyjresh dåarjoehtidh
astoeaejkiefaalenassh dåarjoehtidh maanide jïh noeride saemien seabradahkine

13 FILME, TV JÏH SAEMIEN MEDIJH

Filme jïh TV-sisvege saemiengïelesne leah vihkele. Dïhte gïelem eevtjie, identiteetem sjugnede jïh viehkehte guktie saemien åålmegen histovrije soptsesåvva, dovne saemide jïh stoerreseabradahkese. Vihkele saemien åålmege nuepiem saemien filmide jïh digitaale TV-sisvegasse utnieh.

Saemien medijh leah joekoen vihkele seabradahkedigkiedæmman, demokratijese jïh saemien gïelide. Saemieh reaktam utnieh jiehtedh jïh bievnedh maam sijhtieh, jïh jïjtsh, frijje jïh ovjearohke medijeinstitusjovnh evtiedidh. Medijh edtjieh gellievoetem saemien kultuvresne jïh dejnie ovmessie saemien gïeline vuesiehtidh. NSR veanhta vihkele ektie saemien systeemh evtiedidh saernide jïh digkiedæmman Saepmesne, juktie raastendåaresth saemien byögkelesvoetem nænnoestidh.

Aaj nöörjen medijh dïedtem utnieh viehkiehtidh aktem ållesth saemien medijafaalenassem buektiehtidh. Joekoen vihkeles hijven medijafaalenassem saemien maanide jïh noeride vedtedh, juktie dïhte lea vihkeles gïeleevtiedimmien jïh identiteeten gaavhtan.

NSR sæjhta daejnie barkedh:

nænnoesåbpoe preessedåarjoe saemiengïeleldh medijasse.
julev- jïh åarjelsaemien medijefaalenassh veaksahkåbpoe prioriteeredh.
ektie saemien systeemh tseegkedh saernide jïh digkiedæmman.
lissiehtamme dåårrehtimmie saemiengïeleldh jounalistijste
vielie saemien maana-TV mah jieniebinie systeemine gååvnesieh.
dåarjoeöörnegh stuvreme medijaprosjektide saemien maanide jïh noeride
saemien sisvegem nænnoestidh NRK:n gaajhkine saadtegesijjine.
örnegi åvteste barkedh juktie TV-programmh jïh filmh teekstadidh saemien gïelide
jienebh maanafilmh- jïh raajroeh ‘dubbadidh’ saemien gïelide
lissiehtamme dåarjoe jïh produksjovne saemiengïeleldh filmijste
saemiengïeleldh TV-raajroeh jïh filmh, aaj dubbadamme, gaavnoes dorjesuvvieh straejmemedïenesjinie abpe Saapman
Låhkoem lissiehtidh saemien musihkeste, vueleste jïh jeatjah aalkoeåålmegemusihkeste saemien rïjhkesaadtije medijinie.

14 DUEDTIE JÏH SAEMIEN HAMMOE

Saemieh reaktam utnieh duedtiem gorredidh, vaarjelidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh. Duedtie vihkeles biehkieh åtna saemien gïeleste, kultuvreste jïh histovrijistie. Daajrosne duedtien bïjre aaj daamtaj daajroe ïebni bïjre, guktie dorje, daeveren jïh aerpievuekiej bïjre.

Saemien gellievoete jïh regijonaale saemien sjïere væhtah aaj våajnoes duedtien tjïrrh. Daate lea iemie bielie saemiej aarkebiejjeste, jïh duedtie aaj viehkehte kultuvrem guedtedh. Duedtie lea vihkeles bielie saemien kultuvreaerpeste, jïh lea saemien jieleme, jïh dan åvteste tjuara dam orre vytnesjæjjide jïh orre boelvide lïerehtidh.

Duedtien reaktah eah leah gåessie gænnah jeatjabidie vadtasovveme. Ij guhte edtjh maehtedh kopijeeredh jallh duedtiem darjodh bielelen luhpiem åådtjeme dejstie mah reaktam utnieh, jïh tseegkeme vaarjeldihkie kvaliteetemïerhkijste saemien duadtan lea vihkeles dïrrege juktie tjïelkevoetem jïh aerpievuekieh vaarjelidh mah leah duedtien våarome.

Saemien hammoe

NSR veanhta saemien hammoe iemie sijjiem åtna daanbeajjetje Saepmesne. Saemien hammoe saemien aerpievuekieh jïh tjeahpoevuekieh nuhtjie, jïh maam akt orre jïh daajbaaletje sjugnede. Saemien jieleme lea ånnetji ånnetji joekoen gellielaaketje, jïh aktöörh mah hammoedorjesh evtiedieh mah saemien kultuvrem, symbovlh jïh aerpievuekieh våaroeminie utnieh, leah stoerre dåehkie jielemebarkijijstie. Daah aktöörh daamtaj duedtiem våaroeminie utnieh dorjeseevtiedæmman, men læjhkan haajpanieh don aerpievuekien duedtien ålkolen. Aktöörh aaj daamtaj unnebe skaalesne gïehtelieh, jïh dan åvteste viermiem, bïhkedimmiem jïh tseegkemevierhtieh daarpesjieh. Jis saemien kultuvre edtja guhkiebasse evtiesovvedh jïh iemie bieline årrodh daanbeajjetje daajbaaletje Saepmeste, dellie vihkeles orresjugniedæmman jïh produksjovnese skreejrehtidh. Saemien hammoedæjjah kultuvrevuekieh sjugniedieh mah leah aelhkie nuhtjedh aarkebiejjien, jïh dan åvteste meatan saemien kultuvrem våajnoes darjodh aktene daajbaaletje Saepmesne. Vihkele beetnehdåarjoem hoksedh orre saemien hammose, jïh soejkesjh mïerhkevaaroeöörnegen bïjre orre saemien hammose realiseeredh.

NSR sæjhta daejnie barkedh:

duedtie mij lea ïebnijste eatnamistie dorjesovveme lutniestimmiem åådtje merverdiavgifteste
mïerhkevaaroeöörnegem aelkedh jïh maarkedese foeresjidh juktie saemien duedtiem jïh saemien hammoem sertifiseeredh
sjïehteladtedh guktie duedtie jïh saemien hammoe nedteåesiestimmien tjïrrh gååvnesieh
laavenjostoem Saemiedigkien jïh duedtieorganisasjovni gaskem nænnoestidh.
prosesse duedtiesuerkiem organiseeredh aktem maereles organiseeremem buakta, jïh dïedte tjyölkehke dorjesåvva
praktihkeles jïh ekonomeles dåarjoe smaave sïeltide duedtien sisnjelen.
stipendeöörrnegh orretseegkijidie duedtiefaagen sisnjelen.
gaavnoes vierhtie- jïh maahtoebyjresh duadten nænnoestidh jïh dagkerh sijjine tseegkedh mah dam fååtesieh, vuesiehtimmien gaavhtan julevsaemien dajvesne.
dokumentasjovne jïh daajroeserteme duedteste.
lïerehtimmiem nænnoestidh duedtesne naehkeste bovtseste, sïrveste, gueleste jïh jeatjah.

15 SEAMMAVYÖRTEGS SAEPMIE

NSR veanhta Saepmie lea gaajhkesidie. Mijjieh Saepmien åvteste barkebe gusnie gaajhkesh maehtieh jieledh sïerredimmien namhtah jïh meatan årrodh seabradahkesne seamma premissine, saaht maam tjoelide åtna, seksuelle legninge, tjoeleidentiteete, funksjovnegiehpiedimmie, aaltere jallh religijööse ektiedimmie.

Gaajhkesh edtjieh maehtedh ræhpaslaakan jieledh goh leah, jïh seamma nuepieh utnedh. Juktie dam saetniedehtedh saemien seabradahke dïedtem åtna. NSR barkeminie struktuvrh jarkelidh mah fåantojne sjidtieh man åvteste naakenh eah dejtie seamma nuepide utnieh, jïh NSR barkeminie vuajnoeh jarkelidh man åvteste naakenh eah maehtieh ræhpasvoetesne jieledh.

Råajvarimmieh akten mïrrestallije Saapman tjuerieh vijries årrodh, barkoen raejeste mah vuajnoeh sjugniedieh seabradahkesne, skuvlesysteemesne jïh barkoejieliedisnie, jïh lïerehtimmien raajan barkijijstie profesjovneööhpehtimmine.

NSR sæjhta daejnie barkedh:

sïerredimmiem goerehtalledh jïh hööptedh saemien barkoejieliedisnie jïh byögkeles dïenesjinie.
ööhpehtimmieboelhkem evtiedidh vælnjoeh saemiej bïjre skuvlide.
saemiedigkiebïevnesem mirrestallemen bïjre bæjjese fulkedh
faalenassem evtiedidh minngieööhpehtimmiekuvsjese profesjovneööhpehtimmide juktie maahtoem tjirkedh ovmessie seksuelle legningi jïh tjoelevuekiej bïjre ööhpehtidh.
ekonomeles veanhtadihksvoete organisasjovnide mah mirrestallemen åvteste berkieh tjoeli gaskem jïh seammavyörtegsvoeten åvteste, ovjearohke seksuelle legningeste jallh tjoelevuekieste
hööptije råajvarimmieh vædtsoesvoeten jïh seksuelle daaresjimmiej vööste saemien seabradahkesne, aaj maanah jïh noerh vuerkiehtidh jïjtsh jïh mubpiej rasti bïjre
råajvarimmieh/kampanjh mah vuajnoeh evtiedieh seammavyörtegsvoeten bïjre tjoeli gaskem.
sïerredimmiem jïh narrahtimmiem hööptedh digitaale systeemine
reaktajearsoesvoete saemien aktegsalmetjidie
råajvarimmieh/kampanjh irhkemen vööste evtiedidh
miïrestalleme tjoeli gaskem saemien aalkoejielieminie

16 GASKENASJONAALE LAAVENJOSTOE

NSR sæjhta viehkiehtidh aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej vihkeles reaktah gorredidh, jïh barkosne raeffien jïh vaekniegiehpiedimmien åvteste veartenisnie. Gaskenasjonaale reaktanjoelkedassh leah eevre vihkele juktie aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej ïedtjh gorredidh. Dan åvteste vihkeles saemieh leah eadtjohke gaskenasjonaale barkosne, laavenjostosne jeatjah aalkoealmetjigujmie.

NSR edtja siebriejgujmie, orgaanigujmie jïh staaten åejvieladtjigujmie laavenjostedh mah aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej reaktah gorredeminie, jïh vaekniegiehpiedimmien jïh raeffien åvteste barkeminie. Saemieh edtjieh meatan årrodh gaskenasjonaale orgaanine desnie gusnie iemie.

NSR sæjhta daejnie barkedh:

aalkoeåålmegi reaktam jïjtjenænnoestæmman jååhkesjidh.
hoksedh almetjereaktah jïh aalkoeåålmegereaktah almetjereaktan mietie ååkteme sjidtieh
aalkoeåålmegi reaktam meatan årrodh EN-systeemesne nænnoestidh
tsiehkiem aalkoeåålmegegïelide nænnoestidh EN:n gaskenasjonaale luhkiejaepien aalkoeåålmegïelide 2022-2032.
aalkoeåålmegenyjsenæjjaj meatanårroemem jïh sijjiem nænnoestidh barkosne aalkoeåålmegeaamhtesigujmie EN:sne jïh jeatjah gaskenasjonaale orgaanine.
beetnehdåarjoem nænnoestidh aalkoeåålmegi meatanårromistie EN-systeemesne jïh jeatjah gaskenasjonaale foruminie.
Saemiedigkien solidariteetelaavenjstostoe jeatjah aalkoeåålmegigujmie jåarhka
saemien representasjovnekontovrem Brüsselisnie tseegkedh
ektie saemien strategijem EU:se tseegkedh
relasjovnide jïh laavenjostoem nænnoestidh aalkoeåålmegi gaskem Barentsregijovnesne.
saemien råållam arktiske laavenjostosne nænnoestidh
ihkuve representasjovne aalkoeåålmegidie Barentsraeresne jïh Noerhtelaanti raeresne.
Ij naan meadtoem töölledh aalkoeåålmegi reaktijste, jïh EN:n bïhkeden prinsihph jieliemasse jïh almetjereaktide fulkesuvvieh
Saemiedigkie tjirkijem nammohte Etihkeraaran – Statens pensjonsfond ålkoelaante.

17 JIELEDEVUAJNOE JÏH VOEJKENEN AARVOEH

Voejkenen aarvoeh jïh religijovne leah iktesth vihkeles biehkieh orreme saemiej aarkebiejjien. NSR veanhta seabradahke edtja sijjiem vedtedh joekehts saemien jieledevuajnojde jïh voejkenen aarvojde. Edtja aaj skreejredh joekehts såarhts jieledevuajnojde jïh legninger jååhkesjidh jïh goerkesadtedh saemien seabradahkesne.

Edtja saemien gærhkoejieledem evtiedidh saemien jïjtjegoerkesen jïh saemien aerpievuekiej mietie. Hævvi edtja maehtedh saemien gïelem nuhtjedh gyrhkeles dahkojne.

NSR sæjhta daejnie barkedh:

ååkteme, jååhkesjimmie jïh toleraanse jaahkoefrijjevoetese jïh ovmessie saemien jieledevuajnojde jïh vojkenen aarvojde.
dåarjoe bæjhkoehtæmman lidteratuvreste jieledevuajnoen bïjre saemide jïh saemiengïelesne.
jieledevuajnoe- jïh aarvoeorienteereme noerebarkoem tseegkedh laanteraastaj rastah.
skreejrehtidh teologijem jïh filosofijem saemien perspektijvesne evtiedidh
mïrrestalleme saemien jieledevuajnoeinstitusjovnine jïh jieledevuajnoebyjresinie
åtnoem saemien gïeleste jaahkoeseabradahkine nænnoestidh
saemien saalmeaerpievuekieh nænnoestidh
saemien gyrhkeles barkijh dåårrehtidh
dokumenteeremem saemien jieledevuajnoste jïh filosofijeste nænnoestidh
saemien aerpievuekieh reakadimmeste juvlelgæmman gorredidh

Veeljemeprogramme 2021-2025