Válggaprográmma 2021-2025

1 SÁMEDIGGE

Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuona rijkan. Sámedigge galggá dåjmanis liehket friddja ja iesjrádálasj vuona ráddijiddje orgánaj gáktuj. Sámedigge galggá sámijt åvdåstit Vuona rijkan, ja vájkkudahttet ássjijt ma gulluji sámijda.

NSR:a mielas galggi divna sáme bessat åtsådallat Sámedigge barggá aktan ietjá sáme institusjåvnåj ja vásstediddje oajválattjaj sijá åvdås vájku makkir duogásj siján le. Sámedigge galggá politihkav åvddånahttet ja jåhtuj biedjat. Sámedigge ja stáhtalasj oajválattja galggi bærrájgæhttjat vaj sámij rievtesvuoda jåhtuj biejaduvvi ja doajmmi.

Mijá rievtesvuohta iesjrádálasjvuohtaj merkaj mij ietja galggap mierredit gåktu galggap duov dáv ássjesuorgev organiserit ja háldadit.

NSR:a mielas le aj luondulasj sámijn le Sámedikke baktu iesjmierredibme ássjesuorgijn giela, kultuvra, åhpadusá ja sáme sebrudakiellema gáktuj. NSR:a mielas galggá Sámedikken friddjavuohta ja ressursa politihkalasj ja fágalasj bargojt ávkálamos láhkáj organisieritjit. Dát merkaj Sámedigge máhttá duov dáv vuogádagáv duon dán ássjesuorgen válljit. Boahtte ájge ulmme le, akta aktisasj sámedigge l åvdåstiddjen gájkka sámijda avta álmmugin rijkajrájáj rastá.

NSR ájggu barggat:

nannit Sámedikke fábmudagáv ja rållav gájkka sebrudaksuorgijn ma sáme álmmugij guosski.
nannit ájnegis sámijt, bájkálasj sáme sebrudagájt ja vuodov sáme sebrudahkaj. Dát merkaj Sámedigge vieledusájn láhtjá, aktan barggá ja viehket vaj Sábme vuorbástuvvá, duola dagu ulmutjij årrom- ja jåhtempolitihkan.
vaj Sámedigge åvdåsvásstádusáv válldá boatsojæládusá háldadimes.
nannit sebrudagáv digitála dievnastusá baktu man oajvveulmme l buorre gáldoj ja diedoj gaskostit sáme sebrudagá, kultuvra ja histåvrå birra.
ásadit årnigijt ma sámijda ubbmem-, bidum- ja gålldåsáme giellaguovlojs oassálasstemav vaddi Sámedikken.
nannit Sámedikke háldadimmáhtukvuodav.
Sámedikke háldadusá organisierimav åbbålattjat árvustallat, gånnå akta ulmme l kulturmujtoj háldadusáv ja bájkkenammadievnastusáv sierra iesjrádálasj etáhtajda dahkat.
lasedit kultuvralasj ja åtsådallammáhtudagájt kulturmujttosuodjalusá háldadusán.
lasedit politihkalasj vuodov guládallamij hárráj guovdásj oajválattjaj.
ásadit ienep aktisasjbarggosjiehtadusájt suohkanij ja fylkasuohkanij ma dajt ienep vælggogissan dahki.
vaj Vuonarijkka vuodolága § 108 ja álmmukriektáv tjuovvu.
vaj Sámedigge gåtset diedádusáv duohtavuohta- ja såbaduskommisjåvnås, tjalmostime tjadádimev oajvvaduvvam almma dåjmajs.
gåtsedit rádudallamårniga láhkanannidimev, årniga nannima ja åvddånahttema baktu.
almma budsjæhttasjiehtadallamij hárráj Sámedikke ja Ráddidusá gaskan.
vaj ienep nuora sáme sámediggeválggaj sæbrri ja vaj sijá jiena gulluji.
nannit Sámedikke nuoraj- ja vuorrasijnammadusáj rållajt Sámedikken.

2 RIEVTESVUODA TJÁTJIJDA JA EDNAMIJDA

Boanndudagá ja luohko ma luondon gávnnuji Sámen li vuodon sámij iellemijda, árbbedábijda, kultuvrraj ja viessomij. Ájgij miehtáj li sáme læhkám tjanáduvvam luonnduj ja luonndoluohkojt ávkástallam ietjasa årromguovlojn. Luondo dagá ittjij gávnnu iellem jali vuodo allasimme. Ednama ja tjátje ja mij sáme gullup danen aktan.

Sáme álmmuk le tjårggim æjggumrievtesvuodav ja ráddimav guovlojda gånnå árbbedábálattjat lip viessum. Dájt rievtesvuodajt lip oadtjum guhkes ájge ano baktu ja guosská luonndoluohkojda meran, vuonajn, tjátjádagájn, jågåjn ja ednamijn. Stáhta hæhttuji dåhkkidit dájt rievtesvuodajt láhkaásadimen ja háldadusán, ja rievtesvuoda e galga gártjeduvvat stáhtaj rájájs. Sáme li sierra láhkáj tjanáduvvam ietjasa duobddágijda ja ednamijda.

Sáme li ájgij miehtáj Sámen viessum ja doajmmam, ja nav åmastam gulluvasjvuodav ja dádjadusáv luondos ja gåktu dat buoremusát háldaduvvá ja doalvoduvvá boahtte buolvajda. Sámij aktisasj rievtesvuoda duobddágijda ja luonndoluohkojda li ásaduvvam árbbedábe ja guhkes ájge ano baktu, ja le suoddjiduvvam rijkajgasskasasj láhkamærrádusájs, buojkulvissan Álmmukriektás. NSR galggá barggat vaj aktisasj histåvrålasj rievtesvuoda ruoptus vatteduvvi sáme álmmugij.

NSR ájggu barggat:

vaj sáme álmmuk bæssá luondo, areálaj ja luonndoluohkoj aktan ja åvdås viessot, nav gåk álggoálgos lip dahkam.
vaj sáme galggi oadtjot dåhkkiduvvam mijá ávkástallam- ja æjggorievtesvuodajt ednamijda, tjátjijda ja luonndoluohkojda, ja vaj guoradallam rievtesvuodajs tjadáduvvá.
vaj háldadusvuoge åvddånahteduvvi gånnå aktisasj ja individuála rievtesvuoda dåhkkiduvvi.
vaj ráddidus joarkká gåtsedimev Sámeriektájuohkusa 2:s (SRJ2), ja vuorot guoradallambargov ja bargov duodastahtátjit rievtesvuodajt ednamijda, tjátjijda ja luonndoluohkojda.
vaj guoradallam rievtesvuodajs ja åvddånahttem háldadusvuogijs Finnmárko oarjjelin dagáduvvá SRJ2 milta, ja vaj várrestivrraårnigis dan åvddåla ij tjadáduvá vijdedibme.
gárvedit sáme sebrudagáv rádudallamijda suohkanij ja fylkasuohkanij, gåtsedittjat gå rádudallamvælggogisvuohta lágan nanniduvvá.
vaj sáme rievtesvuoda ja sáme máhtudagá vieleduvvi gå vidnudagá árvustalli industriála dåjmajt sáme guovlojn.
vaj sáme tjáleduvvi álmmugin ja álggoálmmugin Vuodolágan.
vaj merrasámij rievtesvuoda guollimijda dåhkkiduvvi ja lágan nanniduvvi.
vaj sáme rievtesvuoda bivdduj ja guollimij nanniduvvi.
nannit Protect Sápmi.
nannit Sámedikke doarjjaårnigav rievtesvuodaaddnijda, masi viertti åhtsåt.
vaj Sámedigge barggá nannitjit sámij rievtesvuodaoaggásvuodav.
vaj ådå ælloguohtomkonvensjåvnnå jåhtuj boahtá Vuona ja Svieriga gaskan, vijdes sáme miededimijn.
tjårggit sáme rievtesvuodaaddnijt luondo-, ednam- ja luohkkoháldadusán árbbedábálasj sáme guovlojn.

3 RÁJÁDIS SÁBME

Sábme le vuodon mijá sebrudagájda, mijá gielajda ja kultuvrraj. Mijá giela, berajvuohta, duobddága ja æládusá li mælggadav gávnnum åvddål stáhtaj rájá ásaduvvin. Aktisasjbarggo aktisasj ássjij gáktuj diedon dassta tjuovvu. Ájnas la aktijvuodajn ja aktisasjbargojn sáme álmmukválljiduvvam orgánaj, organisasjåvnåj, æládusáj ja politihkkasuorgij gaskan ma dajda gulluji. NSR le oassen Sámerádes, majna li sebrulasjorganisasjåvnå juohkka rijkajs. NSR le åvdåstime baktu vuona Sámedikken dåjmalattjat barggam åvddånahtátjit sáme parlamentáralasj aktisasjbargov.

Nannusap sáme aktisasjbarggo galggá binnedit hieredusájt ma almma sáme sebrudakåvddånahttemav hieredi. Sábme dárbaj nanos vuogádagáv mij viehket aktisasj hásstalusájt aktisasj tjoavddusij tjoavddet, gájkka suorgijn. NSR dajnas barggá aktisasj tjoavddusij ja institusjåvnåj hárráj sámijda, berustahtek rijkaj rájáj, ja vaj rádjáguovlojn gånnå gájbbeduvvá jali dárbbo, galggá aktisasj sáme ednam-, tjátjádak- ja luonndoluohkkoháldadibme. Ulmme le, sáme álmmuk boahtteájgen åvdåstuvvá avta aktisasj Sámedikke baktu.

NSR ájggu barggat:

lasedit rájájrasstididdje aktisasjbargov sámij gaskan.
hiebadit Nuorttarijkaj sámekonvensjåvnåv vaj gájkka sámedikke dav dåhkkidi.
åvddånahttet Sáme parlamentáralasj rádev (SPR) nannitjit demokratijjalasj aktisasjbargov stáhtaj rájáj rastá.
stuoves dåjmadagá gáktuj Sáme parlamentáralasj rádáj (SPR).
aktisasj njuolgadusáj hárráj jienastuslågo tjáledibmáj Sámen.
vaj sámediggeválga Sámen li sæmmi biejve.
åvddånahttet ienep aktisasj sáme institusjåvnåjt rijkaj rájáj rastá.
nannit sáme organisasjåvnåjt majn li sebrulattja gájkka niellja rijkajn.
åvddånahttet aktisasj sáme oahppoplánajt ja aktisasj oahpponævojt vuodo- ja joarkkaskåvllååhpadusájn.
joarkket åvddånahttemav ja dårjudallat aktisasj sáme kulturfåndav økonomijjalattjat.
åvddånahttet skåvllåaktisasjbargov ja aktisasj sáme skåvlåjt, ja ienep prosjevtajt ma jådeduvvi giellaguovdátjijs ma ienep gå avtan rijkajn doajmmi.
almma iesjmierredime ja rájájrasstididdje háldadusá hárráj Deanutjátjádagá guollimijda.
nannit demokratijjalasj aktisasjbargov rijkaj rájáj rastá.
vaj Vuodna vielet Vuodolágav ja álmmukriektáv, nav vaj sámij rievtesvuoda hæhttuji bissot aj pandemijjaj ájgij, mij guosská bájkálasj kultuvra ja dábij milta viessot ráddnárijkaj rájáj rastá.
buoredit tjoavddusav lasseárvvodivut-máksema hárráj duodjárijda ma duojev vuobddi rijkajda gånnå iesj e åro.
målssot nuorttarijkaj rájájrasstididdjij-sjiehtadusáv europealasj oajvvenjuolgadusájn mij javllá sån guhti barggá avta stáhtarájá bielen ja barggá nuppe bielen galggá værov mákset dåssju rijkkaj gånnå barggá.
nannit aktisasjbargov ja aktijvuodav ruossja bielijn.

4 GIELLA

NSR:aj le ájnas vaj vuodulasj sámijn ietjanisá le rievtesvuohta iednegielasa bisodit, nannit ja åvddånahttet, vájku gånnå Sámen jali Vuonan årru, ja berustahtek man vuoras le. Sámegiela galggi bissot giellan maŋep buolvajda. Sámegiela li giela boahtteájggáj. Sámedikken le bajemus åvdåsvásstádus sáme giellabargo organisierima ja ruhtadime hárráj. Sáme ja aj Vuona oajválattja vierttiji dilev láhtjet vaj sámegiella bissu ja åvddån.

Sámegiella le akta dajs nannusamos tjadnasijs sáme sebrudagán. Gielan le mijá kultuvrra, máhtto ja árvo. NSR:a mielas galggi gájkka sámijn liehket máhttelisvuoda bessat sáme giellaarenájda, sáme dievnastusfálaldagájda ja máhttelisvuodajda gielav anátjit. Gájkka sámijn galggá liehket rievtesvuohta sáme åhpadussaj. Ållessjattuga li sæmmi bále ietja åvdåsvásstediddjen åhpadittjat, ja aj anátjit gielav, ja sámegielagijn le åvdåsvásstádus arvusmahttet ja måvtåstuhttet sámegiela adnemav. Sijdda le vuostasj ja ájnnasamos sáme giellaarená, ja dåjmalasj sáme giellapolitihkka hæhttu giehpedit giellaválljimav ja giellaadnemav sijdajn.

NSR sihtá prinsihppa boahtá doajmmaj mij javllá sáme- ja dárogiela galggi avtaárvvusattja. Sáme giela galggi vuojnnut ja gullut mijá sebrudagán, ja dási gullu ålles sáme giellamoattevuohta. Máhttelisvuohta oahppat ja adnet ienep gå avtav sáme gielav viertti nanniduvvat.

Lága ja ålgoldis ævto giellabargojda

NSR ájggu barggat:

ásadit sáme giellaoahttsev mij galggá tjårggit nav vaj sámij giellarievtesvuoda dievdeduvvi.
gåtsedit Vájmo Giella-tjielggidusáv Giellalåpptima vuorodimij baktu – mij la diedádus Sámedikke strategijaj birra sáme gielaj hárráj.
ådåstit guovtegielakårnigav, nav vaj ienep suohkana, aj stádasuohkana, galggi dåhkkidahtte sámegielak dievnastusájt ietjas viesajdiddjijda fállat.
tjårggit ållessjattuk rámij rievtesvuodajt sámegielåhpadibmáj lága ja ruhtadimårnigij baktu, duola dagu sadjásasjbálkáv mákset gå le sámegielåhpadibme barggoájgen.
láhtjet åtsådallamijda álggoálmmukgielajs rijkajgasskasasj álggoálmmukgiella-lågekjagen.
åvddånahttemprográmmaj hárráj iesjgeŋga sáme gielajda.
buorep máhtudakvuodo hárráj mij guosská sáme gielaj adnemij.
vaj sámegielak máhtudahka aneduvvá ájnas máhtudahkan virgádimijn guoskavasj virgijda.
vaj miella sámegielav oahppat, ja sámegielav barggogiellan adnet, galggá bálkáv lasedit.
joarkket åvddånahttet Sáme Giellagáldov iesjrádálasj orgádnan rájájrasstididdje giellaaktisasjbargo hárráj.
tjårggit vaj Sáme Giellagáldojn li nuoges giellamáhtudagá oarjjel- ja julevsámegielan.

Gielladåjma

NSR ájggu barggat:

nannit udnásj giellaguovdátjijt ja ásadit ådå.
nannit åhpadimev sámegielan vuostasjgiellan, ja arenájt sámegiellaj vuostasjgiellan gájkka sebrudaksuorgijn.
ásadit gielladåjmajt boarrásijda ma sáme giella- ja kulturguovdátjijs jådeduvvi.
sámegielak asstoájggeårnigij hárráj mánájda ja nuorajda, aj stádajn.
lasedit anov giellatjiehpijs ja almmamáhtudagájs sámegielåhpadimen gájkka dásijn.
láhtjet sámegielåhpadibmáj barggoájgen.
vaj sáme organisasjåvnå ruhtadårjav Sámedikkes oadtju dålkkumgålojda sáme gielajs ja/jali sáme gielajda.
årniga åhpaduslånaj árvvovuoledime hárráj sámegielak fáhkabarggijda gudi åhpadim- ja varresvuodasuorgen barggi.

Tjalmostibme sáme gielajs

NSR ájggu barggat:

vaj sámegiella tjalmostuvvá juohkka sajen almulasjvuodan ja árggabiejven.
sámegielak galbaj hárráj gájkka almulasj viesojn sáme guovlojn.
sámegielak galbaj hárráj bájkke- ja rahtenamájs, aj ubbmem-, bidum- ja gålldåsámegiellaj gå luluj hiehpá.
galbaj hárráj sámegiellaj álmmukmiehtsijn ja suodjalimguovlojn, aj giellaháldadimguovlo ålggolin.
åvddånahttet aktisasj kárttadievnastusáv sáme bájkkenamáj ålles sáme guovlluj gånnå bájkálasj sáme giela ja giellasuorge aneduvvi.
vaj Kartverket:a kárttadievnastusá almoduvvi iesjgeŋga sáme gielajda.
viehkedit vaj vidnudagá ja ietjá oassálasste máhtti sæbrrat sáme gielaj åvddånahttemij.
bájkkenammalága dárkestime hárráj, tjårggitjit vaj almulasj dille udnásj sáme bájkkenamájs ij aktelattjat rievddaduvá suohkanij politihkalasj ieneplågoj mielaj milta.

5 DIGITALISIERIM JA TEKNOLOGIJJA

Teknologijja jåhtelit åvddånahteduvvá, ja moadda oase sebrudakiellemis digitalisieriduvvi. Sábmáj máhttá dát hásstalusájt buktet, valla aj viehka stuorra máhttelisvuodajt. NSR sihtá ávkástallat dajt máhttelisvuodajt majt dát åvddånahttem buktá, sáme gielajt nannitjit, sáme bájkkenamájt tjalmostittjat ja sáme kultuvrav ja æládusájt åvdedittjat.

NSR:a mielas le ájnas Sámediggáj barggat vaj sáme giela vieleduvvi digitála åvddånahttemijn. Gájkka almulasj digitála tjoavddusa hæhttuji gávnnut ja hiebaduvvat sáme gielajda.

NSR sihtá sæmmi bále dilev láhtjet vaj digitála tjoavddusa ma árggabiejven aneduvvi, máhtti sámegiellaj gávnnut ja vaj sáme sisadno dajda buvtaduvvá. NSR ájggu aj barggat vaj sáme æládusá bessi teknologijjalasj åvddånahttemav ávkástallat.

NSR ájggu barggat:

åvddånahttet digitála sáme giellaguovdátjijt.
vaj sáme giela máhtti aneduvvat digitála arenájn.
nannit digitála sáme giellaarenájt mánájda ja nuorajda.
ásadit sámegielak sosiála media-guddnebálkkáv.
vaj giellateknologijjalasj tjoavddusa ja nævo galggi sáme gielajda gávnnut.
ásadit e-dálkudiddjeårnigav Sámi klinihkkaj.
lasedit galla sáme spela ja ehpa smarttelefåvnåjda ja næhttabrehtajda gávnnuji.
kvalitiehtav tjårggit sáme bájkkenamájs digitálalattjat.
åvddånahttet aktisasj sáme digitála dáhtábásav sáme bájkkenamájda.
lasedit sáme geo-tæggimav sosiála mediajn, duola dagu bájkkenamájt, institusjåvnåjt ja ásadimijt.
vaj sáme æládusá máhtti ávkástallat ådåájggásasj satelihttateknologijjav.
dåhkkidit gaming:a ájnas rållav sosiála arenán, ja doarjjot oassálasstijt ma gaming-væráldav sihti sámegielak arenán nannit.
vaj sáme girjálasjvuohta, oahpponævo ja multimedia li sadjihin digitála arenájn.
vaj digitalisierim ja teknologijja sáme sebrudagáv etihkalattjat bærrájgåtset.
vaj digitála vájkkudimnævojs åvddånahttem árbbedábálasj sáme æládusájda dáhpáduvvá miededimijn ja/jali oassálasstema baktu.
máhttelisvuodav ja æjgov tjieldijda/tjærojda vaddet guoradalátjit ietjasa ælloguohtomguovloj anov, areállavájkkudimijt ja ietjá vájkkudimijt ællosujttuj.
ásadit aktisasjbarggosjiehtadusájt Sámedikke ja daj stuorra rijkajgasskasasj teknologijjavidnudagáj gaskan, sámegiela nannima hárráj sijá dievnastusájn.

6 VARRESVUOHTA JA HUKSO

Sáme galggi ietja háldadit ietjasa varresvuodapolitihkav. Varresvuoda- ja sosialfálaldahka galggá strukturieriduvvat ja organisieriduvvat sáme premissaj milta. Dá galggi liehket hiebadum ájnegis sáme addnij dárbojda ålles iellemav.

Sámijn le rievtesvuohta dádjaduvvat tjálalattjat ja kultuvralattjat gå båhti varresvuoda- ja sosialdåjmadagá institusjåvnåjda. Sámijn máhttá liehket ietjálágásj iellemdádjadus gå ieneplåhkoálmmugin. Rekruttierim ja åhpadus sáme varresvuoda- ja sosialbarggijs le ájnas jus varresvuoda fálaldahka sámij gáktuj galggá doajmmat. Sámijn galggi liehket guoskavasj ja ådåsmahtedum diedo sámegiellaj skihpudagáj, dálkudimij ja viehkkedievnastusáj birra.

Sámij álmmukdálkudibme viertti dåhkkiduvvat oassen sáme álmmuga varresvuoda fálaldagájs. Sámij ietjasa dálkudimdábe vierttiji vieleduvvat ja dåhkkiduvvat.

NSR ájggu barggat:

ásadit sáme mánájoahttsev.
tjårggit sáme mánáj rievtesvuodajt giellaj ja kultuvrraj mánájsuodjalimdievnastusá, biebbmosijdaj ja mánájsuodjaliminstitusjåvnåj aktijvuodan.
tjårggit vaj gájka gejn le dárbbo, oadtju riekta vuorrádisviehkev sámegiellaj.
vaj máhtudaklåpptim vatteduvvá sáme vidjurij birra institusjåvnåjda ja organisasjåvnåjda ma vuorrádistelefåvnåjt fálli, ja aj vuorrádisguovdátjijda sáme álmmugij.
lasedit sáme mierredimoassálasstemav sáme sierravarresvuodafálaldagáj hárráj.
nannit rájájrasstididdje aktisasjbargov varresvuoda hárráj Sámen, vaj duola degu varresvuodabargge SANKS:an aj ietjá rijkajn bessi barggat.
álkkep aktisasjbargo hárráj SANKS:a ja bájkálasj varresvuodadåjmadagáj gaskan, guovlojn gåsstå gássjelis Kárášjåhkåj mannat.
vaj le stuoves sámegielak máhtudahka hiehtediededimdievnastusájn.
ásadit ienep huksofálaldagájt ma sáme addnijda li hiebaduvvam.
nannit åhpadimev digitála dievnastusájn ja ietjá viehkkenævojn sáme boarrásijda.
ásadit hiebaduvvam guoradallamnævojt sámegiellaj, demensav ja alzheimerav guoradalátjit.
vaj sáme boarrása institusjåvnåjn, jali gudi sijddaviehkev fáladuvvi, máhtti dåjmalattjat oassálasstet sáme kulturiellemin.
avtaárvvusasj huksofálaldagáj hárráj gájkka sámijda, dættojn julev- ja oarjjelsáme guovlojda.
ásadit guovllomedisijnalasj guovdátjav julevsáme guovlon.
dåjmaj hieredit iesjsårmmimav.
åvddånahttet åbbålasj sáme gárramvuodapolitihkav.
nannit arvusmahttemdåjmajt rekruttieritjit sámegielak hukso- ja sosiállabarggijt, ja barggijt vierredahkohieredibmáj.
åvddånahttet máhtudagájt sáme varresvuodadile birra ja sámij åtsådallamij birra varresvuodadievnastusájn.
vaj suohkana láhtji avtaárvvusasj dåjmadimfálaldagáv sámijda sáhtusvuodaj.
buoredit varresvuodafálaldagáv miehttsebarggijda, dán vuolen aj psykalasj varresvuodaviehkev dálvveguohtomguovlojn.
vaj ásaduvvi ienep aktisasjbargo bájkálasj sierravarresvuodadievnastusáj ja Sámi Klinihkka gaskan.
vaj ásaduvvi sáme fáhkaráde varresvuodaásadusájn sáme guovlojn.
vaj åvddånahteduvvi avtaárvvusasj varresvuodafálaldagá ma bærrájgåhtsi sámij dárbojt Vuona stádajn.
vaj dålkkumdievnastus dásseduvvá ja nanniduvvá desik sáme varresvuodabargge li sadjihin.

7 GUODDELIS SÁME ÆLÁDUSÁ

Æládusá Sámen hæhttuji kultuvralattjat, økologijjalattjat ja økonomijjalattjat guoddelisá liehket. Sáme álmmuk le ietjasa kultuvrav guoddelis luonndoávkástallamijn vuododam, ja árbbedábálasj sáme æládusá degu ællosujtto, guollim, ednambarggo, duodje ja miehttseæládusá li ájnnasa sáme kultuvrav bisodittjat. Dille viertti látjeduvvat vaj dá árbbedábálasj sáme æládusá tjårggiduvvi ja åvddånahteduvvi, juridihkalattjat ja aj æládusáj háldadimen.

NSR sihtá innovasjåvnåv ja åvddånahttemav barggosajijs ja æládusdåjmas Sámen, tjårggidittjat årromav ja nav joarkkemav sáme gielas ja kultuvras boahtte buolvajda. Æládusåvddånahttem guoddelis æládusájn hæhttu vuoroduvvat ietjá guottedak æládusáj åvddålin. Buojkulvissan æládusájs majt NSR sihtá vuorodit ja åvdedit li mannoæládusá, kultuvrraæládusá ja biebbmobuvtadibme.

NSR sihtá aj åvdedit innovasjåvnåv ja åvddånahttemav barggosajijs ietjá æládusájn, ja nannit æládusásadimev. Nav stuorra økonomijjalasj iesjrádálasjvuohta gå máhttelis, álmmugin ja ájnegasj ulmutjin, le ájnas oasse sáme iesjmierredimes. Sáme æjggo luohkojs ja vidnudagájs, priváhtalattjat ja aktisattjat, le ájnas barggosajijt ásadittjat ja duodden buoredittjat ruhtaåbmudagá åmastimev ådå vidnudagáj ásadimij hárráj.

Boatsojæládus

NSR ájggu barggat:

tjårggit boatsojæládussaj suodjalimev fábmoásadusájs, minerállaråggåmijs ja ietjá areállavájkkudimijs.
vaj boatsojæládusláhka rievddaduvvá dassta gå boatsojæládusláhkanammadus ietjas oajvvadusájt åvddånbuktá.
buorre doarjjaårnigij hárráj ma nuorajda vaddi máhttelisvuodajt ietjas ælov tsieggit.
nannit sisanov nasjåvnålasj pládnanjuolgadusájn tjårggitjit areállasuodjalimev ja åvddånahttemav ællosujtos æládussan ja kultuvrraguodden.
vaj boatsojæládus oadtju almma máhttelisvuodav sebratjit pládnaprosessajn ja tjårggiduvvá guoskavasj prosæssadårjav gå juoga galggá ásaduvvat sijá guohtomednamijda.
vaj Sámedigge nanni ietjas bargov mij guosská boatsojæládusá areállavuoduj pládna- ja areállaássjijn.
åvddånahttet ællosujttokártajt.
vaj boatsojæládusá sisŋeldis iesjráddim nanniduvvá álmmukriektá milta.
vaj sisadno guoddelisvuoda buojkuldagán økologijjalasj, økonomijjalasj ja kultuvralasj guoddelisvuoda hárráj jåhtuj boahtá æládusá milta, ja vaj sáme vuojnno l vuodon guoddelis boatsojæládusán.
vaj boatsojæládusájn li buorre ålgoldisævto ma tjårggiji sisboadov ja almma máhttelisvuodav nannusap ja vijddásap æládusåvddånahttemij.
vaj boatsojæládus Trollheimenin oadtju buorep ålgoldisævtojt.
vaj boatsojæládus sjaddá avtaárvvusattjan ednambargojn gå sáhka le divutbessamis boalldemusáj åvdås jnv.
tjårggit sajijt virggeoahppijda boatsojæládusán, arvusmahttemij baktu duola dagu nannidum dårja ja nannidum rekruttierim ja oatsodimijn.
nannit VBO:av boatsojæládusán ja tjårggit vaj sij gudi dárbahi máhtti psykososiála dårjav oadtjot.
vaj ij la nággo elektronihkalasj chipajt boahttsujda biedjat.
dássádusá hárráj boatsojæládusán lága ja ællosujttosjiehtadusá baktu.
lasedit dássádusáv boatsojæládusán.
buorre vuogij hárráj bagádallamij ja såbadahttemij boatsojæládusán.
tjårggit vaj boatsojæládusá areála iesjgeŋga suohkanijn gånnå l ællosujtto bærrájgåtseduvvi, ja vaj le guládallam boatsojæládusájn dåjmaj álgos.
diededit sáme æládusáj birra ma álmmukmiehtsijn ja suodjalimguovlojn li.

Miehttse- ja tjoahkkeæládusá

NSR ájggu barggat:

vaj árbbedábálasj sáme miehttseávkástallam nanniduvvá, ja vaj tjårggiduvvá nav vaj ulmutja bessi luondov ávkástallat.
vaj árbbedábálasj sáme luonndoávkástallam buorebut rievtesvuodaj hárráj dåhkkiduvvá ja vaj miehttseávkástallij ja stuovesårroj rievtesvuoda nanniduvvi.
duodastahttet stuovesårro sámij kultuvrav.
vaj ienep suohkanijn gæhttjaluvvá máhttelisvuohta hiebadahttet dárbulasj vuodjema hárráj gå sáhka le árbbedábálasj sáme miehttseávkástallama birra. Gæhttjalime máhtti máhtudakvuodov vaddet rievddadimijda vuodjemláhkaj, jus soajttá.
vaj árbbedábálasj luohkkoháldadibme galggá vuodon miehttseháldadibmáj.
nannit tjoahkkeæládusájt hiebadahtte oassen æládushiebadimijs.
nannit Sámedikke rållav gatjálvisájn ma guosski æláduspolitihkkaj ja háldadussaj.
vaj Sámedikkediedádus dagáduvvá miehtse ávkástallama birra.
tjielggaláhkáj joarkket åvdedit bájkálasj biebmov, bájkálasj biebbmobuvtadimev ja árbbedábálasj biebmov.

Guolástibme

NSR ájggu barggat:

vaj Kystfiskeutvalget:a (Merragáddeguollimnammadusá) mærrádusárvvalus jåhtuj boahtá ja vaj aktisasj ja histåvrålasj sáme rievtesvuoda guollimij dåhkkiduvvi lágan.
vaj álmmuk mij årru árbbedábálasj merrasáme årromguovlojn bæssá ietjas rievtesvuodajt adnet hábbmidittjat almma sisboadov luohkojs ma sijá merraguovlon li.
tjårggit dåjmajt bisodittjat unnemus vanntsajuohkusa árvov merragáddesebrudagájda, dåjmaj baktu ma galggi bærrájgåhtset merrasámij rubbmelasj kultuvrravuodov.
buorre dåjmaj hárráj rekruttieritjit nuorajt æládussaj.
kvåvtåjt sirddet trålajs rabásjuohkusij ja merragáddeguollimkvåvtåjda, ja nav hieredit vaj guollim ja kvåvtåjæjggo dåssju gallegattjajda gulluji.
ådåsis russtit guolleduostudagájt ja galla dievnastusstasjåvnå li sáme guovlojn.
nannit sáme sebrudagájt ma guollimijda li tjanáduvvam, gáddáj tjanádum guollimdåjmaj lasedime baktu.
guovlloháldadusá hárráj guollimluohkojs, tjårggitjit bájkálasj ja sáme vájkkudimfámov ja árvvoháhkuhimev.
vaj vuodnalinja vieleduvvi ja vaj rádádallama Sámedikkijn tjadáduvvi gatjálvisájn ma dispensasjåvnåjda guosski.
vaj merraluohko háldaduvvi guoddelis láhkáj nav vaj guollenálle bæssá gådet ja bissot, ja vaj bivddo ij látjeduvá navti vaj guole e ållåsin besa sjaddat.
Vaj tjadáduvvá guoradallam båhtusijs udnásj guolástus- ja kvåvttåpolitihkas merrasáme kultuvra ja sebrudagá vájkkudime gáktuj.

Luossa

NSR ájggu barggat:

tjårggit vaj luossaguollim sáme guovlojn bissu.
vaj dåjma ja strategijja Sámedikke luossatjielggidusán gåtseduvvi.
bærrájgåtsedit merraluossabivddij rievtesvuodajt ja tjårggit vaj guollimgávdda mij lij 2008 jage åvddåla vas doajmmaj boahtá.
tjårggit rekruttierimav luossabivdduj ja åhpadibmáj árbbedábálasj luossabivdon nuorajda.
almma bájkálasj háldadus luossabivdos.
vaj jåhkåsáme kultuvrra nanniduvvá kursaj baktu gåktu jåhkåvantsajt ja ietjá nævojt dahkat.
vaj bårreguole jågåjn ja luspijn binneduvvi vil ienebuv, luossalågov tjårggitjit.
vaj Sámedikke tsuojggidusá guollebiebmadimássjijn vieleduvvi, ja vaj tjadáduvvi almma rádádallama sáme rievtesvuodaaddnij ja Sámedikkijn.
vaj guorrasibme friddja ja diededuvvam diedoj vuodon galggi giehtadallamij vuodon liehket ma guosski biebmadimsajijda, konsesjåvnåjda ja vuobmanlasedibmáj guollebiebmadimes.
vaj bájkálasj rievtesvuodaaddnij iesjmierredibme nanniduvvá suohkanij areállaplánima aktijvuodan guollebiebmadime hárráj
areálladivudij hárráj guollebiebmadibmáj.
garrasap gájbbádusá guollebiebmadimæládussaj vaj e åvvånis birásvahágahtte ábnnasijt luojttala, ja arvusmahttet oassálasstijt adnegoahtet dahpas ásadusájt.

Bivddoæládusá

NSR ájggu barggat:

nannit sámij rievtesvuodajt bivdduj ja guollimijda.
vaj gidálåddim Guovddagæjnon dagáduvvá stuoves årnigin laseduvvam kvåvtåjn ja bivddoguovlojn.
åvdedit árbbedábálasj ávkástallamav luondos.
rievtesvuodaj hárráj gidálåddimij ja árbbedábálasj giellabivdduj.
åhpadime hárráj árbbedábálasj ja guoddelis luonndoávkástallama gáktuj.

Ednambarggo

NSR ájggu barggat:

nannit dilev ednambargo åvddånahttema hárráj Sámen.
vaj biebbmooaggásvuohta ja bájkálasj biebbmobuvtadibme nanniduvvá sáme årromguovlojn.
ådåsis ásadit dårjav sáme ja arktalasj ednambargguj ednambarggosjiehtadusá baktu.
nannit ednambargov bájkijn, aktu ja tjoahkkeæládussan.
lasedit rekruttierimav ednambargguj.
vaj nuorra mielkkebånndura dårjav oadtju.
vaj Tine mejerijja sáme guovlojn hæhttuji bisoduvvat.
duodastahttet sáme ednambarggokultuvrav.
låpptit duodjedábijt ma li ednambargon, nannima baktu máhtudagájs dorka, rátnu ja árbbedábálasj ráffij buvtadime birra ja gåktu dájt dahkat.

Mannoæládus

NSR ájggu barggat:

åvddånahttet ådå sáme mannoæládusvidnudagájt.
bærrájgåtsedit juo ásaduvvam sáme mannoæládusáv Covid-19-pandemija vájkkudimij aktijvuodan.
tjårggit etihkalasj ja guoddelis mannoæládusáv mij aktan doajmma ja ij hiereda ieme sáme æládusájt.
vaj mannoæládus le vuododuvvam almma sáme kultuvran ja vaj ásaduvvá dåhkkidimårnik sáme mannoæládusbuktagijda.
lagáp aktisasjbargo hárráj sáme mannoæládusoassálasstijs ålles Sámen.
åvddånahttet prosjevtav «Samisk reiseliv» iesjrádálasj dåjmadiddjen mij åvdet ja dårjudallá gájkka sierra sáme mannoæládusbuktagijt.
vaj dagáduvvi álggoálmmukvuododum æládussuorggenjuolgadusá mannoæládusájda.
nanos ja almma sáme sisano gáktuj nasjåvnålasj ja guovloj mannoæládusåvdedimijn.

Kulturvuododum æládusá

NSR ájggu barggat:

vaj Šoop Šoop – sámi design days dájvváj tjadáduvvi.
nannit sáme kulturæládusoassálasstijt vájkkudimnævoj ja suorggeåvddånahttema baktu.
vaj åvddånahttem kulturæládusprográmmajs duola dagu Faamoe ja ietjá máhtudaklåpptimdåjma joarkki.
lasedit máhttelisvuodajt sáme biebbmobuvtadiddjijda árbbedábálasj vuogijt adnet biebbmoábnnasij gárvedime hárráj, duola dagu guolijt sláhkkit åvddåla gåjkkåmij gatsostuvvá.
álgadit guoradallamav máhttelisvuodajs sáme biebbmogárvedime ja -juogadime hárráj.
vaj sámedikkediedádus dagáduvvá sáme biebbmokultuvra hárráj.

Ådå sáme barggosaje

NSR ájggu barggat:

- vaj Sámedigge åvddånahttá strategijjav ådå sáme barggosajij hárráj.
- ásadit máhtudakguovdátjav sáme innovasjåvnå ja viddnodåjmaj hárráj.
- ienep barggosajij hárráj ma li etihkalattja ja vuohkasa birrasij.
- rekruttierit ja doarjjot sáme viddnoásadiddjijt ja ásadiddjijt ma sáme barggosajijt ásadi.
- ásadit tjåhkanimsajijt sáme viddnoásadiddjijda.
- nannit aktisasjbargov Innovasjon Norge ja Sámedikke gaskan.
- Sáme álgadimfåndav kapitállagájbbediddje æládusájda.

8 BIRÁS JA DÁLKÁDAHKA

Sáme kultuvrra le aktelattjat tjanáduvvam luonnduj ja birrasij, ja birás- ja dálkádakrievddadusá li stuorra ájtton midjij álmmugin. Luonndo le vuodon mijá kultuvrraj, juogu le sáhka tjuohppama ja tjoaggema birra, mijá biebbmobuvtadimæládusáj birra jali bessat materiálajt duodjuhime hárráj viedtjat. Mijá giela li aj lahka tjanáduvvam luonnduj ja sáme vuodoæládusájda.

Globála dálkádakrievddama máhtti hiedev buktet Sábmáj, duola degu sáme æládusájda. NSR sihtá tjårggit vaj Sábme l nav buoragit gárveduvvam gå máhttelis dálkádakrievddamij hárráj. Dálkádakrievddama aj bukti stuorra vájkkudusájt ietjá álggoálmmugijda væráldav miehtáj, ja NSR sihtá joarkket aktisasjbargov ietjá álggoálmmugij dálkádakgatjálvisáj hárráj rijkajgasskasattjat.

NSR:a mielas hæhttu Vuodna åvdåsvásstádusáv válldet binnedittjat CO2-luojttalimijt. Dálkádakrievddama ja mav gåhttju dálkádaktjoavddusin e val máhte aneduvvat oarren sáme rievtesvuodajt guodedittjat ja stuorra areállavájkkudimijt Sámen tjadádittjat. Gå vieledibme álggoálmmugijs guodeduvvá «ruodná tjoavddusij» diehti, de la dat ruodná kolonisierim mij ij máhte dåhkkiduvvat. NSR:a milta hæhttu dát garveduvvat Sámen ja aj væráldav miehtáj.

NSR ájggu barggat:

rievddadit Vuona ja rijkajgasskasasj ulljo- ja gássapolitihkav, vaj ulmme dálkádakvieledibme sebrudagá hárráj dievdeduvvá åvddåla jage 2050.
vaj dálkádakgássaj luojttalibme binneduvvá 55% åvddåla jage 2030.
vuosstálasstet vaj e merraguovlo Låfåhta, Viestarále ja Sáččá ålggolin ulljo- jali gássadåjmajda rabáduvá.
vaj dåjma tjadáduvvi mera nuoskodimev hieredittjat.
vuosstálasstet vaj e gruvvobátsadisá, industrijja bátsadisá, ja kemikála merraj luojteduvá.
vaj e ásaduvá ådå bieggafábmoásadusá sáme duobddágijda.
tjårggit vaj stáhta viehkedi álggoálmmukbargojt ruhtadit dálkádaksjiehtadallamijn, nav vaj bargo álggoálmmukvuogádagán tjårggiduvvi.
tjårggit sáme nuoraj åvdåstimev dálkádaksjiehtadallamijn.
viehkedit vaj dálkádakpolitihkkaj gulluji dåjma álggoálmmugij gáktuj tjårggitjit vaj dálkádakdåjma nanniji ja bærrájgåhtsi sáme kultuvrav.
vaj ruodná målssom ij aneduvá vuodon Sámeednamav gållådittjat – mij ruodná kolonisierimin gåhtjoduvvá.
lasedit álggoálmmukvuododum háldadusårnigijt ma AN:a luonndopanela milta biologijjalasj moattevuodav viehkedi tjårggit.
vaj Sábme ja sáme kultuvrra nanni ietjas vuosteldim- ja hiebadimmáhtukvuodav dálkádakrievddamij gáktuj.
vaj ásaduvvi årniga dálkádakhiebadimijda sáme guovlojn, duola dagu dálkádakfoannda sáme æládusájda.
doarjjot Sámeráde bargov sáme guoddelisvuodaportála hárráj.
vaj dagáduvvá sierra sáme dálkádakdiedádus mij guoradallá gåktu dálkádakrievddama vájkkudi sáme kultuvrraj, æládusájda ja sebrudahkaj.

9 LUONDO JA AREÁLAJ HÁLDADIBME

Luonndoluohkaj adno galggá liehket daj árvoj milta ma li sámijn ja mij gullu guoddelis luonndoadnuj. NSR:aj le diehttelis økologalasj vuojno ja gájbbádus guoddelis åvddånibmáj vuodon gå le sáhke boahtteájge politihkas luondo háldadime hárráj.

Rievddaduvvam areállaávkástallama sáme guovlojn máhtti jådon liehket jus doajmmi vieledusájn ja rijkajgasskasasj ulmusjrievtesvuodaj baktu, dasi aj gullu álggoálmmuga rievtesvuohta iesjmierredibmáj, friddja ájgebále ja diededum semasvuohtaj (free, prior and informed consent) ja rievtesvuoda ednamijda. Dát guosská gájkka rievddadum areállaávkástallamijda, ja dási gulluji minerállaråggåma, jåhtulakprosjevta ja guollebiebmadibme.

NSR:a mielas galggá dille liehket nav vaj máhttá dábálattjat tjuohppat ja gárvedit luonndoluohkojt. Mijá máhtto ja mijá luohko dahki mijáv vielggen dåjmalattjat ásadit åbbålasj álggoálmmukvuogijt mij gullu etihkkaj, birrasij, æjgguj ja rievtes vuojttojuogadibmáj. Vidnudagá majn li dåjma mijá guovlojn galggi dakkár njuolgadusájt tjuovvot.

NSR ájggu barggat:

vaj areála Sámen guoddelisát ávkástaláduvvi.
vaj e ásaduvá ådå minerállaråggåma sáme guovlojn åvddåla minerállaláhka sjaddá Samedikke gájbbádusáj ja álmmukrievtesvuodalasj vælggogisvuodaj milta, ja Sámedigge l dåhkkidam lágav.
vaj suohkana ja fylkasuohkana dahki etihkalasj álggoálmmuknjuolgadusájt tjårggitjit vaj sáme berustime bærrájgåtseduvvi pládnabargojn.
vaj suodjalimpolitihkka rievddaduvvá. Sábme ij galga suodjaluvvat árbbedábálasj ja guoddelis sáme luonndoávkástallamis, ájnat sáme luonndoávkástallam galggá nanniduvvat.
vaj sámediggetjielggidus ávkástallama ja suodjalime birra gåtseduvvá.
vaj álggoálmmugij árvo sjaddi oassen luondo- ja luohkoj háldadimes.
tjårggit sáme åvdåstimev urudisnammadusájn guovloj dásen guohtomaddnij gudi urudisáj vájvástuvvi.
urudispolitihkav rievddat tjårggitjit vaj álggoálmmukrievtesvuoda ja rubbmelasj kultuvrravuodo almmaláhkáj Bernkonvensjåvnå åvddåla vuoroduvvi.
tjårggit vaj guohtomaddnij máhttelisvuoda hiehtevuosstálasstemij hárráj nanniduvvá, ja vaj rievtesvuohta hiehtevuosstálasstemij tjielggá.
tjårggit vaj alemus låhko urudisáj gåddemis máhttá jåvsåduvvat.
vaj guohtomaddne máhtti lisænssabivdduj dárbo milta mannat jagev miehtáj.
tjårggit buorep åhpadimev bivddijda urudisjuohkusijn ja lasedit ruhtadimev dáj urudisjuohkusijda.
vaj hávsagusjáj ja goasskemij lågo ráddjiduvvi.
vaj buohttimårniga guohtomæládusájda hæhttuji rievtuga liehket ja jåksåt ulmev ålles økonomijjalasj buohttimijda urudisvahágahttemij åvdås.
vaj hæhttu åvddånahteduvvat álkkep duodastahttem urudisáj vahágahttemijs guohtomæládusájda, duola dagu ådå teknologijjaj baktu maj vahágahttemijt tjáledit.
vaj tjadáduvvá vájkkudimtjielggidus urudisáj vahágahttemijs sáme guohtomæládusájn.
vaj sjaddá lagáp aktidibme guohtomæládusáj- ja urudisáj háldadimorgánaj gaskan, nav vaj guohtomæládusáj berustime tjårggiduvvi.
vaj Kárášjågå álmmuk dåhkkiduvvá æjgádin ja háldadiddjen Kárášjågå ednamijs.

10 ÅHPADUS JA MÁNÁJGÁRDE

NSR:a mielas galggá sámijn iesjmierredibme åhpadusá háme ja sisano gáktuj. Dát merkaj sáme vájkkudimfábmo háldadime gáktuj mij gullu sáme åhpadussaj, sierraláhkáj mij guosská sisadnuj sáme skåvlåjn ja gájbbádusájda sáme åhpadiddjijda. Aktisasjbarggo rájáj rastá skåvllååvddånahttema ja oahpponævoj hárráj le ájnas.

Åhpadussuorggáj galggi sáme oahppij ja sáme sebrudagá dárbo vuodon liehket. Sáme dábe, giela, kultuvrra ja vuodulasj árvo vierttiji åvddån boahtet ålles åhpadussuorgen, aj rubbmelasj åhpadusbirrasin.

Sáme skåvllå galggá liehket buorre dásen gånnå sáme máná ja nuora oadtju buoremusát hiebadum sáme åhpadusfálaldagáv. Sáme mánájn ja nuorajn galggá liehket sæmmi máhttelisvuohta oahpponævojda gå iehtjádijn.

Gájkka sáme mánájn ja nuorajn galggá liehket individuála rievtesvuohta sámegiela åhpadussaj, berustahtek gånnå årru. Sáme oahppe gejn li sierralágásj dárbo, vierttiji oadtjot hiebadum åhpadusfálaldagáv ja sierrapedagogihkalasj dårjav gånnå sáme árvo li vuodon. Skåvllåasstoájggedoajmma le avtajduhtedum oasse åhpadusfálaldagás, ja danna galggá aj liehket sáme sisadno sáme mánájda.

Sáme máná ja nuora e galga nuppástimev, rasismav ja nálsodimev vásedit skåvlåjn ja mánájgárdijn.

Gáddo ja rasissma sámij vuosstij boahtá álu dassta gå ieneplåhkosebrudagán ij le nuoges máhtto sámij ja sáme ássjij birra. Danen le ájnas prinsihppa jut vuodomáhtto sámij, sámegiela ja sáme ássjij birra galggá tjårggiduvvat oassen åhpadusás gájkka oahppijda Vuonan. Dát guosská aj åhpadiddjijåhpadussaj.

Gájkkásattjat

NSR ájggu barggat:

vaj sáme mánáj rievtesvuoda hiebaduvvam åhpadibmáj sámegielan ja sámegiellaj suodjaluvvi.
åvddånahttet bagádallamårnigijt sáme máhtudakulmijt jåvsåtjit.
lasedit sáme oahpponævoj adnemav gájkka åhpadimijn.
vaj sáme giela, kultuvrra, histåvrrå, árbbedábe ja vuodulasj árvo sjaddi oassen oahppoplánajs.
sáme sisadno tjáleduvvá bájkálasj oahppoplánajn sámegielaj háldadimguovlo ålggolin.
joarkket sáme oahpponævvobuvtadimij nannimav.
vaj sáme giella oassen hæhttu liehket gå nasjåvnålasj digitála oahpponævo åvddånahteduvvi.
lasedit luondo ávkástallamav, sáme árbbedábij ja árvoj milta, mánájgárdde- ja skåvllåárggabiejven.
lasedit adnemav oahpponævvodievnastusás Ovttas sáme pedagåvgåj gaskan.
vaj sáme biebbmokultuvrra åvddånboahtá sáme mánáj åhpadusán.
tjårggit sáme sisanov asstoårruhin.
nannit sáme sisanov åhpadiddjeåhpadusájn, ja lasedittjat åhpadiddjij máhtudagájt sáme vidjurij birra.
vaj sáme giellaåhpadibme galggá luondulasj oassen skåvllåárggabiejves liehket.
vaj guoradaláduvvá luojvoj 11. skåvllåjahke-fálaldahka vuodoskåvlån sáme nuorajda, bájkálasj vidjurij milta hiebaduvvam.
åvddånahttet álmmukallaskåvlåjt sáme sisanojn.
vaj barggo sáme profijllaskåvlåj álgaduvvá.
vaj ienep vuoge ásaduvvi gåktu sámegielåhpadiddjen sjaddat åhpadusmannulagá milta universitiehtajn ja allaskåvlåjn.
vaj álkkep sjaddá studentajda bachelor-åhpadusájn, duola dagu sáme gielajn, praktihkalasj pedagogihkalasj åhpadusáv (PPÅ) válldet.

Mánájgárde

NSR ájggu barggat:

vaj ålles sáme mánájgárddedárbo gåbtjåduvvi.
lága baktu nannit individuála rievtesvuodav oadtjot sáme mánájgárddesajev.
lága baktu nannit suohkanij vælggogisvuodav tjårggitjit sáme mánájgárddesajijt, ja bærrájgåhtset jus dáhpáduvvá.
nannidum mánájgárddefálaldagá hárráj sáme mánájda gejn li sámegiella- ja gejn ælla sámegiella iednegiellan.
vaj fáladuvvá bagádibme sáme mánájgárddefálaldagáj ásadime hárráj.
rekruttierima hárráj ienep sáme mánájgárddeåhpadiddjijs ja -viehkijs.
ienep pedagogihkalasj viehkkenævoj hárráj sáme mánájgárdijda.
lasedit árbbedábálasj máhtudagáj adnemav mánájgárdijn.
rekruttierit sámegielak mánáj- ja nuorajbarggijt.
åvddånahttet sierra sáme mánáj- ja nuorajbarggijåhpadusáv.

Skåvlå

NSR ájggu barggat:

vaj sáme mána oadtju individuála rievtesvuodav åhpadibmáj sámegiellaj vuodo- ja joarkkaskåvlån.
sáme gielaj árvov låpptit skåvlån.
tjårggit rievtesvuodajt ja fálaldagájt mánájda ienep sáme gielaj.
nannit buorre vuodulasj kvalitiehtav guhkásåhpadusán sámegielan ja sámegiellaj.
nannit sáme sierrapedagogihkalasj doarjjavuogádagáv.
vaj oahppe gejn le guhkásåhpadus oadtju rievtesvuodav guosseåhpadibmáj resurssaskåvlåjn.
vaj fáhkaåhpadimfálaldahka ællosujton, duojen, tjoahkkeæládusájn ja luonndoávkástallamin nanniduvvá ja tjårggiduvvá.
nannit stipænndaårnigav oahppijda sámegielajn fáhkasuorgen.
rájájrasstididdje aktisasjbargoj hárráj åhpadusinstitusjåvnåj gaskan joarkkaskåvllådásen.
vijdedit refusjåvnnåårnigav suohkanijda ma sámegielåhpadusáv vaddi, vaj sámegiellaj vieresgiellan aj guosská.
vaj skåvllåæjgáda oadtju diededimvælggogisvuodav rievtesvuodaj birra sámegielåhpadussaj.
vaj moadda sáme giela máhtti fáladuvvat sámegielak oahppijda.
máhttelisvuodajt guoradallat sámegielav válljimfáhkan fállat.
vaj árbbedábálasj máhtudahka sjaddá sierra fáhkan nuoraj- ja joarkkaskåvlåjn.

Máhtudaklåpptim ja ållessjattugij åhpadus

NSR ájggu barggat:

vaj Stáhtaháldadiddje li vælggogisá tjielggasappot diededit åhpadusloahpádusá birra mij guosská åhpadiddjij joarkkaåhpadussaj.
sierra sáme ållessjattukåhpadusplána gáktuj, gånnå duola dagu guoradallam dárbojs, åvdåsvásstádusás ja barggojuohkemis ållessjattukåhpadusán sámijda.
vaj árbbedábálasj máhtudagá formála máhtudahkan dåhkkiduvvi.
vaj sáme sebrudakdárbo li oassen nasjåvnålasj dåjmajs máhtudaklåpptimijn.
doarjjot ásadimev sáme fáhkaskåvlås.
nannit ållessjattukåhpadusáv sáme gielan ja kultuvran.
rekruttierit ienep sáme mánáj- ja nuorajbarggijt.

1 11 ALEP ÅHPADUS JA MÁHTUDAKÅVDDÅNAHTTEM

Miján sámijn le vuodulasj rievtesvuohta, ja aj åvdåsvásstádus, åvddånahttet máhtudagájt ietjama ja ietjama birrusa birra. Åtsådibme sámij ja sáme bátsidisáj hárráj ij galga dáhpáduvvat váni miededik sámijs. Sámijn galggá liehket vájkkudimfábmo institusjåvnåj ja prográmmaj hárráj ma máhtudagájt åvddånahtti ja åhpadusáv vaddi. Sámedigge galggá ævtojt vaddet ma nanniji ja åvdedi sáme alep åhpadusáv. Sámegielak máhtudakbirrusa galggi aktan barggat rijkaj rájáj rastá.

Sámedigge ja institusjåvnå majn li máhtudagá sáme giela ja kultuvra birra, galggi aktan barggat ietjá åhpadusinstitusjåvnåj ja ásadit åhpadusplánajt ma guosski sámijda ja sáme ássjijda.

Ådåájggásasj akadiemalasj máhtudagá ja sáme dábálasj máhtudagá li ájnnasa sáme sebrudagáv åvddånahtátjit.. Sæmmi bále li moadda sáme massám máhttelisvuodav formála åhpadussaj gå li nav hæjos fálaldagá sámijda gávnnum gitta udnásj bæjvváj. Sámijda bierriji ållessjattukåhpadusá gárveduvvat ja fáladuvvat.

NSR ájggu barggat:

åvddånahttet Sáme allaskåvlåv sáme universitiehttan.
lasedit rekruttierimav sáme åhpadiddjeåhpadussaj vuodoskåvllåj ja mánájgárddáj.
nannit rekruttierimdåjmajt ma oadtju vil ienep ulmutjijt válljitjit alep åhpadusáv sáme gielajn.
Joarkket ja åvddånahttet alep åhpadusáv julev- ja oarjjelsámegielan.
nannit buorre ja hiebadahtte lasse- ja joarkkaåhpadusfálaldagájt sámegielan gájkka sáme barggijda.
vaj sáme árbbedábálasj máhtudahka sjaddá vuodon åtsådimijda, ja avtaárvvusasj ietjá åtsådimij gå le sáhka háldadime vuodos.
buorre ruhtadimårnigij hárráj sáme åtsådimij gáktuj.
stipendaj hárráj sámegielåhpadiddjijda ma praktihkalasj pedagogihkalasj åhpadusáv válldi (PPÅ)
nannit samegielåhpadiddjij fáhka- ja barggobirrasav.
máhtudaklåpptima hárráj åhpadiddjijda sámegielan ja pedagogihkan.
vaj sáme stivrraájrrasa li juohkka allaskåvlån/universitiehtan mij fállá åhpadusáv sáme gielajn jali åhpadusáv gånnå sáme fáhkamáhtudahka fáladuvvá.
ásadit ållesájggásasj bacheloråhpadusáv oarjjelsámegielan.
oarjjelsáme álggoåhpadusá hárráj Sáme Allaskåvlån.
vaj Lånekassen vaddá åhpadusdårjav sáme bielleájggeåhpadusájda aj gå oahppobájkke l ietjá rijkan.
joarkket árbbedábálasj máhtudagá/árbbediedo vieledimev.
lasedit åhpadusmáhtudagájt sáme histåvrå, kultuvra ja sebrudakdilij hárráj.
vaj sáme vidjura hæhttuji pensumij boahtet bákkulasj fáhkasuorggen.
åhpadusaktisasjbargo hárráj universitiehtta- ja allaskåvllåsuorgen, nav vaj dåhkki sáme fágajt ietjá åhpadusbájkijn válldet.

12 KULTUVRRA JA VALÁSTALLAM

Sáme kultuvrraåvddånbuktem

Kultuvrra le dat aktisasjvuohta ájálvisájs, árvojs ja dábijs ma sebrudagán gávnnuji ja majt boahtte buolvajda sihtap bisodit. NSR:a mielas máhtti sáme ietja nannit, bisodit ja åvdedit ådåájggásasj ja dábálasj sáme kultuvrav.

Sámedigge galggá doarjjot sáme kultuvralasj åvddånbuktema åvddånimev. Viesso ja nanos bájkálasj sáme sebrudagá ja dábálasj æládusá ja viessomvuoge li ájnnasa vuodon gå sáme kultuvrav buvtat. Sáme guovlojn le dárbbo ásadit ja åvddånahttet sierra gávnadim- ja tjåhkanimsajijt ja institusjåvnåjt gånnå máhttá sáme kultuvrav åvdedit.

Sáme kultuvralasj gávnadim- ja tjåhkanimsaje ja institusjåvnå li ájnas arená sáme dájddárijda åbbå sáme guovlos. Dá saje vaddi sáme dájddárijda ja artistajda máhttelisvuodav ietjasa åvddånbuktemijt åvddånahttet. Dá li aj ájnas saje gånnå máhttá sáme identitiehtav, sáme sebrudakságastallamav ja sáme ássjij dádjadusáv åvdedit.

Ådåájggásasj ja dábálasj sáme dájddatjerda li oassen mijá ådåájggásasj kultuvrraárbes, mijá dádjadusás ietjastimme ja mijá gielalasj boanndudagás. Duon dán dájddatjerda baktu åvddån sebrudahka lájttalimijn ja ságastallamijn. Ájnas le jut sámegiella aneduvvá dakkár ságastallamijn.

Sáme valástallam

Hierggevuodjem-, sjuohppim- ja tjuojggamvalástallama li sáme valástallama maj baktu bisodip nanos histåvrålasj dábijt álggoálmmugij gaskan arktalasj guovlojn. Duodden gávnnuji oabme sáme valástallamdábe ma e desti nav álu dåjmaduvá udnásj ájge. Ådåsap valástallamsuorge degu bállotjiektjama li aj ájnnasa sáme nuorajda.

Sáme valástallam le sámijda ájnas identitiehta hárráj. Ájnas le jut arená gávnnuji gånnå sáme juohkkat guovlos Sámes máhtti æjvvalit valástallamdåjmajda ja gilbustallamijda. Sáme valástallam- ja nuorajorganisasjåvnå vierttiji oadtjot máhttelisvuodav barggat aktisasj sáme valástallamij ja valástallamfágalasj gatjálvisáj.

Dájdda

NSR ájggu barggat:

vaj gájkka sáme dájddára – tjálle, drámátjálle, tjuojadiddje, lávllo, juojgge, filmmabargge, teáhterbargge ja gåvvådájddára buorep ævtojt oadtju.
lasedit ruhtadårjav sáme dájda åvddånbuktemijda Sámen ja aj rijkajgasskasasj gæhttjijda ja gulldaliddjijda.
lasedit barggostipenda lågov sáme dájddárijda. Máksem galggá sæmmi stuorak gå, ja duodastahteduvvat sæmmi láhkáj gå, Stáhta dájddastipænnda.
buoredit doarjjaårnigijt sáme musihka almodime ja ådå musihkalasj åvddånbuktemvuogij hárráj.
lasedit ådå sáme dájddárij rekruttierimav ja nannimav gájkka suorgijn.
lasedit dårjav sáme fáhka- ja tjáppagirjálasjvuoda buvtadibmáj mánájda ja ållessjattugijda.
ådåstuhttet ja digitalisierit sáme girjálasjvuodajuogadimev.
lasedit dårjav siednatevstaj ja teáhtervuosádusáj buvtadibmáj friddja suorgen.
ásadit sáme kultuvralasj skåvllåvuossav ja -soappev ålles rijkkaj.
åvddånahttet arenáv sáme dájddaåvddånbuktemijda.
ásadit aktisasj sáme kulturfåndav.
vaj almulasj ruhtaduvvam kulturinstitusjåvnåjn galggi aj sáme sisano.

Kulturinstitusjåvnå ja kulturarená

NSR ájggu barggat:

vaj máhtsadibme sáme kulturárbes sáme museajda ålliduvvá Bååstede-prosjevta baktu.
vaj sáme dájddamusea almma ålliduvvá RiddoDuottarMuseat ja sáme vuorkáj aktijvuodan.
ásadit duodastimguovdátjav Máze dulvvadime ja aksjåvnå birra Álltá/Guovddagæjnno-tjátjádagá dulvvadime vuosstij.
gávnnat ådå modellajt ruhtadime hárráj sáme kultuvrraviesojda.
lasedit aktisasjbargov sáme kulturinstitusjåvnåj gaskan.
nannit økonomijjalasj árvvedahttemav ja åvddånahttemmáhttelisvuodajt sáme festiválajda ma njuolggadårjav Sámedikkes oadtju.
nannit åvddånahttemmáhttelisvuodajt ådå ja unnep sáme festiválajda ja kulturarenájda.
vaj gávnnuji sáme vieso/tjåhkanimsaje stádajn ma li hiebaduvvam ja luondulasj tjåhkanimsaje sáme birrasijda.
åvddånahttet Ä’vv Saaʼmi muʼzei Njauddâm:in ájnas institusjåvnnån gålldåsáme duodjáj, kultuvrraj ja giellaj.
åvddånahttet kultuvrrafálaldagáv bidumsáme guovlojn, duola dagu Duoddara ráfe nannima baktu.
vaj sáme dájddárráde nanniduvvá.
buoredit Sámi Beaivváš Našunálateáhtera ja Åarjelhsaemien Teatera økonomijjalasj dilev.
nannit økonomijjalasj árvvedahttemav ja åvddånahttemmáhttelisvuodajt Rijkajgasskasasj sáme filmmainstituhttaj ja ietjá sáme filmmaálgadimdåjmajda.
nannit sáme tjåhkanimsajijt bájkijn gånnå gallegasj sáme årru.
doarjjot sáme dájddakollektijvajt.
viejedit sáme muorravantsajt ja ásadit sáme vanntsasuodjalimguovdátjav.

Vuolle/juojgga/luohti/vuelie/leud

NSR ájggu:

ásadit institusjåvnålasj viesov vuolláj/juojggaj/luohtij/vueliej/leudaj.
digitalisierit ja sadjihin oadtjot udnásj juojggavuorkájt.
duodastit máhtudagájt ja åvddånahttemav vuoles/juojgas/luohtis/vuelies/leudas.
ásadit viddnooahppeårnigav ja viddnooahppestipendav vuole/juojga/luohtia/vueliea/leuda åhpadusá hárráj.
lasedit vuole/juojga/luohtia/vueliea/leuda juogadimev ja almodimev.
juojggij bagádalleårniga máhtudaklåpptima ja åvddånahttema hárráj.
vaj ienep máná ja nuora juojggagåhti.
ælládahttet árggabiejvvejuojggamav.
juojgav sierra válljimfáhkan nuorajskåvlån ja prográmmafáhkan joarkkaskåvlån.
nannit moattevuodav sierra juojggamdábijn.

Valástallam

NSR ájggu barggat:

buoredit åvddånahttemmáhttelisvuodajt sáme valástallamsuorgijda.
lasedit oasev spellamrudájs sáme valástallambargojda ja ásadit valástallamásadusájt sáme guovlojn.
åvddånahttet sáme badjásasj organisasjåvnåv sáme valástallamijda, ja hierggevuodjem-, tjuojggam- ja tjiektjamsiebrijt åvddånahttet.
ådåsis ásadit árbbedábálasj sáme valástallamijt.
ásadit ienep sáme valástallamijt mánájda ja nuorajda.
lasedit ruhtadårjav sáme valástallamgilpustallamijda.
doarjjot duojt dájt scooter ja motorcross-ásadimijt.
doarjjot sáme e-valástallambirrasijt.
doarjjot friddjaájggefálaldagájt mánájda ja nuorajda sáme sebrudagájn.

13 FILMA, TV JA SÁME MEDIA

Filma ja TV-sisano sámegiellaj li ájnnasa. Gielav åvdedi, identitiehtav vaddi ja viehkedi vaj sáme álmmuga histåvrrå subtsastuvvá, sámijda ja aj stuorrasebrudahkaj. Ájnas le jut sáme álmmuk bæssá sáme filmajt ja TV-sisanov digitálalattjat gæhttjat.

Sáme media li ållagasj ájnnasa sebrudakságastallamin, demokratijja ja sáme gielaj hárráj. Sáme álmmugin le rievtesvuohta moalgedim- ja diehtofriddjavuohtaj, ja åvddånahtátjit sierra, friddja ja iesjrádálasj mediainstitusjåvnåjt. Media galggi vuosedit valjesvuodav sáme kultuvras ja sáme gielajs. NSR:a mielas le ájnas åvddånahttet aktisasj sáme vuogádagájt ådåsij ja ságastallama hárráj Sámen, nannitjit rájájrasstididdje sáme almulasjvuodav.

Vuona mediajn le aj åvdåsvásstádus åvdedit ålles sáme mediafálaldagáv. Ájnas le vaddet sáme mánájda ja nuorajda buorre mediafálaldagáv dajnas gå dat le ájnas giellaåvddånibmáj ja identitiehttaj.

NSR ájggu barggat:

nannit sáme præssadårjav sámegielak mediajda.
nannit vuorodimev julev- ja oarjjelsámegielak mediafálaldagájs.
vaj ásaduvvi aktisasj sáme vuogádagá ådåsij ja ságástallamij.
lasedit rekruttierimav sámegielak journalistajs.
vaj ienep sáme mánáj-TV le sadjihin ienep vuogádagájn.
nannit ruhtadoarjjaårnigav mediaprosjevtajda sáme mánájda ja nuorajda.
nannit sáme sisanov gájkka NRK:a vuogádagájn.
tiekstimårnigij hárráj TV-sáddagijs ja filmajs sáme gielajda.
vaj ienep mánájfilma ja -rájdo døbbiduvvi.
lasedit dårjav ja buvtadimev sámegielak filmajs.
vaj sámegielak TV-rájdo ja filma, aj døbbiduvvam, li sadjihin strijmmimdievnastusájn ålles Sábmáj.
lasedit oasev sáme musihkas, juojgas ja ietjá álggoálmmukmusihkas sáme rijkamediajn.

14 DUODJE JA SÁME HÁBBMIM

Duodje

Sámijn le rievtesvuohta bisodit, suodjalit ja åvdedit duojev. Duojen li ájnas elementa sáme gielas, kultuvras ja histåvrås. Máhtudahka duojes le máhtudahka materiálaj, duodjuhime, buktagij ja dábij birra.

Sáme valjesvuohta ja guovlo sáme sierramerka vuoseduvvi aj duoje baktu. Duodje le luondulasj oasse sámij bæjválasj viessomis, ja duojen le ájnas kultuvrraguodde doajmma. Duodje le guovdásj oasse sáme kultuvrraárbes, ja le sáme æládus mij viertti bisoduvvat ådå duodjárijda ja maŋep buolvajda.

Rievtesvuoda duoje hárráj ælla goassak iehtjádijda sirdeduvvam. Aktak ij máhte hábbmimijt válldet jali ådåsis buvtadit duojev rievtesvuodaaddnij loabe dagá, ja ásadibme suodjaluvvam kvalitiehttamerkajs sáme duodjáj le ájnas vuohke bisodittjat almma duojev ja árbbedábijt ma duoje vuodon li.

Sáme hábbmim

NSR:a mielas gávnnu luondulasj sadje sáme hábbmimij udnásj Sámen. Sáme hábbmim adná sáme árbbedábijt ja dájddavuogijt, ja de ådå ja ådåájggásasj buktagijt åvddånbuktá. Sáme æládusiellem le sjaddam viehka moattebelak, ja sij gudi hábbmimbuktagijt åvddånahtti sáme kultuvra, gåvåstagáj ja árbbedábij vuodon li lassánam. Duodje l álu dáj æládusdoajmmij buvtaåvddånahttema vuodon, valla buktaga e aneduvá árbbedábálasj duodjen. Dáj doajmmijn li álu unnep vidnudagá, ja dárbahi danen duola dagu værmádagájt, bagádallamav ja vájkkudimnævojt ásadime hárráj. Jus sáme kultuvrra galggá åvddånahteduvvat ja luondulasj oassen udnásj ådåájggásasj Sámes liehket, de la ájnas vaj ådådahko ja buvtadibme arvvadahteduvvá. Sáme hábbmijiddje dahki kultuvrraåvddånbuktemijt ma álkkes láhkáj árggabiejven aneduvvi, ja nav viehkedi tjalmostittjat sáme kultuvrav ådåájggásasj Sámen. Ájnas le jut ruhtadoarjja tjårggiduvvá ådå sáme hábbmimij, ja vaj plána mærkkabuvtaårniga hárráj mij guosská ådå sáme hábbmimij ålliduvvá.

NSR ájggu barggat:

vaj duodje mij le buvtaduvvam ábnnasijs luondos bæssá lasseárvvodivudis.
vaj mærkkabuvtaårnik sáme duoje ja -hábbmima sertifisierima hárráj jåhtuj biejaduvvá ja bigoduvvá.
láhtjet dilev nav vaj duodje ja sáme hábbmim nehta baktu vuobdeduvvá.
nannit aktisasjbargov Sámedikke ja duodjeorganisasjåvnåj gaskan.
vaj prosæssa duodjesuorgev organisieritjit vaddá buorre organisierimav, ja åvdåsvásstádus tjielgaduvvá.
praktihkalasj dårja ja ruhtadårja hárráj unnep duodjevidnudagájda.
stipænndaårnigij hárráj ådåásadiddjijda duodjesuorgen.
nannit udnásj resurssa- ja máhtudakbirrasijt duoje hárráj, ja barggat ásadittjat dákkár birrasijt danna gånnå vájlluji, duola dagu julevsáme guovlon.
duoje duodastahttema ja máhtudakdoalvvoma hárráj.
nannit åhpadimev duojes gånnå guolletjuoma, náhkke ja sassne boahttsujs, sávtsajs ja ietjá divrijs.

15 AVTAÁRVVUSASJ SÁBM

NSR:a vuojno milta Sábme gájkajda gullu. Mij barggap Sáme gáktuj gånnå gájka máhtti viessot nuppástime dagá ja sæbrrat sebrudakiellemij sæmmi premissajn, berustahtek makkár sjiervve, seksuála luonndo, sjiervveidentitiehtta, tjerdalasjvuohta, sáhtusvuoda, áldar jali makkár åsskuj gullu.

Gájkka galggi máhttet bihkovuodajn viessot nav gåk sij li, ja sæmmi máhttelisvuodaj. Sáme sebrudagán le åvdåsvásstádus dáv ållidittjat. NSR barggá vájkkudittjat struktuvrajt ma dahki vaj muhtemijn ælla sæmmi máhttelisvuoda gå iehtjádijn, ja NSR barggá rievddadittjat guottojt ma dahki vaj muhtema e bihkovuodajn máhte viessot.

Dåjma dássásasj Sáme hárráj hæhttuji moatte suorgijn ásaduvvat. Duola dagu barggo guottoj rievddadime hárráj sebrudagán, åhpadussuorgen ja barggoiellemin, ja barggij åhpadimen alep virggeåhpadusájn.

NSR ájggu barggat:

guoradallat ja hieredit nuppástimev sáme barggoiellemin ja almulasj dievnastusájn.
åvddånahttet åhpadimgárvvidusáv queer-sámij birra skåvlåjda.
gåtsedit Sámedikke diedádusáv dássádusá birra.
vaj fáladuvvá lasseåhpaduskurssa virggeåhpadusájda tjårggitjit åhpadimmáhtudagájt moattelágásj seksuála luondoj ja sjiervveåvddånbuktemij hárráj.
økonomijjalasj arvvedahttema hárráj organisasjåvnåjda ma sjiervij dássádusá ja avtaárvvusasjvuoda hárráj barggi, berustahtek makkár seksuála luonndo jali sjiervveåvddånbuktem.
dåjmaj hárráj ma duostodi dierredimev ja seksuála illastimijt sáme sebrudagán, dán vuolen aj dåjma ma mánájt ja nuorajt diedulattjan dahki ietjasa ja iehtjádij mierij birra.
åvddånahttet miellaguoddodåjmajt/ratjástimijt avtaárvvusasjvuoda hárráj sjiervij gaskan.
vuosteldit nuppástimev ja nálsodimev digitála vuogádagájn.
rievtesvuodatjårggidusá hárráj ájnegasj sáme ulmutjijda.
åvddånahttet miellaguoddodåjmajt/ratjástimijt givsedime vuosstij.
dássádusá hárráj sjiervij gaskan sáme vuodoæládusájn.

16 RIJKAJGASSKASASJ AKTISASJBARGGO

NSR sihtá nannit álggoálmmugij ja unneplågo álmmugij vuodulasj rievtesvuodajt, ja nannit ráfebargov ja værjjobinnedimev væráldin. Rijkajgasskasasj rievtesvuodanjuolgadusá li ájnnasa gå le nannimin álggoálmmugij ja unneplågo álmmugij ássjijt. Ájnas le sámijda oassálasstet rijkajgasskasasj bargguj aktan ietjá álggoálmmugij.

NSR galggá aktan barggat organisasjåvnåj, orgánaj ja stáhtalasj oajválattjaj ma li nannimin álggoálmmugij ja unneplågo álmmugij rievtesvuodajt, ja værjoduhttemav ja ráfev ásadime. Sáme galggi sæbrrat rijkajgasskasasj orgánajda gåsi le luondulasj sæbrrat.

NSR ájggu barggat:

vaj álggoálmmugij rievtesvuoda iesjmierredibmáj dåhkkiduvvi.
tjårggit vaj almasjrievtesvuoda ja álggoálmmugij rievtesvuoda álmmukriektá milta vieleduvvi.
nannit álggoálmmugij rievtesvuodajt AN:a vuogádahkaj sebratjit.
nannit álggoálmmugij gielladilev dan aktijvuodan gå le AN:a rijkajgasskasasj lågekjahke álggoálmmukgielajda 2022-2032.
jåhtuj biedjat ja nannit álggoálmmuknissunij oassálasstemav ja sajev bargon mij guosská álggoálmmukássjijda AN:an ja ietjá rijkajgasskasasj orgánajn.
nannit ruhtadimev álggoálmmugij oassálasstemijda AN-vuogádagán ja ietjá rijkajgasskasasj arenájn.
vaj Sámedikke guojmástallambarggo ietjá álggoálmmugij joarkká.
ásadit sáme åvdåstiddjekontåvråv Brüsselin.
åvddånahttet aktisasj sáme strategijjav EU:a gáktuj.
nannit gasskavuodav ja aktisasjbargov álggoálmmugij gaskan Barents-guovlon.
nannit sámij rållav arktalasj aktisasjbargon.
stuoves åvdåstime hárráj álggoálmmugijda Barentsrådet:in ja Nordisk råd:an.
vaj doadjem álggoálmmugij rievtesvuodajs ij åvvånis dåhkkiduvá, ja vaj AN:a lájddijiddje prinsihpa ma guosski æládusájda ja almasjrievtesvuodajda tjuovoduvvi.
vaj Sámedigge nammat ájrrasav Etikkrådet – Statens pensjonsfond utland:aj.

17 IELLEMVUOJNO JA VUOJŊŊALASJ ÁRVO

Vuojŋŋalasj árvo ja åssko le agev læhkám guovdásj elemænntan sámij bæjválasj iellemin. NSR:a mielas bierri sebrudahka vieledit duov dáv sáme iellemvuojnov ja vuojŋŋalasj árvov. Galggá aj arvusmahteduvvat dåhkkidittjat ja gierdatjit duov dáv iellemvuojnov ja ærádisájt sáme sebrudagán.

Sáme girkkoiellem galggá åvddånit sáme iesjdádjadusá ja sáme dábij milta. Sámegiella galggá liehket sajenis girkko dáhpádusájn.

NSR ájggu barggat:

vieledime, dåhkkidime ja gierddisvuoda gáktuj jáhkofriddjavuoda ja iesjgeŋga sáme iellemvuojnoj ja vuojŋŋalasj árvoj hárráj.
doarjjot girjálasjvuodav mij iellemvuojnojt tjalmos vaj sámijda ja sámegiellaj almoduvvá.
ásadit rájájrasstididdje nuorajbargojt ma iellemvuojnojt ja árvojt tjalmosti.
arvvadahttet åvddånahttemav teologijjas ja filosofijjas sáme vuojnoj.
dássádusá hárráj sáme iellemvuojnnoinstitusjåvnåjn ja -birrasijn.
nannit sáme gielaj adnemav åsskosebrudagájn.
nannit sáme sálmmadábijt.
rekruttierit sáme girkkobarggijt.
nannit duodastahttemav sáme iellemvuojnojs ja filisofijjajs.
bærrájgåhtset sáme árbbedábijt riegádahttemis gitta hávddádibmáj.

Válggaprográmma 2021-2025