Saemien reaktagæmhpoen njueniehkisnie

Saemien reaktagæmhpoe guhkiem vaaseme. Dovne mietiemoerh jïh vuestiebïegke orreme. Men mij akt lea eevre seekere: NSR edtja jåerhkedh njueniehkisnie årrodh saemien reaktagæmhposte.

Kategori
NSR
Forfatter
NSR
Dato
21.08.2021
NSR

Saemien reaktagæmhpoen njueniehkisnie

Reaktajearsoesvoete lea vielie goh ajve reaktah paehpierisnie jïh baahtsemem utnedh riektide. Seamma vihkele reaktah raaktan illesuvvieh. Dellie riektieh tjuerieh daajroem saemien tsiehkiej bïjre utnedh jïh tjuara hijven reaktaviehkiefaalenasse årrodh.

Naakenh vienhtieh Saemiedigkie ij byörh dan jïjnjem reaktaj bïjre pryöjjadidh. Lahtestimmieh jïjtsistie båetieh bielelen ussjedidh man bïjre lea.

Gosse staate jallh jeatjebh eah væljoem jïh daajroem utnieh, edtjebe dåarjoehtidh dejtie mah mijjen reaktaj jïh mijjen kultuvren åvteste gæmhpobe.

– Maanah edtjieh sijjen reaktam saemien gïelelïerehtæmman jïh lierehtæmman saemien gïelesne åadtjodh. Båarasåbpoe saemieh edtjieh healsoesuerkiem gaavnedidh gusnie maahtoe saemien kultuvresne jïh gïelesne. Edtja reaktah eatnamasse jïh eatnemevierhtide ååktedh, Lisa Marit Pentha-Stavsøien jeahta, NSR:n gåalmede kandidaate Åarjelsaemien veeljemegievlesne.

– NSR ij jååhkesjh reaktah eah krööhkestamme sjïdth. Dan åvteste eadtjohke reaktapolitihkem tjïrrehtibie. Gosse staate jallh jeatjebh eah væljoem jïh daajroem utnieh, edtjebe dåarjoehtidh dejtie mah mijjen reaktaj jïh mijjen kultuvren åvteste gæmhpobe, Pentha-Stavsøien jeahta.

Ovrïektes daaroedehtemepolitihke

Histovrijen mietie riektieh leah bieline orreme aktede ovrïektes daaroedehtemepolitihkeste, maam annje daanbien damtebe. Mijjieh vuejnebe riektieh sjæjsjalimmieh vaeltieh faatoes daajrojne saemien kultuvren, gïelen, seabradahken jïh reaktavuajnoej bïjre. Dan gaavhtan leajhtadimmie reaktasuarkan viesjiehtåbpoe sjædta jïh reaktajearsoesvoete vaahrese bïejesåvva.

Daanbeajjetje NSR-stuvrije Saemiedigkie lea aktem stoerre ellies gïehtjedimmiem saemiej reaktajearsoesvoeteste aalkeme. Daelie lea Saemiedigkien jïjtse råållam tjïelkestamme, gaskem jeatjah Saemiedigkie maahta paarhteviehkiehtæjjine årrodh. Jeatjah vihkeles teemah leah orreme reaktaviehkiefaalenassem nænnoestidh, riektiej maahtoem saemien tsiehkiej bïjre lissiehtidh jïh nuepiem nænnoestidh aamhtesh abpe laanteste sertedh saemien vierhtiereaktan Deatnusne.

Reaktasysteeme Nöörjesne ij dan jïjnjem saemien reaktagoerkesem våaroeminie utnieh, naakede maam sïjhtebe jarkelidh.

– Jis mijjieh veeljiji leajhtadimmiem åadtjobe edtjebe dam vijries barkoem jåerhkedh mejnie libie aalkeme. Mijjieh sïjhtebe öörnegidie vuartasjidh guktie maahta vigkieh loetedh jïh liktedh, guktie maahta jienebh vigkieh loetedh åvtelen dovres reaktaprosessh sjædta, Eirik Larsen jeahta, NSR:n mubpie kandidaate Vesthavet veeljemegievlesne.

NSR lea aaj bïeljelamme daerpies jååhkesjimmiem nænnoestidh saemien provhkijste  jïh reaktavuajnojste. Dovne gïjredaelvievijreme tjååtselidie jïh mearoeloesegööleme leah såemies provhkh mah eah ååktemem åadtjoeh.

– Reaktasysteeme Nöörjesne ij dan jïjnjem saemien reaktagoerkesem våaroeminie utnieh, naakede maam sïjhtebe jarkelidh. Saemiedigkie lea meatan laakh hammoedidh jïh dan åvteste veanhtebe Saemiedigkien vuajnoeh leah sjyöhtehke gosse riektieh edtjieh dejtie nænnoestamme laakide toelhkestidh. Manne vïenhtem barkoe maam libie aalkeme daelie, sæjhta illedahkine åadtjodh staaten åejvieladtjh sijhtieh dam jååhkesjidh, Larsen minngemes jeahta, mij juristine barkeme gellie jaepieh departemeentesne.