Válggaprográmma 2025-2029

1 SÁME DEMOKRATIJJA

Sámedigge Vuona bielen Sámes le Vuona biele sámijda álmmukválljiduvvam parlamænnta. Sámedikken galggá liehket friddja ja iesjrádálasj roalla Vuona stivrrimorgánaj gáktuj.

Sámedigge galggá åvdåstit sámijt, ja dåjmadit iesjmierredimev juohkka ássjen mij guosská sámijda.

Sámedigge galggá doajmmat divna sámij åvdås, berustahtek sijá duogátjis. Sámedigge galggá åvdedit ja tjadádit politihkav. Sámedigge ja stáhtalasj oajválattja galggi bærrájgæhttjat vaj sámij rievtesvuoda tjadáduvvi, lahka aktisasjvuodan sáme sebrudagájn.

Guhkep ájge ulmme le ásadit aktisasj sámedikkev mij galggá åvdåstit sámijt avta álmmugin, berustahtek rijkarájáj.

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

vaj Sámedigge dåjmat iesjmierredimev juohkka ássjen mij guosská sámijda.
nannit Sámedikkev, iemeálmmukparlamænntan, mij válldá sajádagáv ja fámov juohkka sebrudaksuorgen mij guosská sáme álmmugij.
vaj ålles Sáme moattevuohta åvdåstuvvá vijddát.
vaj båhti ienep ja buorep aktisasjbarggosjiehtadusá suohkanij ja fylkasuohkanij.
vaj Vuodna tjuovvu Vuodolága § 108 ja álmmukriektáv.
tjuovvot konsultasjåvnå vælggogisvuodav ja nannit ja åvddånahttet dav.
almma budsjæhttasjiehtadallama Sámedikke ja Ráddidusá gaskan.
vaj ienebu tjáledi ietjasa Sámedikke válggajienastuslåhkuj.
nannit Sámedikke nuorajpolitihkalasj nammadusáv, vuorrasijrádev ja rádev doajmmavariasjåvnåj sámij åvdås.

friddja ja åvddågiehtaj diededuvvam miededibme (FPIC) sjaddá oassen láhkaårdnigis.

nannit oassálasstemav Stuorradikken politihkalasj prosessaj tjuovvuma diehti ja gaskostit sáme perspektijvajt dan bargo aktijvuodan mij dåppe dagáduvvá.

2 AKTISASJ SÁBME

Mij sáme lip akta álmmuk nielje rijkan gænna le aktisasj histåvrrå, kultuvrra, giella ja árbbedábe. Miján le aktisasj sebrudakiellem, æládusá ja visjåvnå boahtteájge hárráj. Rijkaj rájá e galga hieredit mijá aktisasjvuodav. Mijá giela, berajvuoda, duobddága ja æládusá gávnnujin juo ájggá ja åvddåla gå stáhtarájá mierreduvvin. Guládallam ja aktisasjbarggo sáme álmmukválljiduvvam orgánaj, organisasjåvnåj, æládusáj ja luondulattjat lahka politihka suorgij le ájnas. NSR le Sámeráde sebrulasj, gænna le sebrulasjorganisasjåvnå juohkkat bieles rijkarájáj. NSR le ietjas åvdåstusá baktu Vuona biele Sámedikken læhkám lájddistiddjen sáme parlamentára aktisasjbargo åvddånimes. NSR barggá åttjudit aktisasj tjoavddusijt juohkka suorgen berustahtek rijkarájáj.

NSR hálij barggat dáj ássij åvdås:

aktisasjbargo lassánibme sámij gaskan rijkarájáj rastá.
Sámedikke oajvvadus Nuorttarijkalasj sámekonvensjåvnnåj viertti dåhkkiduvvat nuorttarijkalasj stáhtajs.
åvddånahttet Sáme parlamentára rádev (SPR) ja ásadit dåjmadagáv.
aktisasj njuolgadusá jienastuslågo tjáledibmáj Sámen.
aktisasj biejvve divna sámediggeválgajda Sámen.
åvddånahttet ienep aktisasj sáme ásadusájt rijkarájáj rastá.

3 GIELLA

Sámegiela li akta dajs ájnnasamos gierggejuolgijs sáme sebrudagán. Giela guoddet mijá sámij kultuvrav, histåvråv, máhtov ja árvojt.

Dárojduhttempolitihka diehti le duháda sámijs bajássjaddam sámegiela dagi. Mij hálijdip sáme galggi oadtjot máhttelisvuodav oahppat sámegielav. Ja juohkkahattja gudi máhtti sámegielav, juogu dal binnebut jali ienebut, le mijá sáme kultuvra guodde ja bierriji måvtåstuhteduvvat sámegielav anátjit.

Divna sámijn galggá liehket giellaarená, sáme dievnastusfálaldagá ja máhttelisvuoda adnet ietjasa gielav. Divna sámijda galggi aj liehket rievtesvuoda åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj.

Sámegiella ja dárogiella libá avtaárvvusasj giela Vuonan. Sámegiela galggi liehket vuojnnusin mijá sebrudagán, ja dasi gullu ålles sáme giellaboanndudahka. Máhttelisvuohta oahppat ja adnet ienep sámegielajt viertti nanniduvvat.

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

vaj sámegielajn le luondulasj sadji almulasjvuodan.
vaj divna gudi hálijdi bessi oahppat sámegielajt.
ienep sáme giellaguovdátja, ja nannit dálásj giellaguovdátjijt.
moattegielak sáme sebrudagá gånnå gålldåsámegiella ja bidum- ja ubbmem- sámegiela li maŋen.
vaj divna sámegiela gulluji majoritiehtagiellasåhpamussaj.
ásadit sáme giellaoahttsev mij galggá gåtsedit vaj sámij giellarievtesvuoda ålliduvvi.
vaj ienep suohkana sjaddi oassen sámegielaj háldadimguovlos.
vaj sjaddá vejulasj oahppat sámegielav barggoájgen.
vaj sámegielmáhtudahka aneduvvá tjåvdamáhtudahkan relevánta virgijn, ja vaddá bálkkálasádusáv.
nanos åhpadus sáme vuostasjgiela dásen.
gielladåjma vuorrasijda.
sámegielak asstoájggeårdniga mánájda ja nuorajda.
láhtjet dilev sáme gielaj ja giellaano dutkamij.
dårjav ja åvddånahttemav Sáme Giellagállduj iesjrádálasj orgádnan giellaaktisasjbargon.
Doarjjaårdniga sámegielaj dålkkum- ja jårggålimgålåjda.
vaj sámegielak fáhkabargge gudi válldi oahpov åhpadus- ja varresvuodasuorgijn bessi binnedit oahppolådnavielges.
vaj biejaduvvi bájkke- ja gæjnnogalba aj ubbmema ja bidumsámegielajda ja gålldåsámegiellaj gånnå le luondulasj.
sáme bájkkenamáj dokumentasjåvnnå.
aktisasj kárttadievnastusá gånnå li sáme bájkkenamá ja vaj Kárttadåjmadagá kárttadievnastusá gávnnuji sámegiellaj.
nannit Sáme bájkkenammadievnastusáv ja ásadit bájkkenammaarkijvav.
bærrájgåhtset vaj gávnnuji buorre giellateknologijjalasj ræjdo sámegielajda, aj dutkam ja åvddånahttembargguj.
nannit sáme GJ-birrasijt (goansta jiemme) ja vaj stuorra teknologijja vidnudagá láhtji dilev anátjit sámegielav ietjasa buktagijn.

4 BAJÁSSJADDAM, ÅHPADUS, OAHPPO JA DUTKAM

Sáme mánná guovdátjin

Mánájgárdij ja skåvlåj vuolggásadje galggi liehket sáme mánáj ja nuoraj dárbo. Sáme árbbedábe, giella, kultuvrra ja vuodoárvo galggi vuojnnut ålles åhpadus- ja oahppovuogádagán. Sáme skåvlån galggá liehket buorre kvalitiehtta nav vaj sáme mánájda ja nuorajda vatteduvvá åhpadus nanos giellamodellaj milta ja buoremus láhkáj hiebaduvvam sáme åhpadusfálaldagáj baktu. Åhpadusrudá galggi liehket sæmmi dásen sáme mánájda ja nuorajda gå iehtjádijda.

Divna sáme mánájn ja nuorajn galggá liehket individuála rievtesvuoda oadtjot oahppofálaldagáv sámegielan ja sámegiellaj, berustahtek årrombájkes. Sáme oahppe gejna li sierra dárbo vierttiji oadtjot hiebaduvvam oahppofálaldagáv ja sierrapedagåvgålasj viehkev sáme árvoj milta. Skåvllåasstoájggefálaldagá le avtajduhtedum oasse oahppofálaldagás, gånnå galggá aj sáme sisadno sáme mánájda.

Dárojduhttempolitihkka le dahkam vaj ieneplågosebrudahka ij le oadtjum nuoges máhtov sáme kultuvra ja histåvrå birra. Binná máhtto máhttá doalvvot diehtemahtesvuohtaj, åvddågáttojda ja rasissmaj. Divna oahppijn Vuonan bierre liehket máhtto sámij, sáme giela ja sebrudagá hárráj oassen åhpadusás. Dát máhtto viertti aj liehket oassen mánájgárddeåhpadiddje- ja åhpadiddjeåhpan, ja ietjá profesjåvnnååhpajn.

Aktisasjbarggo rijkarájáj rastá le ájnas prinsihppa sáme skåvlå åvdedimes.

Ållessjattugijåhpadus, alep oahppo ja máhttoåvdedibme

Mijá sámijn le vuodulasj rievtesvuohta, ja iesjrádálasj åvdåsvásstádus åvddånahttet máhtov mijá iehtjama ja mijá birrasij birra. Oahppama baktu mij máhttep nannit moattevuodav ja bisodit mijá kulturárbev. Ålos sámijs le dárojduhttema diehti massám máhttelisvuodav adnet ietjasa gielav, máhtov ja kultuvrav. Danen le ájnas láhtjet dilev buorre ja sebrudahtte ållessjattukåhpadussaj.

Dutkama sámij ja sáme dáktebátsidisáj ja oajvveskuvrij birra ij galga dagáduvvat sámij miededime dagi. Sámeálmmugin galggá liehket vájkkudimfábmo ásadusáj ja máhttoåvddånahttema ja oahppoprográmmaj gáktuj.

Sámedigge galggá biedjat ævtojt sáme alep oahpo stivrrimij. Aktisasjbarggo rijkarájáj rastá nanni sámegiela máhtudakbirrasijt.

Gájkkásattjat

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

nasjåvnålasj vuorodibme ålles sámegielåhpadussaj mánájgárde rájes gitta ållessjattugij åhpadussaj.
nuorttarijkalasj álgadibme nannit rájájrasstididdje aktisasjbargov giela, giellaåhpadusá, oahpponævvobuvtadime ja giellaælládime hárráj.
dahkat aktisasj oahppoplánav ja oahpponævojt sámegielfáhkaj vuodo- ja joarkkaskåvlå åhpadusájda rijkarájáj rastá.
åvddånahttit sierra sáme mánáj- ja nuorajbarggeåhpav.
háhkuhit ienep sámegielat fáhkabarggijt mánájgárdijda ja skåvlåjda.
bálkkálasádus åhpadiddjijda gejn le sámegiela máhtudahka.
Ienep adno giellaguoddijs ja almmamáhtudagás divna dásijn sámegielåhpadusán.
rahtjamus sáme oahpponævvobuvtadimes ja pedagåvgalasj viehkkenævojda.
bákkulasj sebrudahttem sámegielas nasjåvnålasj digitála oahpponævoj ásadimes.
vaj iemeálmmugij árbbedábálasj máhtto aneduvvá mánájgárdij ja skåvlåj árggabiejven.
ienep sáme biebmo mánájgárdijn ja skåvlåjn.
vaj divna mánájgárdde- ja åhpadiddjestudentajn li sáme fáhkaoase åhpadusán.
doarjjot álmmukallaskåvlåjt ja fáhkaskåvlåjt gånnå le sáme sisadno.
vaj fáladuvvi sierrapedagåvgalasj fálaldagá gånnå le máhtudahka sáme gielas ja kultuvras, hiebaduvvam sáme mánáj dárbojda.
vaj ásaduvvi ienep sáme bajássjaddamguovdátja stádajda ma nanniji sáme mánáj giellaåhpav, kulturåvddånimev ja identitiehta dåbdov.
ásadit ja buoredit oahppofálaldagájt guolástimes, duojes, boatsojsujtos, luonndoanos ja tjoahkkeæládusás.
válljimfáhka sáme iemeálmmukmáhtos/árbediedos.
lasseoahppokurssa profesjåvnååhpadusán, vaj oadtju máhtudagáv åhpadit iesjgeŋga seksuála luondoj ja sjiervvedåbdådimij birra.

Mánájgárdde

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

oadtjot sáme mánájgárddefálaldagáv ållåsit ja åttjudit lága baktu rievtesvuodajt sámegielak mánájgárddesadjáj.
sáme rámmaplána mánájgárdijda.
nannit sáme barggijnårmav.
Definerit ulmijt sáme mánájgárdijda mánájgárddelágan.
vaj mánájgárde tjuovvoli prinsihpav nanos giellamodellajs.

Skåvlla

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

sáme mánáj rievtesvuoda åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj, ja vaj sámegielåhpadus sjaddá luondulasj oasse skåvllåárggabiejves.
vaj sáme máná oadtju nannit ietjasa sáme identitehtav skåvlån.
vaj Sámedikke stuorra rahtjamus boahtte ájggegávdas le sámegiela tjállem- ja låhkåmåhpadus skåvlåjn.
Vaj skåvlå tjuovvu nanos giellamodella prinsihpav.
åttjudit skåvllåaktisasjbargov ja aktisasj sáme skåvlåjt suohkanij, fylkaj ja rijkarájáj rastá.
ásadit åhpadiddjeforumav åhpadiddjijda Vuona, Svieriga ja Suoma bielen Sámen.
Ålles árvustallam guhkásåhpadusfálaldagás, mihtujn ásadit rijkavijddásasj koordinerimav mij tjårggi mánáj rievtesvuodav sámegielåhpadussaj.
vaj oahppe gudi oadtju guhkásåhpadusáv, galggi oadtjot rievtesvuodav hospiterimij jali intensijva åhpadussaj bájkálasj åhpadiddjij lunna.
ienep stipenda oahppijda gejn la sámegielåhpadus.

Ållessjattukoahppo, alep oahppo ja máhttolasedibme

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

vaj ållessjattukåhpadus sámijda galggá liehket tjuovvolibme Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå rapårtås.
vaj ienebu válljiji sáme oahpojt universitehtajn ja allaskåvlåjn.
adnet åhpadalle ja mentor årdnigijt ållessjattugij giellaåhpadusán.
vaj ienebu oadtju máhttelisvuodav sjaddat sámegielåhpadiddjen oahppofálaldagáj ma li buore, másjkeda ja sadjihin.
ásadit ienep sáme profesjåvnnåoahpojt.
buorre ja ålles oahpojt oarjjelij-, julev- ja nuorttasámegielan, ja álggooahpojt bidum ja ubbmema sámegielan ja gålldåsámegielan.
vaj sáme árbbedábálasj máhtto ja praktihkalasj vásádusá oahpos ja barggoiellemis dåhkkiduvvit ja aneduvvi.
vaj sáme dárbbo váldeduvvi maŋen dalloj gå nasjåvnalasj máhtudaklåptimplána dagáduvvi.
Bærrájgåhtset Sáme allaskåvllåj åvddånimmáhttelisvuodajt.
buorre oahppofálaldagá alep oahpos aj julev- ja oarjjelijsámegielan.
vaj sáme árbbedábálasj máhtto galggá liehket vuodon dutkamin, sæmmi dásen gå ietjá dutkam le vuodon háldadibmáj.
ienep ruhtadibme sáme dutkamij.
gehtjadit sáme dutkama stáhtusav ja dárbojt ja åvdedit sáme dutkamberustimijt.
åttjudit sáme stivrraájrrasijt divna allaskåvlåjda/universitiehtajda ma fálli oahpov sámegielan jali oahpov gånnå fáladuvvá sáme fáhkamáhtto.

háhkuhit moattefágalasj rekrutterimprosjevtajt alep oahppuj.

lasse sáme kvåvtåjt alep oahppuj.

5 AREÁLA, BIRÁS JA DÁLKÁDAHKA

Mijá mielas galggá liehket máhttelis dåjmadit árbbedábálasj luonndoresursajt tjuohppamav ja ávkástallama. Areálaano rievddadibme sáme guovlojn máhttá dåssju tjadáduvvat friddja ja åvddågiehtaj diededuvvam miededime milta (FPIC). Oajválattja ja ietjá biele vierttiji vieledit ja dåhkkidit iemeálmmugij máhtov divna háldadimdásijn.

Ruoná koloniserim le buojkuldahka mij tjielggi gåktu álgaduvvam ja plániduvvam prosessa ja rámmavuogádagá vájkkudi iemeálmmugij rievtesvuodajt, ednamijt ja iellemvuodov tjiegadum “ruoná målssusime” duohkáj, majt værált mak dárbaj.

Rievtes nuppástuhttem iemeálmmugij hárraj máhttá dåssju dáhpáduvvat gå iemeálmmugij rievtesvuoda dievalattjat dåhkkiduvvi, árvvon aneduvvi ja implementeriduvvi divna dásijn. AN iemeálmmukdeklarasjåvnnå (UNDRIP) ja ietjá vælggogisvuoda le unnemus standárda majt viertti tjuovvot.

Mijá iemeálmmukmáhtto ja mijá resurssa vælggon dahki mijáv aktijvalattjat vájkkudit dasi vaj ásaduvvi universála iemeálmmukstandárdda, ma guosski etihkkaj, birrasij, æjggumij ja rievtes vuojttojuogadibmáj luondon. Vidnudagá ma galggi dåjmadit mijá guovlojn galggi tjuovvot dákkár njuolgadusájt.

Sihke dálkádak- ja luonndohiehte viertti gehtjaduvvat sæmmi aktijvuodan, ja goappátja ájtti mijá eksistensav. Goappátja hiede vierttiji tjoavdeduvvat ulmusjrievtesvuodaj ja iemeálmmukrievtesvuodaj rámmaj sisbielen. Mijá mielas le luonndo ja iemeálmmukmáhtto oassen dálkádak- ja luonndohiede tjoavddusis.

Mij doarjjop prosjevtajt ma e ájte mijá ulmusjrievtesvuodajt ja iellemvuodov.

Biras ja dálkádahka

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

vaj iemeálmmukmáhtto dåhkkiduvvá gå duostodip, unnedip ja hiebadip dálkádakrievddamijt.
vaj dálkádakdåjma tjadáduvvi ulmusjrievtesvuodaj milta, ja álggoálmmugij rievtesvuodaj ja árvoj milta.
hieredit vaj merraguovlo ålggobielen Lofåhta, Viestarállasa ja Sáččá rabáduvvi ulljo- ja gássadåjmajda.
hieredit gruvvodåjmajt merabådnen ja vaj gruvvobátsadusá, industrijabátsadusá ja kemikála luojteduvvi merraj.
vaj e ásaduvá ådå bieggafábmoindustrijja sáme guovlojda, ij ga merrabiegga.
vaj dálkádakpolitihkan le dåjmaj iemeálmmugij hárráj ma nanniji ja bisodi sáme kultuvrav.
dálkádakfoannda sáme æládusáj gáktuj.
vaj Sámedigge ja sáme sebrudahka nahká barggat guhkesájge strategijjaj ma guosski dálkádakhiebadibmáj ja gergasvuohtaj.
vaj iemeálmmuga oadtju rudájt duostotjit dálkádak- ja luonndohiedijt.
rievddadit Vuona ja rijkajgasskasasj ulljo- ja gássapolitihkav, man ulmme le jåksåt mihttomærráj mij le dálkádakneutrála sebrudahka, åvddål 2040.

Luondo- ja areálaháldadibme

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

vaj luonndoresursa háldaduvvi ávkken boahtte buolvajda.
vaj sámij rievtesvuoda ednamijda, tjátjijda ja luonndoresursajda dåhkkiduvvi.
vaj sámij rievtesvuoda ednamijda, tjátjijda ja luonndoresursajda kárttiduvvi.
vaj ådå slája mat båhti Sábmáj aj sjaddi oassen sáme kultuvra ja æládusáj resurssavuodos.
vaj e ásaduvá ådå gruvvodåjma sáme guovlojda åvddål gå minerálaláhka ållit Sámedikke gájbbádusájt ja oadtju dåhkkidimev Sámedikkes.
vaj åvddågiehtaj miededibme ednamråggåm ássjijn hiejteduvvá.
bisodit biebbmooaggásvuodav Sámen.
vaj Sámeriektánammadus 2 tjuovvoluvvá.
rievddadit dálásj lágajt, suodjalimláhkaásadusájt ja birásháldadime barggovuogijt vaj guoddelis sáme adno ja sáme kulturdåjmadibme bissu.
nannit sisanov nasjåvnålasj pládnanjuolgadusájn vaj sáme berustime ja rievtesvuoda bisoduvvi.
vaj iemeálmmukmáhtto ja árvo váldeduvvi maŋen areála- ja birásháldadimen.
åvddånahttet ådå modellajt suodjalimguovlojda gånnå sáme iemeálmmukmáhtto ja sáme háldadibme dættoduvvá.
guohtomæládusáj ja urudisáj háldadimorgána vierttiji buorebut aktan doajmmat.
vaj urudispolitihkka rievddaduvvá nav vaj iemeálmmugij rievtesvuoda manni rijkajgasskasasj sjiehtadusáj åvddalij nav gåktu Bernkonvensjåvnnå.
nannit heahtegádjomriektáv vaj máhttá suoddjit ietjas slihturijt ja guohtomiellijt.
åhpadit bivddijt bivddojuohkusijda ja lasedit ruhtadimev dájda juohkusijda.
vaj merragoasskemij ja gånågisgoasskemij låhko binneduvvá.
vaj buohttimårdniga guohtomæládusájda galggi liehket rievtuga ja dievddet mihtov ålles ekonomalasj urudisvahákbuohttimij, ja buohttimij urudisáj åvdås ma li guohtomguovlon.
vaj urudisvahágij duodastibme álkkebun dagáduvvá ådå registrerim teknologijjajn.

vuodulasj tjielggidus makkár vahágijt urudisá dahki sáme guohtomguovlojn.

bisodit kulturduobddágijt miehttseguohtomij baktu.

6 ÆLÁDUSÁ

Mijá vuojnno vuodoæládusájda le vuododuvvam bierggit báhkuj. Bierggim le ienep gå dåssju ruhta, dan vuodon le kultuvralasj, ekolåvgålasj ja rudálasj guoddelisvuohta. Sáme kultuvrra le vuododuvvam guoddelis luonndoadnuj, gånnå le perspektijvva boahtte buolvajda. Árbbedábálasj sáme æládusá li ájnnasa sáme kultuvra bisodibmáj. Mijá biebbmosystema le vuodon mijá vejulasjvuohtaj viessot Sámen, ja le ájnas oasse ålles gergasvuodas.

Mij ájggop barggat sáme æládusáj åvdedimijn. Vuodoæládusájda vierttiji sjaddat buorre åvddånim máhttelisvuoda. Sæmmi båttå ájggop doarjjot ådå æládusájt, ma e bileda mijá dálásj iellemvuodov. Innovasjåvnnå, vidnudakdåjma ja barggosajij ja æládusdåjmaj åvdedibme Sámen le ájnas årroma ja sáme gielaj ja kultuvra åvddånibmáj.

Gájkkásattjat

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

vaj friddja ja diededuvvam miededibme åvddågiehtaj (FPIC) galggá liehket vuodon divna ássjijn ma guosski sáme kultuvrraj ja æládusájda.
vaj sáme æládusdåjmadiddjijn le buorre rámmaævto ma vaddi sisboadov ja almma máhttelisvuodav nannit ja vijdedit æládusájt.
vaj sáme girjjealmmudagájda oadtju buorre rámmaævtojt ja máhttelisvuodav åvddånahttemij.
vaj sáme æládusá oaggiduvvi ja suodjaluvvi gå elfábmohuksama, mineráladåjma ja ietjá areáladåjma plániduvvi.
sámediggediedádusá sáme biebbmovuogádagáj hárráj.
vaddet nuorajda máhttelisvuodav álgget iesjrádálasj æládusbarggen.
nannit tjoahkkeæládusájt.
nannit sáme kulturæládusoassálasstijt vájkkudimnævoj ja viddnosuorggeåvddånimij baktu.
binnedit rádjátsakkijt ma hieredi sáme æládusdåjmajt Sámen.
bagádusårdnik æládusájda ja maneldiddjijda ma berusti rijkaj njuolgadusájt.
vaj sáme æládusbargge ja rievtesvuodaaddne oadtju almma máhttelisvuodav oassálasstet pládnaprosessajda ja oadtju ássjájguoskavasj prosæssaviehkev gå dejvadi viddnoberustiddjij.
háhkuhibme sáme æládusájda positijva insentijvaj baktu dagu buorep doarjjagij ja tjuovvolime baktu.
åttjudit buorre rádevaddem- ja rijddotjoavddem mekanismajt sáme æládusáj hárráj.
vaj Sámedigge oadtju stuoráp roallav æláduspolitihkalasj ja háldadim gatjálvisáj hárráj.
buoredit háldadimev mij vaddá guoddelisvuodav ja duodden bájkálasj ja sáme vájkkudimfámov.
vaj Sámedikke tsuojggidusá vieleduvvi, ja konsultasjåvnå tjadáduvvi sáme rievtesvuodaaddnij ja Sámedikkijn.
duodastit sáme æládusáj kultuvralasj ja árbbedábálasj anov guovlojs ja vædtsagijs.
diehtojuohkem iesjgudik sáme æládusáj ja anoj birra álmmukmiehtsijn ja suodjalimguovlojn.
areála divuda guollebiebbmama aktijvuodan.
nannusap gájbbádusá guollebiebbmamindustrijjaj vaj ij galga birásbilediddje substánsajt luojttet, ja arvusmahttet dåjmadiddjijt adnuj válldet dahpas ásadusájt.

Miehttsim

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

vaj miehttsim dåhkkiduvvá suodjaluvvam sáme kulturdoajmman almulasj háldadimen ja lágajn.
vaj bajke årroj ja ietjá sámij rievtesvuoda låddimij hárráj dåhkkiduvvá ållåsit.
vaj bájke årroj rievtesvuoda adnet ednamijt ja luondov histåvrålasj ano milta vierttiji ållåsit dåhkkiduvvat.
vaj bessi vuojánijt adnet dárbulasj miehttsima ja bierggima aktijvuodan.
vaj sáme árbbedábálasj resursaháldadibme galggá liehket vuodon miehttseháldadimen.
ratjástibme árbbedábálasj sáme biebbmobuvtadimes.
åvdedit árbbedábálasj ja guoddelis luonndoanov.
vaj sámij rievtesvuoda árbbedábálasj giellabivdduj dåhkkiduvvi ållåsit.
vaj oadtju stuoráp kvåvtåjt, slájajt ja bivddoguovlojt gå láhkaásadus Guovdagæjno låddima birra ådåsmahteduvvá.

Guolástibme

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

vaj Merragátguolástime nammadusá árvvalus duohtan dagáduvvá ja vaj aktisasj ja histåvrålasj sáme guolástusrievtesvuoda nanniduvvi lága baktu.
árvustallat riektá baktu gåktu guolástimrievtesvuodajt dåhkkidit.

dåjmajt biedjat ma bisodi ja nanniji unnemus vantsaj ájnas rållav merragádde sebrudagájda ja doarjjot merrasámij kultuvrav ja viessomdilev.

sirddet ierijt áhpenuohttevantsajs rabás juohkusijda ja merragátguolástusá kvåvtåjt ja dan láhkáj hieredit åmastimgártjedimev gånnå kvåvtå tjoahkkiduvvi gallegasj ulmutjij hállduj.
vaj buoredit guollevuosstájválldemav ja dievnastusstasjåvnåj lågov sáme guovlojn.
vaj vuodnalinja vieleduvvi ja vaj konsulteriduvvá Sámedikkijn gå le sáhka sierraloabes.

vaj tjadáduvvá guoradallam gåktu udnásj guolástus- ja kvåvttåpolitihkka vájkkut merrasáme kultuvrraj ja sebrudahkaj.
vaddet máhttelisvuodav barggat merrasáme tjoahkkeæládusájn.
nannit háhkuhim-kvåvttåordnigav vaj nuora oadtju buorep máhttelisvuodajt guolástussaj álgget.

ienep máhttelisvuoda sáme biebbmobuvtadiddjijda adnet árbbedábálasj vuogijt biebmoj riejddidattijn duola dagu guolijt luobbot gåjkkådibmaj.

Luossa

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

vaj sáme luossakultuvra jågåjn ja vuonajn nanniduvvá.
vaj máhtto árbbedábálasj luossabivdo hárraj joarkeduvvá boahtte buolvajda.
vaj dåjma ja strategijja Sámedikke luossadiedádusás doajmmaj biejaduvvi.
ásadit rádev mij gåtset árbbedábálasj sáme máhtov luossaháldadimen.
vaj kultuvralasj ja bájkálasj guolástibme vuoroduvvá gå luossabivddo vas álgaduvvá.
almma sáme bájkálasj luossabivddoháldadibme.
vaj luossabårre jågåjn ja jåhkånjálmijn bivdeduvvá vaj suoddji luossamævtov.
vaj ruossjaluossa máhttá aneduvvat biebbmoresurssan, ja vaj sáme guolástiddje le maŋen bivdon.
ienep máhtto luosa iellemmannulagá birra jågåjn ja meran, ja mij vájkkut luossanálláj.

almma iesjmierredibme ja sierra rájájrasstididdje háldadibme Deanutjátjádagá guollebivdon.

vaj divna máhtto, sihke álggoálmmukmáhtto ja dutkaduvvam máhtto le vuodon háldadimen.

Ednambarggo

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

vaj sáme ednambarggo dåhkkiduvvá ájnas oassen Vuona biebbmogergasvuodas ja vaj dat váldeduvvá maŋen nasjåvnalasj biebbmooaggásvuoda strategijjajda.
vaj ásaduvvá álgadimdoarjjaårdniga ådå bånndurijda sáme guovlojn mij arvusmahttá nuorajt álgadit ednambargujn.
vaj sáme guovlojn ásaduvvá moattebelak ja gájdos adnostruktuvrra, gånnå smávep ja gasskastuorrusasj båndorsijda oadtju sæmmi buorre ævtojt gå stuoráp båndorsijda guovdásj Vuonan.
vaj dåjma ma buoredi sáme bånndurij mávsulasjvuodav ja iellemævtojt nanniduvvi, nav vaj ienebu luluj bissot æládusán ja smávep bájkijn, ja oadtju rievtes máhttelisvuodajt sisboado hárráj.
vaj sámij ednambarggo dåhkkiduvvá ájnas oassen Vuona biebbmobuvtadimes, gånnå fokus le bisodit sáme smávep bájkijt ielle kultuvrraguodden.
ådåsit ásadit doarjjagav sáme ja arktalasj ednambargguj ednambarggosjiehtadusá baktu.
vaj mejerijja sáme guovlojn galggi bisoduvvat.
vaj bájkálasj biebbmogálvo gávnnuji sáme guovlojn doarjjaga baktu bájkálasj buvtadiddjijda ja dåjma ma åvdedi bájkálasj biebmojt ja ienep iesjbierggimav sáme bájkijn.
vaj sáme ednambarggo vuoroduvvá dálkádakhiebadimdoajmman duostotjit hásstalusájt dálkádakrievddamij aktijvuodan.
dokumenterit sáme ednambarggo árbbedábijt.
låpptit ja nannit ednambargo duodjeárbbedábijt.

Ællobarggo

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

belakahtes guoradallam Fovse-ássjen.
vaj boatsojæládusláhka ådåsmahteduvvá sáme ævtojt milta.
buoredit udnásj boatsojæládusá háldadimev.
vaj Sámedigge nanni ietjas bargov boatsojæládusá areálavuodo hárráj plána- ja areálaássjijn.
dahkat buorre boatsojæláduskártajt boatsojæládusá ævtojt milta.
vaj boatsojæládusá sisŋeldis iesjmierredibme nanniduvvá álmmukriektá milta.
vaj boatsojæládus Trollheimenin oadtju buorep rámmaævtojt ja sjaddá oassen árbbedábálasj boatsojæládusguovlos.
vaj boatsojæládus buohtalasteduvvá ednambargujn nav vaj boalldemusdivuda ja sullasattja li sæmmi dásen.
nannit boatsojæládusá ekonomalasj rámmajt.

dássádus boatsojæládusán lága ja boatsojæládussjiehtadusá baktu.

boatsojmerka li sáme kulturárbbe ja sáme galggi ietja dajt háldadit.

Ådå sáme barggosaje

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

buorre rámmaævto ja ienep ruhtadibme sáme ásadusáj åvdedibmáj.
vaj Sámedigge dahká strategijjav ådå sáme barggosajij ásadibmáj.
ienep birássiesste barggosaje Sámen.
háhkuhit ja doarjjot ådå sáme vidnudiddjijt ja álgadiddjijt mat buvtadit sáme barggosajijt.
ásadit æjvvalimbájkijt sáme vidnudiddjijda.
åvdedit sáme mannoæládusáv, ja ásadit etihkalasj ja guoddelis æládusáv gånnå le autentalasj sáme kultuvrra.
sáme mannoæládusbuktagij sertifiserimårdnik.
nannit aktisasjbargov Innovasjåvnnå Norgga ja Sámedikke gaskan.
sáme álgadimruhtadfoannda ruhtagájbbediddje æládusájda.
nannit sáme kulturæládusdåjmadiddjij vájkkudimnævoj ja suorggeåvddånime baktu.
álkkep værrovuogádahka sidjij gudi årru ja barggi rijkarájáj rastá Sámen.

Duodji

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

nannit duodjeåhpadusáv.
aktisasj duodjeviesojt/divudagájt ásadit sáme bájkálasj sebrudagájn.
vaj duodjáj mij le buvtaduvvam luondo ábnnasij ij galga lasseárvvodivut.
nannit aktisasjbargov Sámedikke ja duodjeorganisasjåvnåj gaskan.
praktihkalasj ja rudálasj doarjja smávva duodjevidnudagájda.
stipænndaårdniga áttjas álggám duodjárijda.
duoje resursa- ja máhtudakbirrasa.

álkkebun dahkat lasseárvvomáksemijt duodjárijda gudi vuobddi duojijt ålggobielen dan rijka gånnå sij årru.

nannit háhkuhimev ájteduvvam duodjeárbbedábijda dan milta vaj árbbedábálasj duodjára oadtju doarjjagav joarkket máhtov boahtte buolvajda.

7 KULTUVRRA

AN:a iemeálmmukrievtesvuodaj tjielggidus, art. 31 tjårggi “Iemeálmmugijn le rievtesvuohta bisodit, stivrrit, suodjalit ja åvdedit ietjasa kulturárbev ja árbbediedov ja ietjasa kulturhámijt.” Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå rapårtas boahtá åvddån jut dárojduhttemis li læhkám stuorra vájkkudusá sáme kultuvrraj, ájnegis ulmutjijda ja sebrudahkaj. Mijá mielas bierriji divna sáme oadtjot máhttelisvuodav válldet ruoptus masseduvvam kultuvrav dåppe gånnå årru. Ålles sáme kulturiellem dárbaj låpptiduvvat. Ájnas le nannit kulturásadusáj rámmajt vaj sáme dájdda- ja kulturháme åvddåni. Sáme guovlo dárbahi ietjasij æjvvalimsajijt ja festiválajt. Mij dárbahip ietjama ásadusájt kultuvrra- ja identitiehtaåvddånibmáj, ja iesjmiellusasjvuoda ja aktisasjvuoda nannimij.

Sihke ådåájggásasj ja árbbedábálasj sáme dájddaga gulluji mijá kulturárbbáj ja giellaj, majt sáme ietja galggi nannit ja åvdedit. Sáme æjvvalimsaje vaddi sáme dájddárijda ja artistajda arenajt gånnå máhtti åvdedit ja gaskustit ietjasa dájddagav. Iesjgudik dájddaháme li viehka ájnnasa gå sebrudahka galggá åvddånit lájttalimes ja dágástallamis. Mij ájggop doarjjot rijkarájáj rasstididdje aktisasjbargov.

Sáme valástallam

Sáme valástallam nanni sáme identitehta ja mihásvuodav. Valástallama baktu máhttá bisodit ja gaskostit kultuvralasj árvojt ja histåvråv. Sáme valástallam tjoahkki ulmutjijt rijkarájáj rastá ja nanni aktijvuodav Sámen.

Iesjmiellusasjvuohta

Sáme sebrudahka le tsieggiduvvam iesjmiellusasj berustimes mij guhkes ájgij tjadá le dahkam jut mij duola dagu ietjá lip oadtjum Sámedikkev. Danen diehtep mij iesjmiellusasjvuodan le viehka guovdásj roalla sáme sebrudakåvddånimen, ja dat máhttá vájkkudit ållo ájnas rievddadimijt boahtte ájgen. Iesjmiellusasjvuohta Sámen bisot aj kultuvrajt ja árbbedábijt sijá kurssaj, dåjmaj ja ietjá berustimij baktu.

Filmma, TV ja medijá

Mijá sámijn le rievtesvuohta moalggem- ja diehtofriddjavuohtaj, ja åvdedit iehtjama belakahtes medijáásadusájt. Medijá galggi gåvvit sáme moattevuodav ja gielajt. Vuona medijájn le aj åvdåsvásstádus bisodit ålles sáme medijáfálaldagáv. Ållagattjat mánájda ja nuorajda, giellaåvddånime ja identitehta doarjjoma diehti. Diedo ja ådåsa galggi máhttit jåksåt ålles Sámev miehtáj, berustahtek rijkarájájt.

Kulturásadusá ja kulturarena

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

vaj divna sámijn le sáme æjvvalimsadje.
nannit sáme dájddasuorge vuodoåhpav.
ásadit sáme kulturásadusájda buorre ekonomalasj rámmajt ja åvddånimmáhttelisvuodajt.
sáme kulturárbbe ruoptus doalvoduvvá sáme museajda.
máhtsadit sáme girjálasjvuodav ja sáme tevstajt sáme álmmugii.
vaj sáme álmmuk galggá æjggut ja háldadit sáme tækstatjoakkáldagájt, ja e nasjåvnålasj oajválattjajs.
ådå museaviesov ja sáme dájddamuseav Kárášjåhkåj.
huksat ådå lanjajt Girkonjárga Savio-museaj.
doarjjot duodastimguovdátja ásadime Máze dulvvadimplánaj milta ja aksjåvnnå Álttá/Guovdageainnu dulvvadime vuosstáj.
åvddånahttet ásadusáj ma dålvudit verddevuodav vijddásit.
identifiserit ådå modellajt gåktu ruhtadit sáme kulturviesojda.
nannit dálásj festiválajt ja kulturarenájt ja ásadit ådå.
Sáme vieso miehtáj rijka galggi oadtjot buorre ekonomalaš rámmaævtojt ja máhttelisvuodajt vijddásappot åvddånit.
åvddånahttet Ä’vv Saaʼmi muʼzei Njávdámis sjattatjit tjåvdaásadussan gålldåsáme duodjáj, kultuvrraj ja giellaj.

åvdedit kulturfálaldagájt bidum- ja ubbmemsáme guovlojn.

dahkat kulturmujttoháldadimev ja bájkkenammadievnastusájt sierra etáhttan.

Dájdda

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

vaj sáme dájddára oadtju buorep ævtojt.
tjielgadit ja vijddásit åvdedit aktisasj sáme kulturfåndav rijkarájáj rastá.
sáme dájddaga juohkem ja ekspårta sihke Sámen ja rijkajgasskasasj dásen.
ienep barggostipenda sáme dájddárijda.
buoredit sáme girjálasjvuoda åledimev.

nannit sáme girjálasjvuoda buvtadimev, jårggålimev ja gaskustimev, ja doarjjot vaj sáme girjálasjvuohta sjaddá ienebut åledibmáj sihke nasjåvnålasj ja rijkajgasskasasj dásen.
doarjja lávddetevstaj ja teahtervuosádusáj buvtadibmáj friddja suorgen.
ásadit sáme kultuvralasj skåvllålávkav ja vádtsemsoappev ålles rijkkaj.

Vuelie/luohti/vuolle/leu’dd

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

vaj sáme juohkka álldarin bessi válldet adnuj árggabiejv-vuolev.
ásadit ásadussijdav vueliei/luohtái/vuolláj/leu’ddiiii.
digitaliserit ja dahkat vuollearkijvajt åledibmáj.
duodastit máhtov ja åvddånahttet vuelie/luođi/vuolev/leu’dde.
ásadit åhpadalleårdnigav ja viddnooahppestipendajt vuelie/luohtái/vuolláj/leu’ddii.
dahkat luođi/vuolev/vuelie/leu’dda åledibmáj distribusjåvnå ja almudime baktu.
juojggam válljimfáhkan nuorajskåvlån ja prográmmafágan joarkkaskåvlån.
vijddásit doalvvot moattebelakvuodav iesjgudik juojggamárbbedáben.
ienep fokus vueliei/luohtái/vuollaj/ /leu’ddii musihkkafágan.

Valástallam

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

láhtjet dilev nav vaj sáme juohkka álldarin máhtti sæbrrat ja barggat sáme valástallamijn rijkarájáj rastá.
buorre åvddånahttemáhttelisvuoda sáme valástallamsuorgijda.
valástallamásadibme sáme guovlojn.
ælládit árbbedábálasj sáme valástallamijt.
lasse doarjja sáme valástallamgilbbusijda.
doarjjot duov dáv skohter ja mohtor-ásadusájt.
doarjjot sáme e-gilbbombirrasijt.
doarjjot astoájggefálaldagájt mánájda ja nuorájda sáme sebrudagájn.
vaj iesjmiellusasj bargojn li buorre ævto.

Filmma, TV ja sáme medijá

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

buorre medijáfálaldahka sámijda juohkka álldarin ja divna sámegielajda rijkarájáj rastá.
lasse præssadoarjja sáme medijájda.
vaj ásaduvvi aktisasj sáme vuogádagá ådåsijda ja dágástallamij.
háhkuhit ienep sámegielak journalistájt.
ruhtadimårdniga mediaprosjevtajda sáme mánáj ja nuoraj gáktuj.
årdniga TV-sisano ja filmaj sámegielak tekstimij.
vaj medijásisadno mij almoduvvá Vuonan aj galggá tiekstiduvvat sámegielajda.
dubbit ienep filmajt ja rájdojt mánájda, ja ienep kinofilma Vuonan galggi dubbiduvvat sámegielajda.
lasedit doarjjagav sámegielak filmaj buvtadibmáj.
vaj sáme musihkka, vuolle ja ietjá iemeálmmukmusihkka lassán sáme rijkasáttamedijájn.
nannit sáme filmaj árvvogievlev.

Iellemvuojnno ja vuojŋŋalasj árvo

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

vieledit ednama, tjátjij ja ábij vuojŋŋalasj sisanov.
vieledibme, dåhkkidibme ja gierddisvuohta jáhkkofriddjavuohtaj ja iesjgudik sáme iellemvuojnojda ja vuojŋŋalasj árvojda.
dássádus sáme iellemvuojnnoásadusájn ja iellemvuojnnobirrasijn.
vaj girjálasjvuoda maj tiebmá le iellemvuojnno almoduvvá sámijda ja sámegiellaj.
ásadit iellemvuojnno- ja árvvujtjanádum nuorajbargov rijkarájáj rastá.
åvddånahttet teologijjav ja filosofijjav sáme perspektijvajn ja sámegielaj anujn iellemvuojnnobirrasijn.
nannit sámegielaj anov åsskosebrudagájn.
nannit sáme sálmmaárbbedábijt.
nannit sáme iellemvuojnno ja filosofijja dokumenterimav.

8 KULTURMUJTTOSUODJALIBME

Mij lip nannusit tjanáduvvam iehtjama åvddåhiståvrråj. Mijá ájttegijn le sierra sadje mijá vájmojn. Mij vádtsep sæmmi luottajt, årrop sæmmi guovlojn, ja iellep sæmmi luondos. Nav mij aj hálijdip mijá maŋeldisboahttijda galggá liehket sæmmi vejulasjvuohta.

Vájku mijá luotta ælla læhkám nav vuojnnusin iehtjádij tjalmijda, de li gåjt ållo luotta mijá máttoj iellema maŋŋáj. Dat le álu aj mierrediddjen dasi vaj bessap bisodit iehtjama iellem- ja adnoguovlojt. Dá luotta gávnnuji aj guovlojn rijkan gånnå ij le læhkám dábálasj iehtjádijda ájádallat jut dá li bájke gånnå sáme li årrum.

Dárojduhttem ja nationalisma narratijva le guodám luottajdis dutkamij, háldadibmáj ja ietjá sebrudakstruktuvrraj. Duohtavuoda- ja såbadimkommisjåvnå rapårtta vuoset gåktu iehtjáda gå sáme ietja li oadtjum merustallat mijáv ja mijá histåvråv. Boarásmuvvam ájádusá mijá birra le iellemin sihke dutkamin ja ietján sebrudagán.

Ækton máhttet tjielggit sáme åvddåhiståvråv le máhttet vuojnnet sáme perspektijvav. Dát merkaj låhkåt duobddágijt sáme ævtojt milta, ja dåbdåstit báhko kulturminne le dáro moalgedimvuohke mij ij ållåsit reflekteri sáme dádjadusáv ietjas luottajs duobddágin. Dan diehti viertti sáme bájkálasj sebrudahka ja lahkabirrasa sehkanit ienebut, ja sáme resurssaulmutja bierriji váldeduvvat adnuj.

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

vaj Sámedikke kulturmujttoháldadibme galggá liehket almma iemeálmmukháldadibme man vuodon le sáme perspektijvva, kultuvrra ja árbbedábe.
vaj ådå kulturbirásláhka vielet sámij rievtesvuodav iesjmierredibmáj kulturmujttoháldadimen.
lasedit kultuvralasj ja vásádusvuoda máhtudagáv kulturmujttosuodjalusháldadimen.
vaj sáme musea galggi æjggut sáme arkeolåvgålasj dávverijt.
bájkálasj ådåsis hávddádibme mijá máttojs, gudi li báleduvvam ietjasa hávdijs, maŋeldisboahttij ja bájkálasj sebrudagá ævtojt milta.
ásadit sáme vanntsasuodjalimguovdátjav.
ienep gaskustibme sáme kulturmujtojs miehtáj Sáme.
Várjjat sijdda UNESCO væráltárbbelisstaj.

9 KULTURMUJTTOSUODJALIBME

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

vaj Sámedikke kulturmujttoháldadibme galggá liehket almma iemeálmmukháldadibme man vuodon le sáme perspektijvva, kultuvrra ja árbbedábe.
vaj ådå kulturbirásláhka vielet sámij rievtesvuodav iesjmierredibmáj kulturmujttoháldadimen.
lasedit kultuvralasj ja vásádusvuoda máhtudagáv kulturmujttosuodjalusháldadimen.
vaj sáme musea galggi æjggut sáme arkeolåvgålasj dávverijt.
bájkálasj ådåsis hávddádibme mijá máttojs, gudi li báleduvvam ietjasa hávdijs, maŋeldisboahttij ja bájkálasj sebrudagá ævtojt milta.
ásadit sáme vanntsasuodjalimguovdátjav.
ienep gaskustibme sáme kulturmujtojs miehtáj Sáme.
Várjjat sijdda UNESCO væráltárbbelisstaj.

10 AVTAÁRVVUSASJ SÁBME

Sábme le moattebelak ja dat le álu læhkám mijá gievrrudahka. Avtaárvvusasj Sábme le Sábme gånnå ij aktak váseda hieredusájt, berustahtek makkár doajmmavariasjåvnå siján le. Avtaárvvusasj Sáme vuodo le dåhkkidibme ja vieledibme nubbe nuppes. Nav vaj divna máhtti oassálasstet sáme sebrudahkaj hieredime ja nuppástime dagi galggá liehket vuodoprinsihppan divna sebrudagá åsijn.

Dássádus le aj ájnas oasse avtaárvvusasj Sámes, ja dat viertti guosskat divna åsijda sebrudagán.

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

gádodit juohkka lágásj nuppástimev.
rudálasj árvvedahttem organisasjåvnåjda ma barggi dássádusájn sjiervij gaskan ja avtaárvvusasjvuodajn berustahtek seksuála luondos jali sjiervvedåbddåmis.
åvddånahttet dåjmajt guottoj/kampánjjaj gáktuj avtaárvvusasjvuohtaj sjiervij gasskaj.
Dássádus sjiervij gaskan sáme vuodoæládusájn.
universála hábmmiduvvam sebrudahka, mij bærrájgåhtså rievtesvuodajt dajda gejn li doajmmaváriasjåvnå.
åvddånahttet sámegiela buojkuldagájt ja gielav mij guosská doajmmahierediddjijda.

11 OAGGÁS SÁBME

Mij diehtep ilá ålos sámijs viessu dårvodis dilen givsedime, vassjás moalggemij, nálsodime, nuppástuvvama, vahágahttema, seksuála illastime, vierredagoj, rasisma ja soade diehti. Mij ájggop barggat vaj Sámen li oaggás ja buorre sebrudagá ja sijda. Aktisasjbarggo ietjá dåjmadiddjij ja ásadusáj le ájnas vaj máhttá ásadit oaggás sebrudagájt divna guovlojda.

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

duostodit vahágahttemav ja seksuála illastimev sáme sebrudagán.
vaj máná ja nuora oadtju diedulasjvuodav ietjasa ja iehtjádij rájáj hárráj.
riektáoaggásvuohta ájnegis sámijda.
sáme riektáoaggásvuodav viertti bærrájgåhtset ja nannit dan láhkáj vaj duobmárijn ja ássjeguoddalimoajválattja barggijn, politijjan ja kriminálahuvson le buorre máhtto sáme sebrudagá, giela ja kultuvra hárráj.
ásadit sierra máhtudakprográmmav duobmárijda ja ietjá barggijda justijsasuorgen.
Sáme ássjij giehtadallam duobbmoståvlåjn spesialiseriduvvá gå dasi gájbbeduvvá máhtudahka.
duostodit sámevasjev ja nuppástimev miellaguoddobargoj ja kampánjaj baktu.

12 SÁME JA RIJKAJGASSKASASJ AKTISASJBARGGO

Mij ájggop ájn liehket maŋen vájkkudime iemeálmmugij vuodorievtesvuodajt, ja barggat ráfe ja doarrohieredime åvdås væráldin. Rijkajgasskasasj riektánjuolgadusájn le mierrediddje sisadno mij tjårggi iemeálmmugij berustimijt. Danen le ájnas vaj sáme li maŋen rijkajgasskasasj bargon aktan ietjá iemeálmmugij. Mij galggap aktan barggat organisasjåvnåj, orgánaj ja stáhta oajválattjaj ja tjårggit iemeálmmugij ja unneplågoálmmugij rievtesvuodajt. Divna iemeálmmuga galggi bessat doajmmelit sæbrrat rijkajgasskasasj orgánajda. Nannusap sáme aktisasjbarggo galggá binnedit dajt hieredusájt ma tsaggi almma sáme sebrudakåvdedimev.

NSR hálijt barggat dáj ássjij åvdås:

iemeálmmugij iesjmierredimrievtesvuoda dåhkkidimev.
vaj sáme perspektijva låpptiduvvi ja almoduvvi rijkajgasskasasj arenájn ja prosessajn AN orgánajn ja mekanismajn.
bærrájgåhtset vaj ulmusjrievtesvuoda ja iemeálmmukrievtesvuoda álmmukriektá gáktuj árvvon aneduvvi.
nannit iemeálmmugij riektáv ja máhttelisvuodav oassálasstet AN-vuogádagán.
álgadit ja nannit iemeálmmuknissunij oassálasstemav ja sajádagáv bargon iemeálmmukássjijn AN:n ja ietjá rijkajgasskasasj orgánajn.
bærrájgåhtset vaj stáhta li maŋen ruhtadimen iemeálmmukbargov dálkádaksjiehtadallamijn.
aktisasj sáme strategijja nannima diehte iemeálmmugij rievtesvuodajt EU-vuogádagájn.
aktijvuodav ja aktanbargov nannit Barentsregiåvnå iemeálmmugij gaskan.
nannit sámij rållav árktalasj aktisasjbargon.
stuoves iemeálmmuk åvdåstimev Nuorttarijkaj ráden ja Barentsráden.
Ij dåhkkidit iemeálmmukrievtesvuoda buorgoduvvi, ja vaj AN:a bagádiddje prinsihpa æládusájda ja ulmusjrievtesvuodajda miededuvvi.
vaj Sámedigge nammat åvdåstiddjev Etihkkarádáj – Statens pensjonsfond ålggorijkka.
AN:a álggoálmmugij rievtesvuodaj tjielggidus (UNDRIP) implementeridum nasjåvnalasj lágájda.

Válggaprográmma 2025-2029