Dahkoeprogramme

529872_483421161741591_1773815362_n

→ Veedtjh PDFe: NSRen dahkoeprogramme
Gïehtjh aaj: NSRen prinsihpeprogramme

Sisvege:

2. Saemiedigkie
3. Saemien laavenjostoe
4. Gïele
5. Healsoe jïh hokse
6. Lïerehtimmie jïh maanagïerth
7. Jollebe ööhpehtimmie jïh daajroeevtiedimmie
8. Kultuvre jïh gaarsjelimmie
9. Duedtie
10. Areale jïh byjrese
11. Jieleme jïh årrome
12. Meedija jïh govlesadteme
13. Gaskenasjovnaale barkoe
14. Jieledevuajnoe jïh voejkenen aarvoeh

SAEMIEDIGKIE
NSR sæjhta:

  • Saemiedigkie edtja vielie tsevtsemefaamoem åadtjodh dejnie suerkine Saemiedigkie jïjtje tjïerteste
  • Saemiedigkie tjuara prijoriteradidh veeljijigujmie gaskesadtedh jïh deallahtihks årrodh, guktie lea våajnoes jïh stïeresne saemien dajvine jïh siebriedahkedigkiedimmesne sïejhmelaakan
  • Saemiedigkie budsjedterååresjimmieh staatine åådtje
  • konsultasjovneöörnegem nænnoestehtedh jïh dam laakine vihtiestidh. Saemiedigkie tjuara rïektes råårestallemeguejmine sjïdtedh staaten jïh voenges åejvieladtjigujmie
  • ENn deklarasjovne aalkoealmetji reaktaj bïjre jïh jeatjah gaskenasjovnaale dïrregh akte bielie sjædta nöörjen laakeste jïh saemiepolitihkeste
  • Saemiedigkie edtja eadtjohkelaakan meatan årrodh Saemielaakem staeriedidh
  • laavenjostoem vijriesåbpoe evtiedidh staaten etaatigujmie, fylhkentjïeltigujmie jïh tjïeltigujmie
  • prosesse Saemiereaktamoenehtsinie 2 vihth aalka. Aalkovisnie edtja goerehtallemem jïh damtijimmiem saemien dajvijste prijoriteradidh.

 

SAEMIEN LAAVENJOSTOE

NSR sæjhta:

  • lissiehtamme laavenjostose saemiej gaskemsh skreejredh staateraasti joekehts bieline
  • Noerhtelaanti Saemiekonvensjovne nænnoestamme jïh sjïehtesjamme sjædta, jïh  Saemien Parlamentarihkeles Raerie daan sjïekenisnie evtiesåvva
  • daate tjåenghkies saemien gïelelaavenjostoe vijriesåbpoe evtiesåvva
  • hoksedh Saemieraerie evtiedimmienuepieh åådtje
  • tjåenghkies njoelkedassh salkehtidh juktie veeljemelåhkose tjaalasovvedh
  • aktem tjåenghkies daatovem salkehtidh saemiedigkieveeljemidie Saepmesne.

 

GÏELE

NSR sæjhta:

  • aktem vaaksjomeåårganem jallh tjïrkijeåårganem saemien gïelide tseegkedh, mij gaskem jeatjah edtja hoksedh saemielaaken gïelenjoelkedassh illesuvvieh
  • jienebh saemien gïelejarngh tseegkesuvvieh
  • gïelejarngi maadthdåarjoem lissiehtidh
  • akte strategeles gellienjaepien programme saemien gïelejarngide tseegkesåvva, juktie hoksedh prosjektebarkoe gïelejarngine vielie daajroes sjædta tïjjen åvtese
  • åtnoem gïeleguedtijijstie jïh realmaahtoste skreejredh saemiengïelen lïerehtimmesne gaajhkine daltesinie
  • saemien sijjienommh åtnasuvvieh geajnoesjiltine jïh kaarhtine desnie gusnie saemien nommh gååvnesieh
  • jienebh saemien geajnoenommh dorjesuvvieh desnie gusnie iemie
  • gaajhkh byögkeles gåetieh saemiengïelen sjilth åadtjoeh saemien dajvine
  • saemien gïeletåarnh tseegkedh juktie skreejredh saemien gïele åtnasåvva institusjovnine
  • sjïehteladtedh guktie saemien gïele åtnasåvva  bïevnese- jïh govlesadtemeteknologijesne
  • sjïehteladtedh soptsestæjja baakoegærjide saemiengïelesne
  • jienebh saemien applikasjovnh dorjesuvvieh smarttellefovnide jïh nedtepreejride
  • saemien gïele akte iemie bielie sjædta maanaj aarkebiejjeste, gaskem jeatjah multimeediji jïh lidteratuvren tjïrrh
  • geervelïerehtimmiem vijriesåbpoe lutnjedh mij fokusem åtna saemien gïelese
  • Saemielaaken gïelenjoelkedassh sjïehtedidh guktie saemien utniji daerpiesvoeth leah jarngesne
  • Saemielaaken gïelenjoelkedassh sjïehtedidh guktie dah nåhtojne båetieh gaajhkide saemide, saaht mennie tjïeltesne dah årroeh
  • geerve saemiej reakta saemien lïerehtimmiem åadtjodh, laakine jïh beetnehdåarjoeöörneginie gorresåvva, goh baalhkam åadtjodh juktie saemien lïeredh barkoetïjjen.

 

HEALSOE JÏH HOKSE

NSR sæjhta:

  • Saemiedigkie reaktam åådtje ståvroelïhtsegh nammoehtidh healsoesïeltide
  • saemien sjïeredåakterejarnge akten saemien maahtoejarngese evtiesåvva somatihken medisijnesne, jïh SANKS’ine ektine öörnesåva
  • saemien healsoefaageles siebrieh nænnoestehtedh, jïh hoksedh utnijesiebrieh tseegkesuvvieh Saemiedigkien tsavtshvierhtiej tjïrrh
  • aktem saemien perspektijvem hoksedh ektiedahkoereformesne
  • maahtoem saemien gïelesne jïh kultuvregoerkesisnie gorredidh Maana-, noere- jïh fuelhkieetaatesne (daaroen Bufetat)
  • hoksedh neavroebïevnesedïenesje aktem ihkuve saemiengïelen maahtoem åtna
  • hoksedh ihke nuekies toelhkedïenesje jïh saemiengïelen bïevnesh gååvnesieh saemien skïemtjijidie skïemtjegåetine
  • dam saemien maahtoem nænnoestehtedh Staaten maanagåetesne Tromsøsne
  • hoksedh saemien maanaj reaktah gïelese jïh kultuvrese, gorresuvvieh maanavaarjelimmiedïenesjisnie, foestehïejmesne jïh maanavaarjelimmieinstitusjovnine
  • skreejredh aktem kampanjem tjïrrehtidh juktie saemien foestehïejmh dåårrehtidh
  • akte saemien maanatjïrkije tseegkesåvva
  • aktem saemien vyörtegsvoetegarantijem saetniedehtedh båeries saemide. Saemien voeresh edtjieh reaktam utnedh hoksem åadtjodh gusnie voeresi saemien gïelem jïh kultuvrem krööhkie
  • SANKS edtja aktem ihkuve båehtjierdimmiefaalenassem utnedh saemide abpe laantesne, jïh annje nasjovnaale maahtoejarngine årrodh
  • heerreden barkoem aemieluesemen vööste nænnoestehtedh
  • jienebh geeruvenamhtah faalenassh sjugniedidh saemien noeride
  • saemien skïemtjijh edtjieh maehtedh saemiestidh Pasientreiser’inie
  • aktem saemien skïemtjesåjhtereööhpehtimmiem tseegkedh
  • jienebh healsoe- jïh sosijaalebarkijh ööhpehtidh mah saemiestieh, jïh aaj barkijh kriminaalehoksese.

 

LÏEREHTIMMIE JÏH MAANAGÏERTH

MAANAGIERTI bïjre dle NSR sæjhta:

  • indivijduelle reaktam saemien maanagïertesæjjan laakine vihtiestidh
  • jienebh saemien maanagïerth tseegkedh
  • saemien maanaj jïh noeri reaktah gïelelïerehtimmiem åadtjodh, dorjesuvvieh bïevnesebarkoen tjïrrh, skuvleaajhteridie dïedtem vedtedh jïh vaaksjome
  • jienebh maanagïertelohkehtæjjah ööhpehtidh mej maahtoe saemien gïelesne jïh kultuvresne
  • saemiegïelen maanagïerth lissiehtamme dåarjoeh åadtjoeh
  • jienebh pedagogeles vierhtieh evtiesuvvieh, mejtie edtja saemien maanagïertine nåhtadidh.

 

SKUVLI bïjre dle NSR sæjhta:

  • ööhpehtimmielaakem staeriedidh jïh saemien maanide individuelle reaktam vedtedh ållesth lïerehtimmiem åadtjodh saemiengïelesne, jïh hoksedh daate rïektesisnie dorjesåvva
  • maallh evtiesuvvieh jïh åtnose vaaltasuvvieh, juktie learohkh ööhpehtidh mah saemien mubpiengïeline utnieh, juktie viehkiehtieh daah learohkh funksjovnelle guektiengïelen sjidtieh
  • faalenasse learoehkidie mah saemien voestesgïeline jïh ööhpehtimmiegïeline veeljieh maadthskuvlesne, edtja seammavyörtegs årrodh dejnie faalenassine learoehkidie mah  nöörjen voestesgïeline utnieh maadthskuvlesne
  • learohkh mah saemien voestesgïeline veeljieh edtjieh dejtie bööremes nuepide åadtjodh iemie gïeleguedtijinie sjïdtedh saemien siebriedahkesne
  • tjåenghkies saemien learoesoejkesjh jïh learoevierhtieh darjodh saemien faagine
  • öörnegh tseegkedh juktie åtnoem gïele- jïh kultuvreguedtijijstie lissiehtidh, maaje båarasåbpoe saemiejgujmie goh vierhtiealmetjh lïerehtimmesne aerpievuekien daajrosne jïh saemien gïelesne
  • dam saemien sjïerepedagogeles dåarjoesystemem nænnoestehtedh
  • saemien sisvegem hoksedh skuvleeejhtallemeöörnegisnie jïh dennie kultuvrelle skuvlevoessesne
  • reeremedïedtem saemien jåarhkeskuvlide Saemiedægkan sertedh
  • dejtie saemien jåarhkeskuvlide vijriesåbpoe evtiedidh goh nasjovnaale vierhtie- jïh maahtoejarngh saemien jåarhkeööhpehtæmman
  • ööhpehtimmielaakem  staeriedidh  juktie saemien learoehkidie reaktam vedtedh jåarhkeööhpehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne
  • faalenassh jåarhkeööhpehtimmien sisnjelen tseegkedh saemien learoehkidie gaajhkine saemien gïeledajvine
  • regijovnaale jåarhkeskuvlh, laavenjostosne fylhkentjïeltigujmie, aktem saemien sisvegem sijjen faagefaalenassine evtiedieh
  • faagelïerehtimmiefaalenasside båatsosne, duedtesne, jielemeaktanimmine jïh eatnemeåtnosne nænnoestehtedh jïh gorredidh
  • stipendeöörnegem nænnoestehtedh dejtie learohkidie mej saemien faagegievlesne
  • saemien voestes- jallh mubpiengïeline jåarhkeskuvlesne edtja lissiepoengh vedtedh gosse jollebe ööhpehtæmman syökoe
  • mierietsiehkide lïerehtæmman saemien gïelesne nænnoestehtedh, guktie learohkh lïerehtimmiem åadtjoeh sijjen gïelemaahtoen mietie
  • dåarjoeöörnegh skuvleklaasside tseegkedh mah sijhtieh guessine mïnnedh jeatjah bieline Saepmeste
  • aktem raastendåaresth laavenjostoem tseegkedh ööhpehtimmmieinstitusjovni gaskem jåarhkeskuvlen daltesisnie
  • maajhööhpehtimmiem saemien gïelesne nænnoestehtedh jïh disse faageles evtiedimmiem gorredidh
  • aktem jïjtse saemien geervelïerehtimmiesoejkesjem darjodh, mij feerhmie goerehtallemem daerpiesvoetijste, dïedteste jïh barkoejoekedimmeste geervelïerehtimmien sisnjelen saemide
  • aktem viermiem tseegkedh dejtie mah saemien geervelïerehtimmesne berkieh
  • saemien goh ammesgïele jïh programmefaage tjuara dåarjoem staateste åadtjodh, jïh daate dåarjoe tjuara skuvleaajhteren rïektes maaksoeh maeksedh
  • staate tjuara aelkedh, jïh beetnehvierhtieh dåarjodh ööhpehtæmman lohkehtæjjijste saemien maahtojne, jïh rektovride dïedtem vedtedh bievnedh reaktan bïjre  saemienlïerehtæmman
  • saemien learohkh edtjieh hijven saemien learoevierhtieh utnedh gaajhkine faagine maadthlïerehtimmesne
  • orre teknologijem skreejredh guktie saemien skuvle lea njueniehkisnie juktie orre digitaale learoevierhtieh sjïehteladtedh jïh nåhtadidh
  • saemien aerpievuekieh, gïele, kultuvre jïh vihkeles aarvoeh gorresuvvieh learoesoejkesjevierhkesne
  • sjïehteladtedh ihke lohkehtæjjah saemien maahtojne maehtieh baalhkam åadtjodh learoevierhtieevtiedimmine barkedh
  • pedagogeles vuekieh virjiesåbpoe evtiedidh juktie saemien lïeredh.

 

JOLLEBE ÖÖHPEHTIMMIE JÏH DAAJROEEVTIEDIMMIE

NSR sæjhta:

  • Saemien jolleskuvlem guhkiebasse evtiedidh akten saemien universiteetese
  • institusjovnide nænnoestehtedh jïh skreejrehtidh laavenjostedh, mah dïedtem jïh laavenjassh utnieh saemien jollebe ööhpehtimmien jïh dotkemen sisnjeli
  • dotkijh skreejredh saemien dotkemegïeline nuhtjedh
  • saemien sïejhme- jïh maanagïertelohkehtæjjaööhpehtæmman dåårrehtidh, gaskem jeatjah stipendeöörnegi jïh desentraliseradamme studijefaalenassi tjïrrh
  • jienebh jollebe ööhpehtimmiem veeljieh saemien gïelen sisnjelen, viehkine buerebe studijefaalenassijste jïh stipendeöörnegijstie
  • daajroe saemien tsiehkiej bïjre edtja meatan årrodh profesjovne- jïh maadthööhpethimmine gaajhkine jolleskuvline jïh universiteetine
  • jåarhke- jïh minngieööhpehtimmienuepieh hoksedh saemien lohkehtæjjide
  • vaarjelamme mojhtesh jïh histovrijh tjöönghkesuvvieh jïh reeresuvvieh voenges jïh regijovnaale saemien jarngijste jïh siebrijste
  • vihtiestamme saemien aerpievuekien daajroe maahta åtnasovvedh goh våarome dotkemisnie, jïh seamma aarvoem utnedh goh jeatjah dotkeme reeremasse
  • privaate skraejriem dåarjodh, juktie voenges saemien histovrijem vihtiestidh
  • saemien museumh tjuerieh vierhtieh åadtjodh, guktie dah maehtieh daeverdh dåastodh jeatjah museumijstie
  • hoksedh ihke hijven beetnehdåarjoeöörnegh saemien dotkemasse gååvnesieh, jïh dam dotkemeetihkeles barkoem nænnoestehtedh
  • ihkuve jollebe ööhpehtimmiem tseegkedh åarjel- jïh julevsaemien gïelesne.

 

KULTUVRE JÏH GAARSJELIMMIE

KULTUVREN bïjre NSR sæjhta:

  • orre saemien tjaelijh dåårrehtidh
  • jienebh saemien tjaelijh nuepiem åadtjoeh lidteratuvrine barkedh elliestïjjen
  • vielie saemien lidteratuvre dorjesåvva maanide jïh noeride
  • aktem tjåenghkies systemem darjodh juktie saemien e-gærjah deallahtidh
  • aalkoereaktah vuelide salkehtamme sjidtieh jïh gorresuvvieh

dåarjoeöörnegh juktie saemien musihkem jïh orre musihkale vuekieh bæjhkoehtidh, buerebe sjidtieh

  • saemien musihkerh stuerebe nuepieh åadtjoeh saemien musihkem jïh vuelieh vuesiehtidh, dovne saemien dajvine jïh gaskenasjovnaale
  • maadthdåarjoem festivaalide nænnoestehtedh, mah dåarjoem Saemiedigkeste dååste
  • unnebe festivaalh jïh kultuvreöörnedimmieh vijriesåbpoe evtiesuvvieh
  • jienebh saemien tjiehpiedæjjah jïh artisth leah meatan gaskenasjovnaale aalkoealmetjefestivaaline
  • akte jïjtse saemien teateregåetie bigkesåvva
  • saemien kåanstemuseum bigkesåvva
  • saemien tjiehpiedæjjaraeriem  nænnoestehtedh
  • Beaivváš Sámi Našunálateáhter jïh Åarjelhsaemien Teatere buerebe ekonomeles mierieh åadtjoeh
  • frijje teateredåehkieh dåarjoem åadtjoeh, juktie saemien vuasahtallemh darjodh
  • frijje revy-dåehkieh nuepiem åadtjoeh saemien revy-barkoem evtiedidh
  • jienebh saemiengïelen filmh dorjesuvvieh
  • saemien filmejarnge vijriesåbpoe evtiesåvva
  • deallahtimmie saemien filmeste læssene maarkededoekemen jïh vuasahtallemi tjïrrh filmefestivaaline
  • öörnegh dorjesuvvieh juktie tv-programmh jïh filmh teekstadidh dejtie golme saemien gïelide
  • jienebh filmh dubbadamme sjidtieh saemien gïelese, joekoen maanide jïh noeride
  • tjiehpiedæjjalatjkoe edtja akte vihkeles dïrrege årrodh juktie saemien kultuvrepolitihkem evtiedidh
  • Østsaemien museum aalka juhtedh
  • gïehtelimmievierhtieh jïh evtiedimmienuepieh hoksedhdejtie saemien gåetide mah joe leah tseegkeme
  • faagebyjresh tseegkesuvvieh mah gorredieh jïh vijriesåbpoe evtiedieh vuelieh jïh jeatjah saemien musihkem gaajhkijste saemien dajvijste, vuesiehtimmien gaavhtan akte etnomusihkejarnge
  • Saemiedigkie edtja akte vihkeles aktööre årrodh soejkesjimmesne jïh tjïrrehtimmesne dehtie 100-jaepien heevehtimmeste dan voestes saemien laantetjåanghkoen sjïekenisnie 1917.

 

GAARSJELIMMIEN SISNJELEN NSR sæjhta:

  • saemien nasjovnaale jïh regijovnaale sijjieh tseegkesuvvieh noerhtelaanti treavkasuerkide jïh vuejemeråantjoegaahtjemidie
  • dah saemien gaarsjelimmiesuerkieh, goh tjoejkedh, åådtjedihh jïh vuejemeråantjojne gaahtjedh, hijven evtiedimmienuepieh utnieh
  • saemien noerh nuepiem åadtjoeh meatan årrodh gaskenasjovnaale gaarsjelimmieöörnedimmine
  • akte stuerebe låhkoe spïelevierhtijste saemien gaarsjelimmiebarkose jåhta, jïh orre gaarsjelimmiehaallh jïh tseegkeldahkh tseegkedh saemien dajvine
  • gïehtelimmiem nænnoestehtedh dejstie saemien gaarsjelimmiesiebrijste.

 

DUEDTIE

NSR sæjhta:

  • hijven nuepieh gååvnesieh juktie duedtine gïehtelidh, jïh duedtielatjkoe evtiesåvva goh akte dïrrege juktie duedtiejielemem nænnoestehtedh
  • laavenjostoem nænnoestehtedh Saemiedigkien jïh duedtiesiebriej gaskem
  • åesiestimmiem lissiehtidh duedtiedorjesijstie lissiehtamme maarkededoekemen tjïrrh
  • smaave sïelth dåarjodh duedtien sisnjelen, dæjpeles dåarjoen jïh beetnegedåarjoen tjïrrh
  • jienebh bïhkedæjjabarkoeh tseegkesuvvieh duedtesne
  • sjïehteladtedh juktie dalhketjh jïh sijjieh vytnesjæjjide gååvnesieh gaajhkine daltesinie
  • stipendeöörnegh tseegkedh orretseegkijidie.

 

AREALE JÏH BYJRESE

NSR sæjhta:

  • abpeveartenen baahkedimmiem jïh klijmagyhtjelassh biejjieöörnegasse bïejedh
  • ekologeles prinsihph jïh voenges aerpievuekieh jïh provhkh våaroemasse bïejesuvvieh åtnosne eatnamistie
  • vaarjelimmieprosessh edtja viehkiehtidh saemien åtnoevuekieh jïh saemien reaktah nænnoestehtedh
  • saemien reaktah jïh saemien eatnemevierhtieh gorredidh gosse industrijelle darjomh tseegkesuvvieh saemien dajvine
  • hoksedh prinsihpe aalkoealmetji luhpie bievneme jååhkesjæmman rïektesisnie tseegkesåvva
  • hoksedh bijjemes soejkesjh evtiesuvvieh juktie bïegketurbijnepaarhkh bigkedh saemien dajvine
  • arealemaaksoeh tseegkesuvvieh gosse gueliebïepmehtimmie tseegkesåvva, mah tjïeltide jïh jeatjah voenges reeremeåårganide båetieh
  • hoksedh olles akte orre mineraalebarkoe saemien dajvine tseegkesovvh åvtelen Mineraalelaake lea Saemiedigkien krïevenassi mietie
  • hoksedh etihkeles aalkoealmetjestandardh, byjresekrööhkemh, sosijaale, healsoeligke jïh kultuvrelle krööhkemh jïh krïevenasse ekonomeles maaksoen bïjre gosse industrijelle jïh jeatjah darjomh tseegkesuvvieh goh mineraale-, ålja jïh gaassedorjemasse
  • Saemiedigkie edtja byjresetåarnine årrodh
  • hoksedh jienebh saemien utnijh sijjiem åadtjoeh nasjovnaalepaarhkeståvrojne saemien dajvine
  • hoksedh tjirkijh saemien gåatomeutnijijstie sijjiem åadtjoeh dejnie regijovnaale juvremoenehtsinie
  • juvreveahka akten daltesasse båata mij båatsose jïh jeatjah saemien gåatomejieliemidie hijven kreeketrååjjem jïh nænnoesvoetem vadta.

 

 

JIELEME JÏH ÅRROME

BÅATSOEN bïjre NSR sæjhta:

  • båatsoen arealevaarjelimmiem  nænnoestehtedh sjïehtesjimmien tjïrrh nasjovnaale soejkesjebïhkedassijste båatsoedajvide
  • nænnoestimmide båatsoelaakesne jïh soejkesje- jïh bigkemelaakesne iktedidh juktie båatsoen tsevtsemefaamoem nænnoestehtedh siebriedahkesoejkesjimmesne
  • båatsoe rïektes nuepiem åådtje meatan årrodh soejkesjeprosessine
  • båatsoe nuepieh åådtje ovvaantoeloetemeåårganem nuhtjedh, seammalaakan goh jeatjah jielemh
  • båatsoe stuerebe jïjtjestuvremem åådtje, jarkelimmien tjïrrh båatsoelaakeste
  • laavenjostosne NBR’ine, båatsoeburriejreereminie jïh departemeentine aktem salkehtimmiem tjïrrehtidh båatsoen båetijen aejkien reeremen bïjre, daan nuelesne aaj Saemiedigkien råålla
  • sisvege nænnoesvoetedïejvesisnie (ekologeles, ekonomeles jïh kultuvrelle nænnoesvoete)    åtnose vaaltasåvva jielieminie ektine
  • Jernbaneverket dïedtem åådtje vaarege ruevtieraajroelaajroeh giedtiejgujmie geerestidh mah heerredieh olles tååge bovtsigujmie plåevhkehth
  • såålhtemem geajnojste giehpiedidh desnie gusnie bovtse feeleminie.

 

GÖÖLEMEN bïjre NSR sæjhta:

  • reaktavåaromem saemien reaktide marijne vierhtide gorredidh
  • aktem stuerebe regijovnaale reeremem  göölemevierhtijste utnedh, juktie voenges jïh saemien tsevtsemefaamoem jïh aarvoesjugniedimmiem gorredidh
  • aktem jeatjah joekedimmiem kvotijste utnedh, mij aevhkine sjædta dan unnemes flåtedåahkan.

 

JÅARTABURRIEN bïjre NSR sæjhta:

  • jåartaburriem nænnoestehtedh voenine, oktegh jïh jeatjah jielemigujmie ektine
  • stuerebe leavloem bïejedh åtnose jïh nuhtjemasse voenges vierhtijste, daan nuelesne dam voenges vijrebegïetedimmiem nænnoestehtedh
  • edtja aelhkebelaakan sjïdtedh jåartaburrine gïehtelidh vaenebe kjemiske sjædtoevaarjelimmievierhtiejgujmie.

 

MIEHTJIESDAJVE- JÏH AKTANIMMIEJIELEMI bïjre NSR sæjhta:

  • miehtjiesdajvi vierhtievåaromem jïh jielemebarkiji reaktah nænnoestehtedh sjyöhtehke miehtjiesdajvelaakine, mah våaromem vaeltieh aerpievukien vierhtiereeremisnie
  • aktanimmiejielemh nænnoestehtedh goh akte fleksijbele bielie saemien jielemesjïehtesjimmeste
  • stuvrehtimmie motovrefealadimmeste miehtjiesdajvesne tjuara hoksedh saemien jielemedarjomh jïh nuhtjeme eatnemevierhtijste maehtieh nænnoeslaakan evtiesovvedh
  • Saemiedigkien råållam nænnoestehtedh jielemepolitihkeles jïh reeremeligke gyhtjelassi sisnjeli.

 

SAEMIEN ENTREPRENØRSKAP JÏH INNOVASJOVNEN bïjre NSR sæjhta:

  • aktem maahtoejarngem tseegkedh saemien innovasjovnese jïh entreprenørskapese
  • kvaliteetebarkoem saemien destinasjovneevtiedæmman nænnoestehtedh
  • nasjovnaale jïh regijovnaale fealadassebarkoeh aktem tjïelke saemien sisvegem åadtjoeh
  • saemien entreprenørskape gorresåvva jïh vijriesåbpoe evtiesåvva, gaskem jeatjah entreprenørskapeprosjekten tjïrrh Indigee
  • edtja aelhkebe sjïdtedh dejtie mah saemien beapmoeh darjoeh, aerpievuekien vuekieh nåhtadidh vijrebegïetedæmman.

 

MEEDIJA JÏH GOVLESADTEME

NSR sæjhta:

  • saemieh ovmessie meediji tjïrrh, saernieh, digkiedimmie- jïh plaerieaamhtesh åadtjoeh mah gellievoetem saemien siebriedahkesne vuesiehtieh
  • saemien preessedåarjoem lissiehtidh sïejhmelaakan
  • etihkebarkoem saemien meedijan tjïrrh nænnoestehtedh, vuesiehtimmien gaavhtan aktem jïjtse saemien preessefaageles moenehtsem tseegkedh
  • konsesjovnekrïevenassigujmie privaate meedijaaktööride vijriesåbpoe barkedh, juktie gorredidh jïh evtiedidh aktem gamte meedijafaalenassem saemide, nöörjen jïh saemien gïelesne
  • jienebh saemiengïelen journalisth ööhpehtimmiem vaeltieh
  • biejjieladtje saadtegh utnedh saemien maana-tv’ine
  • finansieradimmiem gorredidh Nuoraj-TV’ste, jïh jeatjah plearoeh prosjekth gusnie ulmiedåehkie lea saemien maanah jïh noerh.

 

GASKENASJOVNAALE BARKOE

NSR sæjhta:

  • ektiedimmide jïh laavenjostoem  aalkoealmetji gaskem Barentsdajvesne nænnoestehtedh vihkine dejstie vierhtijste mah joe gååvnesieh
  • hoksedh aalkoealmetjh ihkuve tjirkijesijjiem åadtjoeh Barents-raeresne
  • saemiej råållam nænnoestehtedh dennie arktiske laavenjostosne
  • aalkoealmetjeparlameente meatan sjædta ENn ihkuve forumisnie aalkoealmetjidie.

 

JIELEDEVUAJNOE JÏH VOEJKENEN AARVOEH

NSR sæjhta:

  • lidteratuvrh jieledevuajnoen bïjre olkese vedtedh saemide jïh saemien gïelesne, joekoen maanide jïh noeride
  • noerebarkoem tseegkedh jieledevuajnoen jïh aarvoej bïjre laanteraasti dåaresth
  • skreejredh teologijem jïh filosofijem evtiedidh saemien vuajnoen mietie
  • åtnoem saemien gïeleste nænnoestehtedh åålmeginie
  • saemien saalmeaerpievuekieh nænnoestehtedh åålmeginie
  • salkehtidh mejtie daerpies jeatjah jieledevuajnoefaalenassigujmie maanide jïh noeride saemien gïelesne
  • saemien gyrhkeles barkijh dåårrehtidh
  • gïelelaakem jarkelidh guktie aaj reaktam åtna ektievoetedahkoeh saemiengïelesne åadtjodh Nöörjen gærhkosne
  • sijjieh dåarjoehtidh gusnie jieledevuajnoe jïh voejkenevoete åtnasuvvieh.

Leave a Reply

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.