Båatsoen bearkadimmien åvteste gæmhpoeh
Aajhtoeh bæjngoelistie mijjen aerpievuekien jieliemidie haestieh, jïh båatsoe lea sjïerelaakan behtjiedamme. Itjmies dejtie fuelhkide mah båatsojne gïehtelieh, jïh dan åvteste båatsoe lea akte dejstie guedtije tsegkijste saemien kultuvresne dellie aaj itjmies don saemien siebriedahkese.
– Mijjieh daejrebe sïelth iktemearan tjåadtjoeh juktie bïegkefaamoevierhkieh jïh gruvah båatsoen gåatomedajvine tseegkedh, jïh mijjieh daejrebe båatsoe daamtaj eevre baanhtsan industrijen vööste tjåådtje. Båatsoe dam saemien reaktavoetegæmhpoem biejjieladtje gæmhpoeh, jïh daah aamhtesh dej stööremes saemien aamhtesi gaskem sjidtieh dej båetiji jaepiej. NSR:sne libie riejries njueniehkinie årrodh daennie barkosne, presidentekandidaate Aili Keskitalo jeahta.
Jiene-jienebh sijhtieh saemiepolitihken sïjse dejnie vuajnojne stoerre gruva- jïh bïegkejårrehtseprosjekth edtjieh åadtjodh dajvh båatsoste sualadidh. NSR lea dïhte aajneh stabijle alternatijve dejtie mah mielieh voestegh saemien reaktah tjuerieh jååhkesjimmiem åadtjodh.
Fovsene
Maja Kristine Jåma lea akte dejstie noerijste mah akten båetijen aejkien åvteste båatsosne gæmhpoeh. Maja Åarjel Fovsen Njaarkeste båata eevre Tråanten ålkolen, jïh altese fuelhkie gæmhpoeminie bigkemen vööste bïegkefaamoevierhkeste sijjen daelviegåatomelaantesne.
– Mijjen væljoen vööste dah leah nænnoestamme 1/3 mijjen daelviegåatoemistie vaeltedh ov goh mijjen jieliemasse ij naan aarvoem utnieh. Men mijjieh daejrebe dïhte maam mijjieh darjobe stoerre aarvoem åtna åarjelsaemien kultuvrese jïh gïelese, jïh daate akte aamhtese mij vihkeles abpe åarjelsaemien siebriedahkese, Jåma soptseste mij lea NSR:N noerekandidaate åarjelsaemien gievlesne.
Dïhte dåarjoem åådtje presidentekandidaateste Aili Keskitalo mij tjïerteste båatsoe Fovsenisnie lea vihkeles ij ajve dan åarjelsaemien gaavhtan, men abpe saemien siebriedahken gaavhtan.
– Bïegkefaamoebigkeme Storheiesne lea akte prosjekte maam Saepmie raaktan ij maehtieh jååhkesjidh. Ibie tjoerh håhkoem gåajparostedh akten politihkeles loetemen bïjre, men manne ussjedem daate lea akte dejstie aamhtesijstie maam aaj maehtebe riektesne pryövedh, Keskitalo soptseste.
Repparfjord
Noerhtelisnie akte jeatjah prosjekte gååvnese mij håvhtede dovne båatsoem jïh mearoesaemien göölemem eerjedh,
jïh desnie kåahperegruva maam Nussir ASA soejkesjeminie tseegkedh Repparfjovlesne Kvalsunden tjïeltesne. Silje Kar- ine Muotka lea daam dorjeme goh sov stoerre politihkeles gæmhpoeaaamhtese, jïh NSR:ine ektine dïhte lea meatan veeljemisnie juktie Repparfjovlem beerkedh jïh Nussirem tjöödtjestidh.
– Joekoen gellie hijven fåantoeh gååvnesieh man åvteste mijjieh tjoerebe Nussirem tjöödtjestidh, jïh akte dejstie lea dïhte nåakevoete byjresasse gosse gruvabaatsehtsh fjovlen sïjse luajhta, Muotka jeahta.
Muotkan mïelen mietie dle Nussir akte vihkeles saemiepoli- tihkeles aamhtese gaskem jeatjah dan åvteste gruvaindus- trije lissie veelelaakan daam evtiedimmiem gïehtjede. – Jis Nussir minngemosth kruana tjoevkesem åådtje, dellie dah lin sïjhteme baalkam trööredh aaj mubpide mah sijhtieh gruvah tseegkedh desnie gusnie bovtse gåatoeminie, Muotka soptseste.
Muotka lea madtjeles ihke NSR daan boelhken lea Saemie- digkien mineraalepolitihkem jarkeme jïh dåajvohte sagke striengkiesåbpoe årrodh goske mineraalelaake jorkese.
– Mijjieh buektiehtimh Saemiedigkien gruvapolitihkem jarkelidh, mij lij eevre tjaajanamme, jïh mijjieh aaj buektie- htimh aktem tjïelke ijje Nussirasse åadtjodh Saemiedig- kesne. Daelie leajhtadimmien bïjre birrebe juktie barkoem illedh, Muotka jeahta.
Illustrasjovneguvvie: Carl-Johan Utsi
