Prinsihpeprogramme

PDF:Prinsihpeprogramme

NSRn åejvievuajnoe

Mijjieh saemieh akte almetje, jïjtsine gïeline, kultuvrine jïh histovrijine. Dan gaavhtan dle reaktam utnebe jïjtje nænnostidh, jïh reaktam utnebe mijjen jïjtse kultuvrem, mijjen jïjtsh gïelide jïh mijjen siebriedahkejieledem evtiedidh.

NSR veanhta mijjieh saemieh jïjtje reaktam utnebe åvtelbaeliem reeredh, daan baeliem stuvredh jïh båetije aejkiem hammoedidh mijjen jïjtsh premissine. Daate reakta aaj sæjhta jiehtedh mijjieh mubpiejgujmie ektine dïedtem utnebe seammavyörtegsvoetem gorredidh almetji gaskem, jïh solidariteetem jïh raeffies ektievoetem almetji gaskem, jïh almetjetjierti gaskem gorredidh.

 

Saemien laavenjostoe

Saemiej hïejmelaante lea våaromem bïejeme mijjen siebriedahkide, mijjen gïelide jïh mijjen kultuvrese. Miijjen gïelh, maadtoeladtjh, eatneme jïh jielemh leah daesnie orreme guhkiem åvtelen staateraasth tseegkesovvin. Laavenjostoe tjåenghkies aamhtesi bïjre lea dan åveteste iemie. Dïhte mij lea vihkeles dennie laavenjostosne jeatjah saemiejgujmie, lea ektiedimmiem tjåadtjoehtidh gaskem dejtie saemien almetjeveeljeme åårganide, siebride, jieliemidie jïh lïhkes politihkesuerkide. NSR aaj dåårje dam barkoem juktie tjåenghkies almetjeveeljeme politihkeles åårganh tseegkedh.

 

Saemiedigkie

Saemiedigkie lea saemiej aalmetjeveeljeme åårgane Nöörjesne. Saemiedigkie edtja aktem frijje jïh jïjtjeraarehke råållam utnedh dejtie nöörjen stuvrije åårganidie. Saemiedigkie edtja tjirkijinie årrodh saemiej åvteste Nöörjesne, jïh gaajhkine aamhtesinie tsevtsedh mah leah saemiej bïjre.

NSR veanhta gaajhkh saemieh edtjieh dååjredh Saemiedigkie, jeatjah saemien institusjovnigujmie jïh åejvieladtjigujmie mah dïedtem utnieh, dej åvteste barka, saaht mehtie maadtoste båetieh. Saemiedigkie edtja politihkem evtiedidh jïh dam juhtiehtidh. Saemiedigkie jïh staaten åejvieladtjh edtjieh gïehtjedidh saemiej reaktah rïektesisnie tjïrrehtamme sjidtieh.

Mijjen reakta jïjtje nænnoestidh sæjhta jiehtedh mijjieh jïjtje maehtebe nænnoestidh guktie mijjieh sïjhtebe ovmessie aamhtesesuerkieh öörnedidh jïh reeredh.

NSR aaj veanhta iemie saemieh, Saemiedigkien tjïrrh, edtjieh jïjtje nænnoestidh dej aamhtesesuerkiej sisnjeli mah leah gïelese, kultuvrese, lïerehtæmman jïh saemien siebriedahkejieliedasse ektiedamme. NSR sæjhta Saemiedigkie edtja vierhtieh utnedh jïh maehtedh jïjtje dam politihkeles jïh faageles barkoem öörnedidh, dan bööremes vuekien mietie. Daate maahta jiehtedh Saemiedigkie maahta joekehts maallh veeljedh dejtie ovmessie aamhtesesuerkide.

 

Gïele

NSR veanhta vihkeles saemieh edtjieh jïjtje reaktam utnedh sijjen ietniengïelem gorredidh jïh dam evtiedidh. Saemien gïelh edtjieh sertiestovvedh mubpien boelvese, saemien gïelh leah båetijen aejkien gïelh. Saemiedigkie edtja dam bijjemes dïedtem utnedh guktie edtja dam saemien gïelebarkoem öörnedidh jïh finansieradidh. Dovne saemien jïh nöörjen åejvieladtjh tjuerieh sjïehteladtedh saemien gïelide gorredidh jïh dejtie evtiedidh.

Saemien gïelh leah akte dejstie vihkielommes tsegkijijstie saemien siebriedahkesne. Gïelesne mijjen kultuvre, mijjen daajroeh jïh aarvoeh. NSR sæjhta gaajhkh saemieh edtjieh gïelesijjieh dååjredh, saemien dïenesjefaalenassh åadtjodh jïh nuepieh jïjtse gïelem nåhtadidh. Gaajhkh saemieh edtjieh reaktam utnedh ållesth lïerehtimmiem åadtjodh saemien gïelesne. Seamma tïjjen dle geerve almetjh aktem sjïere dïedtem gïelem lïeredh jïh dam nuhtjedh.

NSR sæjhta daam prinsihpem saetniedehtedh mij jeahta saemien jïh nöörjen gïelh edtjieh seammavyörtegs gïelh årrodh Nöörjesne. Saemien gïele edtja våajnoes årrodh mijjen siebriedahkesne.

 

Healsoe jïh hokse

Saemieh edtjieh jïjtje meatan årrodh sijjen jïjtse healsoepolitihkem reeredh. Tjuara healsoe- jïh sosijaalefaalenassem joekedidh jïh öörnedidh saemien vuajnoej mietie. Dah edtjieh sjïehtedamme årrodh fïerhten saemien utnijen daerpiesvoetide, abpe jieleden tjïrrh.

Saemieh reaktam utnieh guarkeme sjïdtedh dovne sijjen gïelen jïh kultuvren gaavhtan, gosse institusjovnh vaaksjoeh healsoe- jïh sosijaalesuerkien sisnjelen. Saemieh maehtieh jieledem jeatjahlaakan guarkedh goh jienebelåhkoen siebriedahke dorje. Saemien healsoe- jïh sosijaalebarkijh dåårrehtidh jïh ööhpehtidh lea eevre vihkeles healsoefaalenassese saemien utnijidie. Saemieh edtjieh sjyöhtehke jïh orrestamme bïevnesh utnedh skïemtjelassi, båehtjierdimmien jïh viehkiedïenesji bïjre saemien gïelesne.

Saemien almetjebådtja tjuara jååhkesjimmiem åadtjodh goh akte bielie saemiej healsoefaalenasseste. Tjuara saemiej jïjtsh medisijnen aerpievuekieh krööhkedh jïh jååhkesjidh.

 

Lïerehtimmie jïh maanagïerte

Vihkeles saemieh jïjtje ööhpehtimmen hammoem jïh sisvegem stuvrieh. Daate sæjhta jiehtedh dah saemien almetjeveeljeme åårganh tjuerieh tsevtsemefaamoem utnedh guktie edtja saemien ööhpehtimmiem reeredh, joekoen sisvege saemien skuvlesne jïh kvalifiseradimmie saemien lohkehtæjjijste. Laavenjostoe rïjhkeraasti rastah skuvleevtiedimmien jïh learoevierhtiej bïjre lea vihkeles.

Lïerehtimmiesysteme edtja våaromem vaeltedh dan saemien learohken jïh saemien siebriedahken daerpiesvoetine. Saemien aerpievuekieh, gïelh, kultuvre jïh vihkeles aarvoeh tjuerieh våajnoes årrodh abpe ööhpehtimmiesystemesne. Maanagïerth jïh skuvlh leah vihkeles jis edtja jearsoes årrodh jïjtse identiteetesne. Skuvlesne dle saemien learohkh edtjieh sov jïjtse goerkesem nænnoestamme åadtjodh, ihke dah leah akte bielie aktede stuerebe ektiedimmeste goh saemieh jïh goh aalkoealmetjh. Saemien maanah jïh noerh eah edtjh rasisteles irhkemem jïh plaakenimmiem dååjredh skuvline jïh maanagïertine.

Dïhte fysiske skuvle-jïh maanagïertebyjrese edtja dam saemien kultuvrem våajnoes darjodh. Gosse saemien aarvoeh våajnoes dorje aarkebiejjien jieliedisnie maanagïertine jïh skuvline, dle dïhte saemien maahta akte iemie bielie aarkebiejjeste sjïdtedh, aaj jeatjah maanide Nöörjesne.

Saemien skuvle edtja jolle kvaliteetem utnedh gusnie saemien maanah jïh noerh dah bööremes sjïehtedamme saemien lïerehtimmiefaalenasside åadtjoeh goh gåarede. Saemien maanah jïh noerh edtjieh seamma nuepieh utnedh learoevierhtieh åadtjodh goh mubpieh.

Gaajhkh saemien maanah jïh noerh edtjieh indivijduelle reaktam utnedh ållesth lïerehtimmiefaalenassem åadtjodh, saaht gusnie årroeminie. Tjuara hoksedh dah saemien learohkh, mah sjïere daerpiesvoeth utnieh, aktem sjïehtedamme lïerehtimmiefaalenassem jïh sjïerepedagogeles viehkiem åadtjoeh, mah leah saemiej aarvoej mietie. Skuvleeejhtallemeöörnege lea akte sjïehtesjamme bielie lïerehtimmiefaalenasseste, jïh edtja aaj aktem saemien sisvegem utnedh saemien maanide.

Akte sjïeke man åvteste båajhtoeh daajroeh jïh rasisme saemiej vööste daamtaj jijhtieh lea dan åvteste jienebelåhkoesiebriedahke ij nuekies daajroem saemiej jïh saemien tsiehkiej bïjre utnieh. Dan åvteste akte vihkeles prinsihpe maadthdaajroe saemiej bïjre, saemien gïeli jïh saemien tsiehkiej bïjre edtja akte sagke stuerebe bielieh årrodh ööhpehtimmeste gaajhkide learoehkidie Nöörjesne. Daate edtja aaj våajnoes årrodh lohkehtæjjaööhpehtimmine.

 

Jollebe ööhpehtimmie jïh daajroeevtiedimmie

Mijjieh saemieh aktem sjïere reaktam, jïh jïjtjeraarehke dïedtem, daarjoem jïjtjemh bïjre jïh mijjen byjreski bïjre evtiedidh. Ij edtjh saemide jïh saemien baatsahtasside dotkedh bielelen saemieh dam jïjtje jååhkesjamme. Saemieh edtjieh tsevtsemefaamoem utnedh institusjovnine jïh programmine daajroeevtiedæmman jïh ööhpehtæmman. Saemiedigkie edtja premisside vedtedh guktie saemien jollebe ööhpehtimmie edtja stuvresovvedh. Saemiengïelen maahtoebyjresh edtjieh rïjhkeraasti dåaresth laavenjostedh.

Saemiedigkie jïh institusjovnh mah maahtoem utnieh saemien gïelesne jïh kultuvresne edtjieh jeatjah ööhpehtimmieinstitusjovnigujmie ektine laavenjostedh ööhpehtimmiesoejkesjh darjodh, mah leah saemiej jïh saemien tsiehkiej bïjre.

Dovne dïhte daajbaaletje akademijen daajroe jïh dïhte saemien aerpievuekien daajroe leah vihkeles juktie dam saemien siebriedahkem evtiedidh. Seamma tïjjen dle jïjnjh saemieh nuepieh dasseme byjjes ööhpehtimmiem vaeltedh dan åvteste nåake sjïehtedamme faalenassh saemide orreme daan raajan. Edtja sjïehteladtedh ihke saemieh geervelïerehtimmiem åadtjoeh.

 

Kultuvre jïh gaarsjelimmie

Saemien kultuvrevuekie

Kultuvre lea dïhte ektievoete åssjaldahkijste, aarvojste jïh njoelkedassijste maam akte siebriedahke åtna, jïh maam sæjhta dan mubpien boelvese sertedh. NSR veanhta saemieh jïjtje edtjieh maehtedh nænnoestehtedh, vaarjelidh jïh evtiedidh dovne dam daajbaaletje jïh aerpievuekien saemien kultuvrem.

Saemiedigkie edtja evtiedimmiem saemien kultuvrelle vuekijste dåarjoehtidh. Jielije jïh nænnoes saemien voenges siebriedahkh jïh aerpievuekien jielemh jïh jieledevuekieh leah vihkeles goh betnie saemien kultuvredorjemassesne. Dah joekehts saemien dajvh daarpesjieh sijjen jïjtsh tjåanghkoesijjieh jïh institusjovnh tseegkedh jïh evtiedidh, juktie dam saemien kultuvrem evtiedidh.

Saemien tjåanghkoesijjieh jïh kultuvreinstitusjovnh leah vihkeles sijjieh saemien tjiehpiedæjjide abpe saemien dajveste. Dagkerh sijjieh nuepiem vedtieh dejtie saemien tjiehpiedæjjide jïh artistidie, sijjen vuekieh nuhtjedh jïh evtiedidh. Daah aaj vihkeles sijjieh juktie dam saemien idientiteetem evtiedidh, saemien siebriedahken bïjre digkiedidh jïh saemien gyhtjelassh guarkedh.

Daajbaaletje jïh aerpievuekien saemien kåanstevuekieh leah akte bielie mijjen daajbaaletje kultuvreaerpeste, guktie mijjieh jïjtjemem guarkebe jïh akte bielie mijjen gïelen ræjhkoesvoeteste. Dej ovmessie kåanstevuekiej tjïrrh dle maahta siebriedahkem juhtiehtidh laejhteminie jïh digkiedimmine. Dellie aaj vihkeles saemien gïelem nuhtjedh.

Saemien gaarsjelimmie

Vuejemeråantojne gaahtjedh jïh åådtjedidh leah saemien gaarsjelimmiesuerkieh mah viehkiehtieh nænnoes histovreles aerpievuekieh vaarjelidh aalkoealmetji gaskem Arktisesne. Urrebe gaarsjelimmiesuerkieh goh treavka jïh juelkietjengkere aaj vihkeles saemien noeride.

Saemien gaarsjelimmie vihkeles identiteeten gaavhtan saemide. Vihkeles sijjieh utnedh gusnie saemieh gaajhkijste dajvijste Saepmesne maehtieh gaavnedidh gaarsjelimmiedarjoemidie jïh gaahtjemidie. Saemien gaarsjelimmie- jïh noeresiebrieh tjuerieh nuepiem åadtjodh ektiesaemien gaarsjelimmine jïh gaarsjelimmiefaageles gyhtjelassigujmie barkedh.

 

Duedtie

Saemieh reaktam utnieh duedtiem gorredidh, vaarjelidh jïh vijriesåbpoe evtiedidh. Duedtie vihkeles biehkieh åtna saemien gïeleste, kultuvreste jïh histovrijeste. Daajrosne duedtien bïjre aaj daamtaj daajroe iebni bïjre, guktie dorje, daeveren jïh aerpievuekiej bïjre.

Saemien gellievoete jïh regijovnaale saemien sjïere væhtah aaj våajnoes duedtien tjïrrh. Daate akte iemie bielie saemiej aarkebiejjeste, jïh duedtie aaj viehkehte kultuvrem guedtedh. Duedtie akte vihkeles bielie saemien kultuvreaerpeste, jïh  lea akte saemien jieleme, jïh dan åvteste tjura dam  orre vytnesjæjjide jïh orre boelvide lïerehtidh.

Duedtien reaktah eah leah gåessieh gænnah  jeatjabidie vadtasovveme. Ij guhte edtjh maehtedh kopijeradidh jallh duedtiem darjodh bielelen luhpiem åådtjeme dejstie mah reaktam utnieh.

 

Areale jïh byjrese

Saemieh eekereaktam jïh åtnoereakeam utnieh dejtie dajvide gusnie saemieh aerpievuekien mietie leah orreme. Daam reaktam åådtjeme guhkies åtnoen tjïrrh, dovne eatnemevierhtide mearosne jïh eatnamisnie. Staath tjuerieh daam reaktam laakine jïh reeremisnie jååhkesjidh, jïh reaktah eah edtjh heerresovvedh staateraastijste. Saemieh sjïere ektiedimmieh sijjen dajvide jïh territovride utnieh.

Åtnoe eatnemen vierhtijste edtja dejtie aarvojde bigkedh mejtie saemieh utnieh akten nænnoes åtnose eatnamistie. NSR veanhta iemie daate ekologeles vuajnoe, jïh krïevenasse nænnoes evtiedimmien bïjre, edtja våaroeminie årrodh abpe båetijen aejkien politihkesne, gosse lea reeremen bïjre eatnamistie.

Mineraaledarjome saemien dajvine maahta ajve heannadidh dastegh daate eadtjohkelaakan dorjesåvva dej gaskenasjovnaale almetjereaktaj mietie, dan sisnie aalkoealmetji reakta jïjtje nænnoestidh, reakta frijje, bievneme åvtelhbodti jååhkesjæmman jïh reakta eatnemedajvide.

NSR sæjhta sjïehteladtedh ihke maahta eatnamistie veedtjedh aerpievuekien mietie, jïh eatnemen vierhtide vijrebegïetedidh. Mijjen daajroe jïh mijjen vierhtieh mijjem åeliedieh eadtjohke tsevtsiedæjjine årrodh juktie universelle aalkoealmetjestandardh tseegkedh dej aamhtesi bïjre goh etihke, byjrese, aajhterevoete jïh reaktoe joekedimmie. Sïelth mah edtjieh darjoeminie gïehtelidh mijjen dajvine edtjieh dagkerh njoelkedassh dåarjodh.

 

Jieleme jïh årrome

Maadthjielemh leah vihkeles årrome-, kultuvre- jïh jielemevåaromen gaavhtan saemien dajvine. Tjuara sjïehteladtedh ihke dah saemien maadthjielemh gorresuvvieh jïh evtiesuvvieh.

Dah jielemh saemien dajvine tjuerieh nænnoes årrodh. Dah orrestimmeles jïh ij-orrestimmeles vierhtieh eatnamisnie Saepmesne leah dïhte materijelle våarome saemien kultuvrese. Gööleme, baåtsoe, jåartaburrie, duedtie, miehtjiesåtnoe jïh aktanimmieh daejstie leah jielemh mah aaj leah vihkeles saemien kultuvreguedtijh.

Saemieh bårrode årroeh, jïh dah saemien voenh mearoegaedtien jïh laanten sisnie, mah aerpievuekien mietie leah dïhte rudtjelïhtse saemien siebriedahke-, kultuvre- jïh jieliemisnie. Saemien voenges siebriedahkh edtjieh aerniesijjieh årrodh saemien aarvojde jïh jieledeevtiedæmman.

Jielemeevtiedimmie, innovasjovne jïh entreprenørskap årromem saemien voenine tjåadtjoehtieh. Saemien voenges siebriedahkh, laavenjostosne Saemiedigkine, maehtieh evtiedimmiem sjïehteladtedh voenges siebriedahken premissine.

Jienebh jienebh årroeh jallh byjjenieh staarine jïh voenine. Saemieh akte sjïehtesjamme bielie staarijste saemien gïeline, kultuvrine, identiteetine jïh jielieminie. Dan åvteste dle vihkeles dejtie almetjidie nuepiem vedtedh saemien jieledem utnedh, dovne kultuvrellelaakan jïh sosijaalelaakan jïh barkoen tjïrrh.

 

Meedija jïh govlesadteme

Saemien meedijah leah joekoen vihkeles siebriedahkedigkiedæmman, demokratijese jïh saemien gïelide. Tjuara maehtedh saemien nåhtadidh gaajhkine meedijinie jïh gaajhkine såarhts bïevnese- jïh govlesadtemeteknologijesne.

Saemieh reaktam utnieh jiehtedh jïh bievnedh maam sijhtieh, jïh jïjtsh, frijje jïh ovjearohke meedijeinstitusjovnh evtiedidh. Meedijah edtjieh gellievoetem vuesiehtidh saemien kultuvresne jïh dejnie ovmessie saemien gïeline. Aaj nöörjen meedijah aktem dïedtem utnieh viehkiehtidh aktem ållesth saemien meedijafaalenassem buektiehtidh. Joekoen vihkeles aktem hivjen meedijafaalenassem vedtedh saemien maanide jïh noeride, juktie dïhte lea vihkeles gïeleevtiedimmien jïh identiteeten gaavhtan.

 

Gaskenasjovnaale barkoe

NSR sæjhta viehkiehtidh aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej vihkeles reaktah gorredidh, jïh barkosne raeffien jïh vaekniegiehpiedimmien åvteste veartenisnie. Gaskenasjovnaale reaktanjoelkedassh leah eevre vihkeles juktie aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej iedtjide gorredidh. Dan åvteste vihkeles saemieh leah eadtjohke gaskenasjovnaale barkosne laavenjostosne jeatjah aalkoealmetjigujmie.

NSR edtja siebriejgujmie, åårganigujmie jïh staaten åejvieladtjigujmie laavenjostedh mah aalkoealmetji jïh unnebelåhkoej reaktah gorredeminie, jïh vaekniegiehpiedimmien jïh raeffien åvteste barkeminie  Saemieh edtjieh meatan årrodh gaskenasjovnaale åårganine desnie gusnie iemie.

 

Jieledevuajnoe jïh voejkenen aarvoeh

Voejkenen aarvoeh jïh religijiovne leah iktesth vihkeles biehkieh orreme saemiej aarkebiejjien. NSR veanhta siebriedahke edtja sijjiem vedtedh joekehts saemien jieledevuajnojde jïh voejkenen aarvojde. Edtja aaj skreejredh joekehts såarhts jieledevuajnojde jïh legninger  jååhkesjidh jïh goerkesadtedh saemien siebriedahkesne

Edtja saemien gærhkoejieledem evtiedidh saemien jïjtjegoerkesen jïh saemien aerpievuekiej mietie. Hævvi edtja maehtedh saemien gïelem n