Viestarmera válggabijrra

NSR:a ájrasassá Viestarmera válggabijran

1.

Mikkel Eskil Mikkelsen (1989) la virggáj biejadum kantorin sijdan Divtasvuonan. Sån la åhpadum girkkomusihkkár NTNU:as Roandemin ja sujna la musihkkadieda master Oslo universitehtas. Sån la aj julevsámegielav låhkåm Nuortta universitehtan.

 

2.

Runar Myrnes Balto (1987) årru Evenássjen ja barggá NSR:an. Sån la åvdebut læhkám Aili Keskitalo sámediggeráde politihkalasj rádevadde, ja sån la jådedam moadda organisasjåvnå. Runar la studerim sebrudakfágalasj åvddånahttemåhpav Oslo universitehtan.

 

3.

Ann Karin Kvernmo (1971) la Rivtagis ja sån la guhkijt barggam hotælla- ja restaurantæládusán. Sån la aj åvddåla båndorsijdav dåjmadam. Dálla la álgadime rorbuav Foldvikan Rivtagin.

 


4. Anne Henriette Hætta Reinås
(1993) – Skánik
5. Vendla Katrin Nielsen (1970) – Hábmer
6. Johan Arne Hansen (1987) – Lodek
7. Håvard Nuhtte Sara (1985) – Áhkanjárga
8. Sara Elisabeth Pavall (1980) – Fuoskko
9. Elin Kristina Oskal (1996) – Sálatvágge
10. Laila Inga (1961) – Suorta

Gieres jienastiddje,

NSR la 50 jage barggam nanostuhtátjit sáme identitiehtav ja kultuvrav. Boahtte 4 jage ájgguji kandidáhta Viestarmera válggabijran tjalmostahttet sáme identitiehtadahkamav.

Sáme identitiehta bajedibme dán guovlon dahká sajev sámijda ja dat buktá stuoráp ja buorep sáme sebrudagáv massta unnep sáme bájke li oasen.

Oassálaste siebrrevuohtaj, oassálaste sáme siebrrevuoda dahkamij Viestarmera válggabijran. Jienasta NSR!

NSR ájrrasa Viestarmera válggabijran ájggu bargat váj:

  • Sáme álmmuk oadtju hiebaduvvam varresvuodadievnastusájt, aktan psyhkalasj varresvuodasuodjalusáv. Dáv oadtjop duola dagu jus SANKS:av nanni ja ásat sáme varresvuodaguovdátjav Divtasvuonan/Hábmerin.
  • Ásaduvvi stuoves giellatjiehppevirge válggabijra sáme mánájgárdijn, ja jut oadtjop årnigijt ma fálli giellamáhtudagáv ietjá mánájgárdijda sáme mánáj.
  • Ienep sáme æjvvalimsaje ja kulturdáhpádusá mánájda ja nuorajda, duola dagu Viestarálen, ja jut udnásj æjvvalimsaje dagu Márkomeannu oadtju stuoves ruhtadilev váj bessi åvddånit
  • Prosjevta jåhtuj biejaduvvi ælládahttátjit ja vuojnnusij buktet merrasáme kultuvrav Oarjje-Råmsån ja Nuorttalij Nordlándan.
  • Åttjudit ruhtadimev buoredibmáj ja stuoredimprosjevtajda ásadusájn Várdobáiki ja Árran.
  • Bihtámsámegiela gielladille vuoroduvvá NOU – Vájmo giella bargon, ja jut bihtámsámegiella nanniduvvá lasserudáj Duoddara Ráfáj ja giellaguovdátja ásadimijn Bådådjon gånnå sihke julevsámegiella ja bihtámsámegiella várajda váldeduvvi.
  • Sámegielåhpadibme stádajn aj nanniduvvá, duola dagu tjuovvolit jut Heggen sjaddá sáme nanos sadje dagu loabedin gå Skáne joarkkaskåvlåv hiejtedin, ja gå galggi ålles oahppofálaldagáv ásadit Bådådjon.
  • Hieredit gruvvobiggimijt ja bieggamillojt ma ælla guoddelisá ja barggat váj merraguovlo Lufåhta, Viestarále ja Senja ålggolin e rabáduvá ulljoråggå mijda.
  • Ienep suohkana mierredi sáme suohkannamájt ja sámeslávgájn slávggigåhti.
  • Vuorot sierraláhkáj sáme mannoæládusáv guovlon gånnå turissma la oajvvesisboados ienebujda ja ienebujda.
  • Urudispolitihkav rievddá, duola dagu vahákvuohtjemijt álkkebun dahkat ja goasskemnálev garrasappot gárttjit.
  • Sáme álgadiddje (gründera) galggi bessat boahtteájge sáme barggosajijt hábbmit, duola dagu máhtudakguovdátja ásadime baktu ja sáme gründerstrategijajn.

 

 

Ann Karin Kvernmo, Runar Myrnes Balto ja Mikkel Eskil Mikkelsen. Divna gåvå: Marie Louise Somby