Prinsihppaprográmma


Last ned PDF: Prinsihppaprográmma

NSRa vuodovuojnno

Mij sáme lip avtat álmmugis, miján le ietjama giella, kultuvrra ja histåvrrå. Miján le dan diehti iesjmierredimrievtesvuohta ja rievtesvuohta åvddånahttet ietjama kultuvrav, gielav ja sebrudakiellemav.

NSRa mielas le mijájn sámijn rievtesvuohta háldadit åvdepájgev, stivrrit dálásj ájgev ja hábbmit boahtte ájgev ietjama premissaj milta. Dát merkaj miján le aktan iehtjádij åvdåsvásstádus nannit avtaárvvusasjvuodav ulmutjij gaskan, ja nannit solidaritehtav ja ráfálasj aktisasjvuodav álmmugij ja álmmuktjerdaj gaskan.

 

Sáme aktisasjbarggo

Sámeálmmuga ájtteklánnda le vuodov ásadam mijá sebrudahkaj, mijá giellaj ja mijá kultuvrraj. Mijá giella, berajvuohta, ednama ja æládusá gávnnujin juo åvddål gå rijkaarája ásaduvvin. Aktan barggat aktisasj ássjij hárráj le diehttelis ájnas ja dábálasj. Aktisasjbargon ietjá sámij le ájnas guládallam sáme álmmukválljidum orgánaj, organisasjåvnåj, æládusáj ja luondulasj gulluvasj politihkkasuorgij gaskan bisoduvvá. NSRa doarjju aj bargov vuododit aktisasj politihkalasj álmmukválljidum orgánajt.

 

Sámedigge

Sámedigge le sámij álmmukválljidum orgádna Vuona rijkan. Sámedigge galggá dåjmanis liehket friddja ja iesjrádálasj vuona ráddijiddje orgánaj gáktuj. Sámedigge galggá sámijt åvdåstit Vuona rijkan, ja vájkkudahttet ássjijt ma gulluji sámijda.

NSRa mielas galggi divna sáme bessat åtsådallat Sámedigge aktan ietjá sáme institusjåvnåj ja vásstediddje oajválattjaj barggá sijá åvdås vájku makkir duogásj siján le. Sámedigge galggá politihkav åvddånahttet ja jåhtuj biedjat. Sámedigge ja stáhtalasj oajválattja galggi bærrájgæhttjat vaj sámij rievtesvuoda jåhtuj biejaduvvi ja doajmmi.

Mijá rievtesvuohta iesjrádálasjvuohtaj merkaj mij ietja galggap mierredit gåktu galggap duov dáv ássjesuorgev organiserit ja háldadit.

NSRa mielas le aj luondulasj sámijn le Sámedikke baktu iesjmierredibme ássjesuorgijn giella, kultuvrra, åhpadus ja sáme sebrudakiellem. NSRa mielas galggá Sámedikken liehket friddjavuohta ja ressursa organiserit politihkalasj ja fágalasj bargov ávkálamos láhkáj. Dát merkaj Sámedigge máhttá válljit duov dáv modellav duon dán ássjesuorgen.

 

Giella

NSRaj le vuodulasj vaj sámijn ietjanisá le rievtesvuohta bisodit, nannit ja åvddånahttet ietjasa iednegielav. Sámegiela galggi bissot giellan maŋep buolvajda, sámegiela li giela boahtteájggáj. Sámedikken le bajemus åvdåsvásstádus sáme giellabargo organiserima ja ruhtadime hárráj. Sáme ja aj Vuona oajválattja vierttiji dilev láhtjet vaj sámegiella bissu ja åvddån.

Sámegiella le akta dajs nanosamos tjadnasijs sáme sebrudagán. Gielan le mijá kultuvrra, máhtto ja árvo. NSRa mielas galggi divna sámijn liehket máhttelisvuoda bessat sáme giellaarenájda, sáme dievnastusfálaldagájda ja máhttelisvuodajda gielav anátjit. Divna sámijn galggá liehket rievtesvuohta sáme åhpadussaj. Sæmmi båttå le ållessjattugijn åvdåsvásstádus sámástit ja ietján gielav anátjit ja åvdedittjat.

NSRa mielas galggá avtaárvvusasj prinsihppa sáme- ja dárogiela gaskan almman dagáduvvat. Sámegiella galggá vuojnnut ja gullut mijá sebrudagán.

 

Varresvuohta ja hukso

Sáme galggi ietja háldadit ietjasa varresvuodapolitihkav. Varresvuoda- ja sosialfálaldahka galggá struktureriduvvat ja organiseriduvvat sáme premissaj milta. Dá galggi liehket hiebadum ájnegis sáme addnij dárbojda ålles iellemav.

Sámijn le rievtesvuohta dádjaduvvat tjálalattjat ja kultuvralattjat gå båhti varresvuoda- ja sosialdåjmadagá institusjåvnåjda. Sámijn máhttá liehket ietjálágásj iellemdádjadus gå ieneplåhkoálmmugin. Rekrutterim ja åhpadus sáme varresvuoda- ja sosialbarggijs le ájnas jus varresvuoda fálaldahka sámij gáktuj galggá doajmmat. Sámijn galggi liehket guoskavasj ja ådåsmahtedum diedo sámegiellaj skihpudagáj, dálkudimij ja viehkkedievnastusáj birra.

Sámij álmmukdálkudibme viertti dåhkkiduvvat oassen sáme álmmuga varresvuoda fálaldagájs. Sámij ietjasij dálkudimdábe vierttiji vieleduvvat ja dåhkkiduvvat.

 

Åhpadus ja mánájgárdde

Ájnas le váj sáme ietja dåmadi åhpadusá hámev ja sisanov. Dát merkaj sáme álmmukválljidum orgánajn bierri liehket vájkkudimfábmo háldadime gáktuj mij gullu sáme åhpadussaj, ållågasj sisano hárraj sáme skåvlån ja sáme åhpadiddjij gárvedibmáj. Aktisasjbarggo rájáj badjel skåvllååvddånahttema ja oahpponævoj hárráj le ájnas.

Åhpadussysteman galggi sáme oahppij ja sáme sebrudagá dárbo liehket vuodon. Sáme dábe, giella, kultuvrra ja vuodulasj árvo vierttiji åvddån boahtet ålles åhpadussysteman. Mánájgárde ja skåvlå li ájnnasa identitehta hárráj. Skåvlån galggi sáme oahppe duodastusáv oadtjot dádjadussaj sij li oassen stuoráp aktijvuodas sábmen ja iemeálmmugin. Sáme máná ja nuora e galga vásedit rásisstalasj givsedimev ja nálsodimev skåvlån ja mánájgárdijn.

Skåvllå- ja mánájgárddebirrásin galggá sáme kultuvrra tjalmostuvvat. Gå tjalmos sáme árvojt bæjválattjat mánájgárdijn ja skåvlåjn, de máhttá sábmen liehket sjaddat luondulasj oasse iellemis aj ietjá mánájda Vuona rijkan.

Sáme skåvllå galggá liehket buorre dásen gånnå sáme máná ja nuora oadtju buoremusát hiebadum sáme åhpadusfálaldagáv. Sáme mánájn ja nuorajn galggá liehket sæmmi máhttelisvuohta oahpponævojda gå iehtjádijn.

Divna sáme mánájn ja nuorajn galggá liehket individuála rievtesvuohta sámegiela åhpadussaj, berustahtek gånnå årru. Sáme oahppe gænna li sierralágásj dárbo, vierttiji oadtjot hiebadum åhpadusfálaldagáv ja sierrapedagogalasj dårjav gånnå sáme árvo li vuodon. Skåvllåasstoájggedoajmma le avtajduhtedum oasse åhpadusfálaldagás, ja danna galggá aj liehket sáme sisadno sáme mánájda.

Gáddo ja rásissma sámij vuosstij boahtá álu dassta gå ieneplåhkosebrudagán ij le nuoges máhtto sámij ja sáme ássjij birra. Danen le ájnas prinsihppa jut vuodomáhtto sámij, sámegiela ja sáme ássjij birra galggá tjårggiduvvat oassen åhpadusás divna oahppijda Vuonan. Dát guosská aj åhpadiddjijåhpadussaj.

 

Alep åhpadus ja máhttoåvddånahttem

Miján sámijn le vuodulasj rievtesvuohta, ja aj åvdåsvásstádus, åvddånahttet máhtov ietjama birra ja ietjama birrusa. Dutkam sámij ja sáme bátsidisáj hárráj ij galga dáhpáduvvat vani miededik sámijs. Sámijn galggá liehket vájkkudimfábmo institusjåvnåj ja prográmmaj hárráj ma máhtov åvddånahtti ja åhpadusáv vaddi. Sámedigge galggá vaddet premissajt ma nanniji ja åvdedi sáme alep åhpadusáv. Sámegielak máhtudakbirrása galggi aktan barggat rijkarájáj badjel.

Sámedigge ja institusjåvnå gænna le sámegiela ja kultuvra máhtudahka, galggi aktan ietjá åhpadusinstitusjåvnåj barggat ja ásadit åhpadusplánajt ma guosski sámijda ja sáme ássjijda.

Goappátjagá ådåájggásasj akademalasj máhtto ja sáme dábálasj máhtto libá ájnnasa gå le sáme sebrudagáv åvddånahttemin. Sæmmi bále le moattes sámijs massám máhttelisvuodav formálalasj åhpadussaj gå li nav hæjos fálaldagá sámijda gávnnum gitta udnásjga bæjvváj. Sámijda bierri ållessjattukåhpadus gárveduvvat ja fáladuvvat.

 

Kultuvrra ja valástallam

Sáme kultuvrraåvddånbuktem

Kultuvrra le dat aktisasjvuohta ájálvisájs, árvojs ja dábijs ma sebrudagán gávnnuji ja majt boahtte buolvajda sihtap bisodit. NSRa mielas máhtti sáme ietja nannit, bisodit ja åvdedit ådåájggásasj ja dábálasj sáme kultuvrav.

Sámedigge galggá doarjjot sáme kultuvralasj åvddånbuktema åvddånimev. Ielle ja nanos sáme bájkálasj sebrudagá ja dábálasj æládusá ja viessomvuoge li ájnnasa vuodon gå sáme kultuvrav buvtat. Sáme guovlojn le dárbbo ásadit ja åvddånahttet sierra gávnadim- ja tjåhkanimsajijt ja institusjåvnåjt gånnå máhttá sáme kultuvrav åvdedit.

Sáme kultuvralasj gávnadim- ja tjåhkanimsaje ja institusjåvnå li ájnas arena sáme dájddárijda åbbå sáme guovlos. Dá saje vaddi sáme dájddárijda ja artistajda máhttelisvuodav ietjasa åvddånbuktemijt åvddånahttet. Dá li aj ájnas saje gånnå máhttá sáme identitehtav, sáme sebrudakságastallamav ja sáme ássjij dádjadusáv åvdedit.

Ådåájggásasj ja dábálasj sáme dájddatjerda li oassen mijá ådåájggásasj kultuvrraárbes, mijá dádjadusás ietjastimme ja mijá gielalasj boanndudagás. Duon dán dájddatjerda baktu åvddån sebrudahka lájttalimijn ja ságastallamijn. Ájnas le jut sámegiella aneduvvá dakkár dåjmadimij baktu.

Sáme valástallam

Hierggevuodjem ja sjuohppim li sáme valástallama maj baktu bisodip nanos histåvrålasj dábijt iemeálmmugij gaskan Arktalasj guovlojn. Ådåsap valástallamsuorge degu sabekvalástallam ja tjiektjam li aj ájnnasa sáme nuorajda.

Sáme valástallam le sámijda ájnas identitehta hárráj. Ájnas le vaj arena gávnnuji gånnå sáme juohkkat guovlos Sámes máhtti æjvvalit valástallamdåjmada ja gilbustallamijda. Sáme valástallam- ja nuorajorganisasjåvnå vierttiji oadtjot máhttelisvuodav barggat aktisasj sáme valástallamij ja valástallamfágalasj gatjálvisáj.

 

Duodje

Sámijn le rievtesvuohta bisodit, suodjalit ja åvdedit duojev. Duojen li ájnas elementa sáme gielas, kultuvras ja histåvrås. Máhtto duojes le máhtto materiálaj, duodjuhime, buktagij ja dábij birra.

Sáme valjesvuohta ja guovlo sáme sierramerka vuoseduvvi aj duoje baktu. Duodje le luondulasj oasse sámij bæjválasj viessomis, ja duojen le ájnas kultuvrraguodde doajmma. Duodje le guovdásj oasse sáme kultuvrraárbes, ja le sáme æládus mij viertti bisoduvvat ådå duodjárijda ja maŋep buolvajda.

Rievtesvuoda duodjáj ælla goassak vatteduvvam iehtjádijda. Aktak ij máhte kopierit jali ådåsis buvtadit duojev loabe dagi rievtesvuodaaddnes.

 

Areálla ja birás

Sámijn le æjggumriektá ja ráddimriektá guovlojda gånnå sáme li ieme årrum. Dát riektá le åmastuvvam álggoálgos ja guosská luonndoressursajda meran ja gátten. Stáhta viertti dåhkkidit dav riektáv lága ja háldadime baktu, ja rievtesvuoda e galga hiereduvvat rijkarájájs. Sámijn le sierralágasj tjadnasa ietjasa ednamijda ja duobddagijda.

Luonndoressursaj adno galggá lehket daj árvoj milta ma li sámijn mij gullu guoddelis luonndoadnuj. NSRaj le diehttelis økologalasj perspektijvva ja gájbbádus guoddelis åvddånibmáj vuodon gå le sáhke boahtteájge politihkas luondo háldadime hárráj.

Miniráladåjma sáme guovlojn máhtti jådon liehket jus doajmmi vieledusájn ja rijkajgasskasasj ulmusjrievtesvuodaj baktu, dasi aj gullu iemeálmmuga rievtesvuohta iesjmierredibmáj, rievtesvuohta friddja ájgebále miededibmaj ja rievtesvuohta edanamijda.

NSRa mielas galggá dille liehket nav vaj máhttá dábálattjat tjuohppat ja gárvedit luonndoressursajt. Mijá máhtto ja mijá ressursa vielggen dahki mijáv aktijvalattjat ásadittjat åbbålasj iemeálmmukvuogijt mij gullu etihkkaj, birrasij, æjgguj ja rievtes vuojttojuogadibmáj. Vidnudagá gænna li dåjma mijá guovlojn galggi tjuovvot dakkár njuolgadusájt.

 

Æládus ja årudagá

Vuodoæládusá li ájnnasa årrom-, kultuvrra- ja æládusvuodon sáme guovlojn. Ájnas le vaj sáme vuodoæládusá bisoduvvi ja åvddåni.

Æládusá sáme guovlojn vierttiji liehket guoddelisá. Ådåsmahtte ja ij-ådåsmahtte resursa luondon le viessomuha vuodon sáme kultuvran. Guolástus, ællosujtto, ednambarggo, duodje, miehttsedåjma ja kombinasjåvnå dájs li æládusá ma li aj nanos sáme kultuvrraguodde.

Sáme li giejvoj årro, ja sáme bájke merragáttijn ja sisednamijn li guovddagin sáme sebrudak-, kultuvrra- ja æládusiellemin. Sáme bájkálasj guovlo galggi liehket vuodon sáme árvojda ja iellemsjuvesvuohtaj.

Æládusåvddånibme, ådåsmahttem ja doajmmelisvuohta bisot ulmutjijt årron sáme bájkijn. Sáme bájkálasj sebrudagá, aktan Sámedikkijn, máhtti láhtjet dilev åvddånibmáj bájkálasj sebrudagá premissaj milta.

Ienep ulmutja gå åvdebut årruji jali sjaddi bajás stádajn ja guovdásj bájkijn. Sáme li sæbrájduhtedum oassen stáda årrojs aktan sámegielajn, kultuvrajn, identitehtajn ja æládusáj. Danen le ájnas vaddet sidjij máhttelisvuodav sáme iellemvuohkáj, kultuvralattjat, sosialalattjat ja virgálattjat.

 

Media ja guládallam

Sáme media li ållagasj ájnnasa sebrudakságastallamin, demokratija ja sáme gielaj hárráj. Sámegiella bierri aneduvvat juohkka median ja juohkka diehto- ja guládallamteknologijan.

Sáme álmmugin le rievtesvuohta moalgedim- ja diehtofriddjavuohtaj, ja åvddånahtátjit sierra, friddja ja iesjrádálasj mediainstitusjåvnåjt. Media galggi vuosedit valjesvuodav sáme kultuvras ja sáme gielajs. Vuona mediajn le aj åvdåsvásstádus åvdedit ålles sáme mediafálaldagáv. Ájnas le vaddet sáme mánájda ja nuorajda buorre mediafálaldagáv dajna gå dat le ájnas giellaåvddånibmáj ja identitehttaj.

 

Rijkajgasskasasj barggo

NSRa sihtá nannit iemeálmmugij ja unneplågo álmmugij vuodulasj rievtesvuodajt, ja nannit ráfebargov ja værjjobinnedimev væráldin. Rijkajgasskasasj rievtesvuodanjuolgadusá li ájnnasa gå le nannimin iemeálmmugij ja unneplågo álmmugij ássjijt. Ájnas le sámijda oassálasstet rijkajgasskasasj bargguj aktan ietjá iemeálmmugij.

NSR galggá aktan barggat organisasjåvnåj, orgánaj ja stáhtalasj oajválattjaj ma li nannimin iemeálmmugij ja unneplågo álmmugij rievtesvuodajt, ja værjoduhttemav ja ráfev ásadime. Sáme galggi sæbrrat rijkajgasskasasj orgánajda gånne le luondulasj.

 

Iellemvuojnno ja vuojŋŋalasj árvo

Vuojŋŋalasj árvo ja åssko le agev læhkám guovdásj elemænntan sámij bæjválasj iellemin. NSRa mielas bierri sebrudahka vieledit duov dáv sáme iellemvuojnov ja vuojŋŋalasj árvov. Galggá aj árvusmahteduvvat dåhkkidittjat ja gierdatjit duov dáv iellemvuojnov ja ærádisájt sáme sebrudagán.

Sáme girkkoiellem galggá åvddånit buohta sáme iesjdádjadusá ja sáme dábij. Sámegiella galggá liehket sajenis girkko dáhpádusájn.