Viesttarmeara válgabiire

Evttohasat Viesttarmeara válgabiirres:

1.

Mikkel Eskil Mikkelsen (1989) lea virgáiduvvon kántorin ruovttus Divttasvuonas. Son lea oahppan girkomusihkkár NTNU:s Troandimis ja sus lea musihkkadiehtaga master Oslo Universitehtas. Son lea maiddá studeren julevsámegiela Davvi Universitehtas.

 

2.

Runar Myrnes Balto (1987) orru Evenáššis ja bargá NSR:s. Son lea leamaš politihkalaš ráđđeaddin Aili Keskitalo sámediggeráđđái, ja leamaš jođiheaddjin iešguđetge organisašuvnnain. Runar lea studeren servodatfágalaš ovdánahttinstudiaid Oslo Universitehtas.

 

3.

Ann Karin Kvernmo (1971) lea Rivttagis eret ja son lea guhká bargan hotealla- ja restaurántaealáhusas. Son lea maiddá ovdal bargan eanandoaluin. Son bargá dál Foldvik bruggas Rivttagis koahkkan.

 


4. Anne Henriette Hætta Reinås
(1993) – Skánit
5. Vendla Katrin Nielsen (1970) – Hábmer
6. Johan Arne Hansen (1987) – Lodek
7. Håvard Nuhtte Sara (1985) – Áhkkánjárga
8. Sara Elisabeth Pavall (1980) – Fuossko
9. Elin Kristina Oskal (1996) – Sálatvágge
10. Laila Inga (1961) – Suorta

Ráhkis jienasteaddji,

NSR lea 50 jagi bargan sihkkarastin dihte sámi identitehta ja kultuvrra. Boahttevaš 4 jagi sihtet Viestarmeara válgabiirre evttohasat deattuhit sámi identitehtahábmema.

Go loktet sámi identitehta guovllus de dat sihkkarastá sámi leahkima ja mii sáhttit hábmet stuorát ja buoret sámi servodaga mas maiddá sámi boaittobeale guovllut leat mielde.

Searvva searvevuhtii, leage mielde hábmet sámi searvevuođa Viestarmeara válgabirii. Jienas NSR!

NSR Viesttarmearas áigu bargat dáid áššiid ovdii:

  • Ahte sámi álbmot oažžu heivehuvvon dearvvašvuođafálaldagaid, maiddá psykalaš dearvvašvuođasuddjemis. Dát dahkko earret eará dan bokte ahte SÁNAG nannejuvvo ja ahte ásahuvvo sámi dearvvašvuođaguovddáš Divttasvutnii/Hápmirii.
  • Ahte ásahuvvojit bistevaš giellačeahppevirggit sámi mánáidgárddiide válgabiirres, ja ahte ovdánahttojit ortnegat mat sáhttet fállat giellagelbbolašvuođa eará mánáidgárddiide gos leat sámi mánát.
  • Vai ovdánahttojit eanet sámi deaivvadanbáikkit ja kulturlágideamit mánáide ja nuoraide, earret eará Viestarálasii, ja ahte deaivvadanbáikkiide mat jo gávdnojit nu mo Márkomeannu sihkkarasto stabiila ekonomiija viidásit ovdánit.
  • Ahte álggahuvvojit prošeavttat ealáskahttin ja čalmmustahttin dihte mearrasámi kultuvrra Oarjje-Romssas ja Nuortta-Nordlánddas.
  • Ruhtadit divodan- ja huksenprošeavttaid ásahusain Várdobáiki sámi guovddážis ja Árran julevsáme guovddážis.
  • Ahte bihtonsámi gielladilálašvuohta vuoruhuvvo go NÁČ Váibmogiella čuovvolahttojuvvo, ja ahte bihtonsámegiella loktejuvvo dan bokte ahte Duoddara Ráfe oažžu eanet doarjaga ja ahte ásahuvvo giellaguovddáš Bådåddjoi gos sihke julevsámegiella ja bihtonsámegiella áimmahuššo.
  • Ahte sámegieloahpahus ovdánahttojuvvo maiddá gávpogiin, earret dan bokte ahte čuovvolat dan ahte Heggen šaddá sámi ovddasmannin nu mo lohpiduvvui go Skániid joatkkaskuvla heaittihuvvui, ja dan bokte ahte Bådåddjoi ovdánahttojuvvo ollislaš oahpahusfálaldat.
  • Hehttet ruvkedoaimmaid ja bieggamillopárkkaid mat eai leat ceavzilat. Mii eat mieđa ahte mearraguovllut olggobealde Lofuohta, Viestterállasa ja Sáččá rahppojit oljo- dahje gássabohkamii.
  • Ahte eanet suohkanat dohkkehit sámi suohkannamaid ja levgegohtet sámeleavggain.
  • Ahte sámi mátkeealáhusaid ovdánahttin vuoruhuvvo erenoamážit guovllus gos turisma lea váldosisaboahtun eambbosiidda ahte eambbosiidda.
  • Rievdadit boranávdepolitihka, earret eará dan bokte ahte njuolggadusat báhčit návddiid mat leat speadjan álkiduvvojit ja ahte earret eará goaskinnáli reguleren šaddá garrasat.
  • Ahte sámi fitnodathutkit galget oažžut vejolašvuođa ovdánahttit boahtteáiggi sámi bargosajiid, earret eará dan bokte ahte ásahuvvo gealboguovddáš ja ahte ovdánahttojuvvo sámi gründerstrategiija.

Ann Karin Kvernmo, Runar Myrnes Balto ja Mikkel Eskil Mikkelsen. Buot govat: Marie Louise Somby